Haigused (ka sugulisel teel levivad)

[budu]

Andke nyyd teistele ka teada mis haigustega olete kokku puutunud.ja kas on ka mingeid kahjustusi teie tervisele jäänud

[rohelineKonn]

raivo, räägi seda mykoplasma urethitise lugu!

[urmar]

Mina olen tahtmatult siin foorumis mõnel psüühika nässu ajanud. See ka ju haigus. Kellel nimeliselt, ma ei ütlekski, küllap nad tunnistavad seda isegi. Aga ma püüan ennast parandada ja tulevikus enam teiste tervist rikkuda ei soovi.

[Jasper]

See püsti olev pöial on nummi. Eriti, kui suguhaigustele mõelda.

[Tundmatu]

Kopsupõletik, selle põdemiselt 5 nädalat lubati tänasest tööle. Pluss avastati kõrgvererõhutõbi :S

[fitti]

Meil jäi ükskord terve lasteaed ühe päeva jooksul düsenteeriasse. Oh seda rohepruuni hõngu, mis mööda maja ringi hiilis!

[Darren]

Norwalki tõbi ehk siis "virolainen paskatauti", pärast läbipõdemist oli hea kerge olla.

[sicmic]

gastro-ösofageaalne tagasivooluhaigus ehk 5-6 päeva PIDEVAT oksendamist on päris omapärane kogemus.

esimene kord on kõige hullem, edasi harjud juba vaikselt ja leiad moodusi selle leevendamiseks.

kaalu saab kah kaotada niimoodi.

[Jasper]

gastro-ösofageaalne tagasivooluhaigus ehk 5-6 päeva PIDEVAT oksendamist on päris omapärane kogemus.

esimene kord on kõige hullem, edasi harjud juba vaikselt ja leiad moodusi selle leevendamiseks.

kaalu saab kah kaotada niimoodi.

Ööpäevaga 10 kilo alla(ja järgmise nädalaga ilusti tagasi). Mul oli väga jube süsteem. See ülinakkav taud tuli kuskilt soomlastelt meile maale ja ema tassis ta koju. Õhtul tundsin väheke kehvasti ennast ja juba anti mulle ämber. Ise arvasin, et nii hull ei ole. Sinnamani, kui ma äkitselt selle täis oksendasin. Siis kohe vetsu ja 'ütle-redel'. Kuur läbi tehtud tundsin kergendust minuteid viis. Seejärel hakkas enesetunne jälle langema ning umbes tunni aja pärast kõik jälle uuesti. Ja nii kuni hommikul kella viieni, kui vedelikupuuduses peaga vastu wc-ust kukkusin. Õnneks oli mats piisavalt tugev, et ärgati üles ja kutsuti kiirabi, kes pani mulle tilguti. Ülejäänud perel oli taud tunduvalt kergemini põetav, aga enesetunne oli kõigil välja kannatamatu. Üks tuttav teadis rääkida, et ta hoidis kodus ühes käes telefoni, et kui midagi peaks juhtuma, siis saab kohe 112 valida.

[Daz Booob]

See ülinakkav taud tuli kuskilt soomlastelt meile maale ja ema tassis ta koju.

?

maailmalõppu kuulutavad tõved on veits rõvedad

Mul jooksis kopsupõletiku ajal apteegis pilt tasku, aga see on suht köki-möki Jaseperi diili kõrval.

[Jasper]

?

maailmalõppu kuulutavad tõved on veits rõvedad

Mul jooksis kopsupõletiku ajal apteegis pilt tasku, aga see on suht köki-möki Jaseperi diili kõrval.

Muuseas ka kopsupõletik pole ka mulle võõras teema. Sai vist ühel toredal suvepäeval peale ujumist aken liiga lahti hoitud ja palatikoht oligi garanteeritud. Iseenesest väga halb olla ei olnudki. Tööl päikse käes passida oli valus, sest hommikune 37 something palavik kuumaverelist(norm temp ~36.9) koju ju ei jäta. Morjendav oli selle haiguse puhul aga ravimine. Keset ilusat suve passisin 3 augutsikuu nädalat haiglas, sest raviga pandi kaks korda mööda. Päeval tulid praktikandid haiguslooga tutvuma ja asjapulk seletas, kuidas ravi peabki nii mõjuma, kui tegelikkus oli midagi muud. Igatahes seal oli ka tore tsükkel - 39-40 kraadi palavik->süst p-sse ja tunnike rahulolu->kraadimine->39-40 palavik->->->. Nõelu hakkasin ka pelgama pärast seda.

[ballack]

Nõelu hakkasin ka pelgama pärast seda.

nõelad on jumala pohui......seni kuni mõni narkar neid torkinud pole. aga haigustest rääkides siis mitte kuidagi ei õnnestu haigeks jääda, käi riias märtsikuus meres, maga miinuskraadidega rõdul või tee mida iganes no ei jää haigeks. viimane kord mida mäletan oli miskine 8 klassis kusagil ja siis jäin igal talvel (kuni 8 klassini) haigeks kaheks-kolmeks nädalaks järjest. siis sai käidud mandlioperatsioonil ja peale seda ei mäletagi kordagi et oleks haigeks jäänud.....kui välja arvata purjus peaga kukkumistest tulnud haavad, pohmellid ja muud sarnased.

[Daz Booob]

Keset ilusat suve passisin 3 augutsikuu nädalat haiglas, sest raviga pandi kaks korda mööda.

ka mind saadeti peale eesriide sulgumist haiglasse, seal aga ei tahetud mind vastu võtta, sest vabu voodikohti nappis... leppisime arstiga kokku, et kodus on mul parem põdeda

[sicmic]

Ööpäevaga 10 kilo alla(ja järgmise nädalaga ilusti tagasi). Mul oli väga jube süsteem. See ülinakkav taud tuli kuskilt soomlastelt meile maale ja ema tassis ta koju.

Kusjuures mind on ka selle jama peale nakkushaiglasse viidud ja hiljem on selgunud, et nakkusega pistmist ei olegi. Õnneks ei ole seost ka pasanteeriaga.

Lihtsalt selline rutiin, et iga 15-20 minuti tagant on selline poolsurnu tunne. Ja nii 5-6 päeva järjest. Nõme ongi tegelt see, et otsest põhjust ei suuda selgeks teha. Mingi ärrituse või stressiga seotud ilmselt. Mahavisatud aeg ja pikk taastumine. Vähemalt keha vabaneb mürkidest.

Oh elu elukest.

[vincent]

Ma üldiselt väga terve inimesena (seni vaid lapsena tuulerõugeid põdenud) sain eelmisel talvel toreda litaka. Paar päeva kurguvalu ja palavikku - roomasin arsti juurde, et nojah, angiin vms. See vaatas lümfisõlmi ja ütles, et olla selline asi nagu mononukleoos. Tõbi ise suht pohhui, aga pärast põdemist ei tohi üldse pingutada, sest tüsistused on rohkem kui kerged tulema ja üks on toredam kui teine - südamelihase põletik, kopsupõletik jms kräpp. Järgmised kolm kuud jooksin mööda erinevaid arste, kõigil sama jutt - ega sul nagu otseselt midagi viga pole, aga ära jumala eest ennast liiguta. Ainuke boonus oli see, et järjekordse vereproovi järel sain teada HIV, süüfilise ja gonorröa puudumisest organismis . St mõnus olukord - jõudu eriti ei ole, aga jõu tagasi saamiseks trenni teha ka ei tohi... Lõpuks käisin ise perearsti juures ruigamas, et palun kirjutage mind tööle tagasi, ma ei jõua enam kodus seda kuradi Garfieldi mängida. Ukse taga järjekorras istunud sell vaatas mind igatahes väljumisel nagu kuutõbist. Ahjaa, vahepeal õnnestus saada veel midagi sarnast nagu Jasper eespool kirjeldas, ainult et mul oli see umbestäpselt 24h-vormis. Õhtul hakati maost lõppematut köit sikutama, öö veetsin voodi ja WC-poti vahet joostes, hommikul hakkas juba vaikselt pilti looma ja õhtuks jälle ok. Ainult enestunne oli selline, et kätt ka ei jõua tõsta, ammugi veel püsti seista. Esimene ja viimane kord, kus on öökides olnud selline tunne, et sorri mehed, no ei ole ju enam midagi, järgmiseks tulevad siseelundid juba. Õudne. Ja nakkav on ta raip tõesti, kuna ma kade mees ei ole, sai samast naljast ka terve ülejäänud pere osa. Siiamaani vaatavad viltu, kui juhtud mainima, et enesetunne pole kõige parem...