Laev läks põhja, sest sellel olid kooneritest omanikud, kel puudusid rahalistel kaalutlustel võimalused sitas seisus laeva sõidukorda seada.
Raske tee tõeni
Mõned tsitaadid:
Raske tee tõeni
Mõned tsitaadid:
Võib öelda, et Estoniale saigi saatuslikuks valedel alustel välja antud klassitunnistus, omanike hoolimatus ning vastavate instantside puudumine, kes oleks pidevalt kontrollinud regulatsioonide täitmist. Kõigi nende punktidega hakati intensiivsemalt tegelema alles pärast Estonia hukku.
Kuid ei saa üle ega ümber sellest mõttest, et kui Nordström & Thulin oleks 1993. aastal täitnud Bureau Veritase ettekirjutuse ning ehitanud SOLASe nõuetekohase teise veekindla vaheseina, oleks hukk jäänud ehk olemata.
Estonia hukutas mitmete saatuslike asjaolude kokkulangemine. Süüd ei saa veeretada kindlasti mitte laevatehase kapsaaeda, kuna tollal puudusid üldse alused ro-ro parvlaevade visiirikonstruktsioonide lukkude tugevuse arvutamiseks. Laevatehase mehed tegid enda arvates piisavalt tugevad konstruktsioonid, mis ei oleks kuidagi pidanud tormituultes lahti rebenema. Nii siiski juhtus. Saatuslik viga.
Olen hukule eelnevat aega uurides jõudnud selgusele, et kõik oleks võinud toimuda ka varem. Igal juhul vajutas hukuaasta veebruaris tormi kätte sattumine loole pitseri. Usun, et veebruaritormi tagajärjel sai konstruktsioon vigastada ega töötanud enam korralikult. Hüdraulika ei lükanud lukupolte korralikult kinni ega lahti. Vahetevahel tuli meremeestel seda protseduuri korrata, et lukud korralikult kinnituks.
Iga katkine asi vajab aga parandust või läheb asi aina hullemaks. Nordström & Thulin aga ei saanud Estonia remonti enesele lubada - laeva ühekski päevaks käigust maha võtmine oleks neile kalliks maksma läinud.
Samadel kaalutlustel ei hakatud Estline`i endiste töötajate sõnul ka veekindlat vaheseina ehitama.
Arvatavasti oleks ehk midagi ette võetud pärast sama kompanii liiniletulekut, kuid õnnetuseks asus ostetud laev, see sama sõsarlaev Diana II, mis hiljem Mare Balticumiks ristiti Rostockist teele 28. septembril, seega samal saatuslikul päeval.
Estonia oli kurva saatusega laev.
Kuid ei saa üle ega ümber sellest mõttest, et kui Nordström & Thulin oleks 1993. aastal täitnud Bureau Veritase ettekirjutuse ning ehitanud SOLASe nõuetekohase teise veekindla vaheseina, oleks hukk jäänud ehk olemata.
Estonia hukutas mitmete saatuslike asjaolude kokkulangemine. Süüd ei saa veeretada kindlasti mitte laevatehase kapsaaeda, kuna tollal puudusid üldse alused ro-ro parvlaevade visiirikonstruktsioonide lukkude tugevuse arvutamiseks. Laevatehase mehed tegid enda arvates piisavalt tugevad konstruktsioonid, mis ei oleks kuidagi pidanud tormituultes lahti rebenema. Nii siiski juhtus. Saatuslik viga.
Olen hukule eelnevat aega uurides jõudnud selgusele, et kõik oleks võinud toimuda ka varem. Igal juhul vajutas hukuaasta veebruaris tormi kätte sattumine loole pitseri. Usun, et veebruaritormi tagajärjel sai konstruktsioon vigastada ega töötanud enam korralikult. Hüdraulika ei lükanud lukupolte korralikult kinni ega lahti. Vahetevahel tuli meremeestel seda protseduuri korrata, et lukud korralikult kinnituks.
Iga katkine asi vajab aga parandust või läheb asi aina hullemaks. Nordström & Thulin aga ei saanud Estonia remonti enesele lubada - laeva ühekski päevaks käigust maha võtmine oleks neile kalliks maksma läinud.
Samadel kaalutlustel ei hakatud Estline`i endiste töötajate sõnul ka veekindlat vaheseina ehitama.
Arvatavasti oleks ehk midagi ette võetud pärast sama kompanii liiniletulekut, kuid õnnetuseks asus ostetud laev, see sama sõsarlaev Diana II, mis hiljem Mare Balticumiks ristiti Rostockist teele 28. septembril, seega samal saatuslikul päeval.
Estonia oli kurva saatusega laev.
Kommentaar