Film

[Rohtaed]

Märtsikuus nähtud filmidest seitse soovitust.

The Bad Sleep Well (1960, Akiro Kurosawa) 8/10
From Here to Eternity (1953, Fred Zinnemann) - Burt Lancaster, Deborah Kerr, Montgomery Clift! 9/10
The Garden of the Finzi-Continis (1970, Vittorio De Sica) 8/10
Burden of Dreams (1982, Les Blank) - Dokumentaalfilm Fitzcarraldo tegemisest. 8/10
Aguirre, Wrath of God (1972, Werner Herzog) 10/10
The Seventh Seal (1957, Ingmar Bergman) 9/10
Rebecca (1940, Alfred Hitchcock) 9/10


The Seventh Seal


From Here to Eternity

[Devil]

Okei, nägid ühe ära, oli meelelahutus, aga miks kümnendat ja kahekümnendat samasugust ila vaatama minna? Aus küsimus.

Jalgpallifoorumis on veidi totter seda küsida, sama hästi võib öelda, et miks jägida maailma populaarseimat spordiala.

Räme üldistamine aga nooh, mõlemas liigub meeletult pappi.

Edit: Ootan huviga aega, et tärkaksid kõik Kenny'd ja kinodes hakataks vaatama Moonlighte (ka enne Oscari nomme) ja Trainspottinguid (jep, teine osa feilib praegu täiega)...

[Kenny's Heroes]

Jalgpallifoorumis on veidi totter seda küsida, sama hästi võib öelda, et miks jägida maailma populaarseimat spordiala.

Räme üldistamine aga nooh, mõlemas liigub meeletult pappi.

Edit: Ootan huviga aega, et tärkaksid kõik Kenny'd ja kinodes hakataks vaatama Moonlighte (ka enne Oscari nomme) ja Trainspottinguid (jep, teine osa feilib praegu täiega)...

Miks totter küsida? Ja mis analoogia oli maailma populaarseima spordialaga? Möh?

Suva et pappi liigub, ma küsisin ausalt vaataja käest, et miks teda huvitab.

Ja iroonitseda pole vaja.

[Katk]

Suht loogiline analoogia oli. Jalgpallis sa ju pmst ka ju tead mis juhtuma hakkab. Teinekord üllatatakse. Koomiksifilmid ju üsna sarnased ses suhtes, sa arvad et tead mis enam vähem juhtub aga teinekord siiski üllatatakse. Meelelahutused mõlemad ning kui pisik on kuskilt külge juba saadud siis kergelt enam lahti ei saa olgugi et nt vahepeal tehakse paar kolm sitta mängu/filmi jutti, ikka oled järgmine kord teleri ees kui on järgmine põnev vastasseis/treiler.

Minu jaoks on põhiargumendiks see, et lapsena olin räige superkangelaste "fänn". Igal võimalusel lugesin koomikseid või vaatasin neist multikaid, eriti veel hämähäkkimies't. Lisaks olid veel minifiguurid olemas mis ma kõik pmst mängisin katki puhtalt kulumise tõttu. Nüüd suurena ikka huvitab kuidas neid ekraanil kuvatakse. Ise küll muidugi kinodesse väga ei jõua ajapuuduse tõttu kuid ära olen vaadanud vist kõik DC/Marveli superkangelaste filmid alates 2000.a. Eks on konkreetset paska ka välja tulnud kuid üldjoontes on täitsa mõnus vaatamine ning tuletab meelde aegu mis olid lihtsad.

[2mSööt3mMööda]

Ei ole päris õiglane võrdlus Eesti Meistriliigaga.
Sobivaks võrdluseks sobiks ehk mingi sats, mille kokkupanemise peale on kulutatud sadu miljoneid aga mis mängib ajuvaba mängutaktikaga ning kunagi miskit ei võida. Arsenal? Kuigi nad mängivad kohati päris head vutti.

Jätan need kolm youtube klippi lihtsalt siia...

[Kenny's Heroes]

Suht loogiline analoogia oli. Jalgpallis sa ju pmst ka ju tead mis juhtuma hakkab. Teinekord üllatatakse. Koomiksifilmid ju üsna sarnased ses suhtes, sa arvad et tead mis enam vähem juhtub aga teinekord siiski üllatatakse. Meelelahutused mõlemad ning kui pisik on kuskilt külge juba saadud siis kergelt enam lahti ei saa olgugi et nt vahepeal tehakse paar kolm sitta mängu/filmi jutti, ikka oled järgmine kord teleri ees kui on järgmine põnev vastasseis/treiler.

Ikka ei tea mis ette juhtub, isegi miljonite rahade jalgpallis. (Ok arsenaliga teab). Põhimõtteliselt on nad mu jaoks vähemalt kaks väga eri asja - iga action järjefilm on sama toodang uues kuues ja ühtlasi kerge meelelahutus, mida ka ise ütlesid - lähed vaatama kui aega. Ma usun, et oma meeskonna mängu vaatad ikka iga kord kui saad ja jälgid vähe religioossemalt kui toda masstoodangut. Mu jaoks pole vähemalt oma lemmikute toetamine ainult meelelahutus (siis ma poleks öökulli ajal Liverpooli ju vaadanud), vaid ikka järgmine level. Toetamine, fänlus, kultuur ja kõik muu mis sellega kaasa tuleb.

[Katk]

Neid Honest Trailereid võib siia postitada sadu ja ka kõige paremate filmide kohta.

Kennyle siis eks minu jaoks jah on seis natuke s'tt kuna ma reaalselt tean juba ma ei tea mitu aastat jutti rohkem ette mis Arsenaliga juhtub kui nendes filmides . Loodetavasti asi varsti muutub.
Aga paljude inimeste jaoks ongi koomiksimaailm muutunud mitte ainult meelelahutuseks vaid next leveliks. Eestis küll vist nii hardcore tüüpe väga palju muidugi ei leidu. Täpselt sama mida sa ütlesid koomiksifilmide kohta annaks vabalt öelda ka jalgpalli kohta inimesel kel asja vastu huvi puudub: Iga jalgpallimäng on sama mäng uues kuues ja ühtlasi kerge meelelahutus. Ja ausalt öeldes kui mul aega jaguks ma võiks vabalt kõik need filmid kinos ära vaadata (v.a viimane Fantastic 4 mis oli juba ette teada katastroof).
Kui side kunagi loodud tegelaste ja lugudega siis raske lahti neist nüüd öelda või tuletavadki filmid just seda vana sidet meelde. Ja kui neid filme tuleb ca 6 tükki aastas siis pole ka natukene väiksemal huvilisel raske neid kõiki vaadata, kas kinos või pärast kodus.

[jorh]

Kes soovib head ja pisut teistmoodi filmi ülevaateid Youtubis, siis see seltksond teeb seda väga hästi ja koomiliselt.

Kanali nimi Channel Awesome ja tegelase nimi Nostalgia Critic
Ntx.

https://www.youtube.com/watch?v=KeFcWqMyysA

[Jasper]

Jätan need kolm youtube klippi lihtsalt siia...

lol, screen junkiesi tegijate ja vaatajate p2rast neid filme tehaksegi.

Paterson oli muhe. (mitte naljakas ega vaimukas nagu m6nes kohas seda on sildistatud)

[karl54]

Hmm Twin Peaks on mu üks lemmik sarju, Blue Velvet on mul lemmik filmide seas ja ma vaatasin alles täna sellist meistriteost nagu Mulholland Drive, piinlik on isegi, ma mõtlesin, et ma olen juba peaaegu kõik head filmid ära vaadanud ja enam mu top 20 väga ei saa muutuda, kusjuures selle filmi vaatamist olen juba äkki mingi 6-7 aastat edasi lükanud ja noh kui film kestab 2.20 ja 1.40 filmist oli hea, pigem isegi mõtlesin, et rahulik, ootasin tsipa rohkem ja siis järsku hakkas pihta David Lynch(i loove this guy, palun tee nii, et Twin Peaks on jätkuvalt maailma parim sari ka peale uut hooaega) iga sekund oli julm kamm ja saan hindeks panna vaid 10/10. Ühtlasi on see alles mu kümnes maxhinne.

[mcnamara]

Ghost In The Shell oleks väga tore kui ei peaks neid jubedaid 3d prille kasutama. Mulle visuaalselt põnevad asjad meeldivad, suudan isegi jaapanlaste Hollywoodi näitlejatega asendamise andeks anda.

[Mõnuagent 007]

Ghost In The Shell oleks väga tore kui ei peaks neid jubedaid 3d prille kasutama. Mulle visuaalselt põnevad asjad meeldivad, suudan isegi jaapanlaste Hollywoodi näitlejatega asendamise andeks anda.

Minu jaoks on GITS üks aegade lemmikanimesid, seepärast ei läinud seda üldse vaatama. Reviewd ütlevad ka, et ma tegin õigesti.

[mcnamara]

Minu jaoks on GITS üks aegade lemmikanimesid, seepärast ei läinud seda üldse vaatama. Reviewd ütlevad ka, et ma tegin õigesti.

Ma ei ole animespets. Tavalise kommertsfilmina on see uus päris asjalik.

[Kenny's Heroes]

Nüüd kui jälle on aeg inimestel täielikult ratsionaalsus kaotada ja mingitel maailma juhtivatel oinastel verelust tõuseb, tuli kohe meelde üks 1984. aasta inglise tele jaoks tehtud film, mille BBC esialgu ära keelas, kuid mida hiljem hakati tõstma esile ühe sellise filmina, mida 'kõik maailma liidrid peaks nägema ja koolis peaks seda väntama'. Ma ei tea kas ma viimasega päri oleks, sest see oli nii kuradi toorelt karm film, et endale jättis kunagi pikaks ajaks võbina sisse. Ei ükski horror, ega muu apokalüptiline film mida näinud olen, pole kaugeltki selle filmi šokile lähedale jõudnud, mis just vist tuleneb sellest, kui külmalt realistlikult ta esitletud on, nimme dokumentaali vormis.

Threads pealkiri, aga nõrganärvilistele ei soovita.

[Mõnuagent 007]

Käisin kinos vaatamas filmi Colossal, millest ma ei teadnud esialgu mitte midagi. V.a. et esialgu on Anne Hathaway ja siis on mingi koletis. Eesti- ja ka venekeelne ebaõnnestunud pealkiri viitab justkui romantilisele komöödiale, algus viitab sellele ka. Aga korraga keerdub asi ikka väga võimsalt ümber, tahtmata spoilida, siis ma olin korduvalt väga üllatunud ja imetlesin, et kui laheda ideega film ära tehti, kus ka lõpp ei olnud siirupine. Ei, noh, sigatore!