Algselt postitas ballack
Vaata postitust
A noh kuna juba kurtmiseks on läinud siis, kes teeb, sel juhtub. Kipsis olekuid ma ei jõua juba ammu üle lugeda. Üldreegel oli, et korra aastas. Parimad kohad, kus ennast kipsi kukkuda on liuväli(see umbes kahemeetrine Mustamäe hoovide vahel) ja külavaheline kiigehüppevõistlus. Esimese puhul püüa püstijalu lõpuni sõita, teise puhul ära maandumisele tähelepanu pööra ja lenda umbes kaks meetrit teistest kaugemale, et kukkudes ennast käega kaista ja teiste kaugusjoonele näoli maandudes okkaid maitsta.
Jalgpall on ka iseenesest meile kõigile meeldiv ala. Selle võlu teadmiseks mine päev enne võistlusi treeneri käest küsima, kellega mäng on. Kindlasti keegi mängib vutti ja alati on üks mees puudu. Näita tehnikat ja astu jalaga palli peale. Maandudes põlvedele ei peagi järgmine päev mingile lollile võistlusele minema. Plussis.
Kui vutti tagudes öeldakse et mängime viimase peale, siis tuleb endast anda ikka kõik. Peavõitluses tuleb võimalikult palju rahmeldada ning mängida ikka julgelt. Siis saab ilusa armi kohta vastuseid anda mitmeid aastaid. "Jalkatrennis sain" kõlab väga usutavalt. Mitte keegi ei arva, et sa Dekoltee ees 'vastu kõnnitee äärt kukkusid'.
Ja minu personaalne lemmikvigastus, mille üle sarkasmiga naerda saabus eelmine suvi või midagi(Läti mängu eel). Jalkat mängides(mida mina teen maagiliste kossutossudega) sain tugevale löögile jala(varba) vahele. Tundsin valu küll, aga ega see mingi tippsport ei ole, et väänled maas ja ootad arste. Mängid ikka longates edasi ja arvad, et see pisike valu läheb üle. Arsti juurde jõudes pead, aga karkude peale üle minema. Iseenesest oli tore nendega koondise mängule 'kõmpida' Magdaleena haigla juurest.
Muheledes lõppu ei näi ikka tulevat. Sarjast mine-küsi-treeneri-käest kelle sa vastaseks said võib juhtuda, et ka kossu loopimiseks on üks mees puudu. Jala välja väänamine ei ole veel põhjus, et järgmine päev tennist mitte mängida. Sellepärast on võimalik(jah ON VÕIMALIK) püüda sööt(!) niimoodi, et sõrmeluu läheb puruks ja jälle tuleb teha väike võistluspuhkus.
Kindlasti on mul veel kirjutada igast tobedaid juhtumisi enda kohta, mis praegu ei meenu. Aga, et te teaksite, siis joon küll iga päev piima ja luud tunduvad ka kõik tugevad olevat, aga lihtsalt mingi debiilne karma on kogu aeg üleval. Võistlusspordist loobudes on vigastusi tunduvalt vähem.

Kommentaar