Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Seekordseks võikaks filmiks valisin psühholoogilise thrilleri-õuduka Saw. Igatahes, kel võimalust on, vaadake. Verd kahjuks niipalju pole, kui Hostelis, kuid hea film ikka. Õhtul peab teise osa ära vaatama
See film on nagu 2 ühes. Sitaks hea, originaalne ja paljulubav stoori ning kohutav näitlejatöö. Esiteks Danny Glover - see, kes talle kunagi ütles, et hakaku näitlejaks, eksis rängalt. Oleks pidanud liikluspolitseinikuks hakkama, mitte hõbedasele ekraanile ronima. Ja Gary Elves - no mida perset? Tema ülenäitlemine (see nähtus vaevab muidugi pea kõiki osatäitjad ses filmis) on kohutavalt piinlik vaadata. Ja sellevõrra igasugune loomutruudus puudub. Aga stoori oli hea... ja lõpp ka, mis parata.
Teise osa tahaks nüüd ka ära näha. Kuigi suur eelarve ja suurstuudio surve võib kõik perse keerata nagu teada paljude näidete põhjal.
Feel the strength of a hundred thousand heartbeats,
Cry welcome to the song.
And as it lifts you, time to move on.
We go!
Teine osa on hea, kuid viletsam, kui esimene minu arust. Kuigi saundi puudumine nussis värki omamoodi, oli lõpp küll ülikõva ning asjad hoopis teistpidi pööratud. Teise osa võtmeks on üks lause esimesest osast: \"He helped me...\" Mõistata nüüd edasi. Loodan, et kolmas osa on veel välja tulemas.
Vaadatud läbi 23 osa Sõpru (\"Friends\"). Tõelised sõbrad. Vaadates kõigekõige viimast osa, võtab pisara silma küll. Oled 10.aastat läbikäinud, igapäev ning siis saab kõik läbi.
Minujaoks parim seriaal üldse.
forever fooling, free and using, sliding down the slide that breaks a will
Tuvikesed on parim seriaal üldse kuigi jah sõbrad on TOP5 kindlalt sees
The only sensible way to live in this world is without rules! - The Joker. If you're good at something, never do it for free - See above. I believe whatever doesn't kill you simply makes you... stranger - See above.
Sai ära vaadatud selline ulme-thriller-draama nagu Donnie Darko ning jagan siinkohal sellele kiidusõnu. Võrreldes teiste ajarändamise ja vaimude nägemise teostestega nagu \"Butterfly Effect\", \"Gothika\" ja \"The Jacket\" oli see kidlalt parim minu silmis. Juba peategelase karakteri ja näitlejatöö pärast. Leian, et ka sisu oli väheke(see on suht tagasihoidlikult öeldud) sügavam kui nimetatud teosed. Hea, et vaatasin antud teost ka öösel. See andis Franki nimelisele tegelaskujule võimsama(hirmuäratavama) mulje. Peale filmi jäi tunne nagu ei suutnud esimese korraga hoomata kõike mida film pakkus seega olen kindel, et vaatan seda lähinadalatel korra veel. Hetkel annan hindeks 8 aga uute avastuste tekkides võib number suureneda.
Muuseas antud film on ka siin foorumis mingit vastukaja leidnud, kuid oma laiskusest ei viitsinud 50 lehekülge läbi lapata ja pistelise otsimisega ka õnne ei leidnud.
Sõbrad ja parim seriaal? Puised naljad, samad probleemid, sama iba kogu aeg. Ainult tüübid saavad rikkamaks.
kusjuures mul on üks sõber, kes on muidu jummala normaalne, aga räägib ka, et Sõbrad on hea sari. Ja ükskord sai ta mingil peol kogu teise samasugusega ja hakkasid vaidlema, et kumb on lahedam, kas Joey või Chandler.... no mida veel, onju. Elagu, South Park
Escape from Alcatraz on omamoodi müstiline film. Kohati hea, kohati kehv. Asi mis väga häirivaks sai, oli see et kord oli Morrise voodi vasakul, kord paremal pool kongi seina küljes
Sellist filmi käisin siis vaatamas kinos täna. Sisu nagu paljudel õudukatel ikka. Tore perekond võtab ette road tripi mööda riiki. Räbalas bensukas soovitab selle omanik perel maanteelt ära keerata, et säästa paar tundi sõitu. Kõik võtavad head soovitust meeleldi kuulda ning keeravadki liikluseta kõrvalteele. Mõne aja pärast juhtub autoga õnnetus, mille tagajärjel sõiduk kasutuskõlbmatuks muutub. Perekonna pea asub jalgsi tagasiteele bensaka poole, teine pereliige võtab suuna edasi. Ja siis hakkavadki juhtuma need igasugused hirmsad asjad, kuna seal kõrvalteel kõrbes mägede vahel ei ole nad sugugi üksi.
Säärase sisuga filme olen justkui päris päris mitu näind, ent miskipärast meeldis mulle ikkagi käesolev linateos. Pool tunnikest filmi keskel oli väga kift, süda lõi harilikust tempost kiiremaid lööke ja ärevus kestis kogu pooltunni, hetkekski katkemata.
Eks sellisele elamusele aitas kindlasti kaasa ka see, et ma filmilt midagi ei oodanud. Läksin kinno teadmata, mis filmiga üldse tegu on. Alles kohale jõudes sain teada, et õudukas. Filmi pealkirja vaatasin ka järgi alles nüüd koju jõudes. Vahepeal läks filmis igatahes nii ärevaks, et nii mõnigi noor neiu sellele vastu ei pidanud ja ohates kinost välja jalutas.
Üpris tobe filmi lõpuosa mu arvamust siiski ei mõjuta. Hädisest mobiiliärimehest saab ootamatult päästja, kes kolle ükshaaval elimineerib. Aga ei lasknud ma end sellest siis häirida, vahepealne pooltunnine elamus oli siiski piisav, et filmielamus kätte saada.
Kommentaar