Olulised uudised

[fitti]

lugu lugedes

I don't even...

[Katk]

Tõuklemine
Jubedaid inimesi siin ilmas ikka...

[Iceman]

Märkasin seda "uudist" juba eile hommiku poole, uskumatu, et see endiselt üleval on..

[Katk]

Ma sellepärast esialgu ei hakanudki seda siia panema kuna eeldasin, et see on mingi proov ja tõmmatakse 2 minutiga maha. Aga ennäe, täna ikka alles

[marv3llous]

http://www.supersport.com/football/uganda/news/131113/Betting_costs_Arsenal_fan_a_house

[wordprez]

Eesti on maailmas inglichi oskuselt neljas! loed sa rõõmuga. Aga siis liigud edasi ja näed, et Poola on Saksamaast eespool. Pingerida is bollocks. Või ma ülehindan mingil põhjusel sakslasi?

[alehis]

Eesti on maailmas inglichi oskuselt neljas! loed sa rõõmuga. Aga siis liigud edasi ja näed, et Poola on Saksamaast eespool. Pingerida is bollocks. Või ma ülehindan mingil põhjusel sakslasi?

Paar aastat tagasi käisin Saksamaal vahetusõpilasena ja ega seal inglise keelt ei osatud tõepoolest eriti. Pereisa oli erakliiniku omanik, tema veidra aktsendiga oskas, ema, poeg ja tütar ei saanud suurt midagi aru. Muidugi oligi tore saksa keelt praktiseerida.

[kala2]

Just Poolast tulnuna kinnitan, et seal saab inkaga vägagi kenasti hakkama.Isegi pisemates kohtades räägitakse,mida ei saa küll Saksamaa kohta ütelda

[Daz Booob]

Tuletaks meelde, et Poola on siiski ürpis suur riik. Lõuna poole minnes muutuvad inimesed rikkamateks maailmakodanikeks.

[manni]

Paar aastat tagasi käisin Saksamaal vahetusõpilasena ja ega seal inglise keelt ei osatud tõepoolest eriti. Pereisa oli erakliiniku omanik, tema veidra aktsendiga oskas, ema, poeg ja tütar ei saanud suurt midagi aru. Muidugi oligi tore saksa keelt praktiseerida.

Saksamaa on liiga suur, et peaks oskama. Isegi kõik filmid on nendel ju saksa keelde solgitud.

[szandor]

Saksamaa on liiga suur, et peaks oskama. Isegi kõik filmid on nendel ju saksa keelde solgitud.

Ei tea, kas "solgitud" on see kõige õigem sõna. Osades riikides, kes "suurt" keelt kõnelevad, ongi selline dubleerimise traditsioon ja meie ei saa sinna midagi parata. Nende jaoks on see aegade algusest niimoodi olnud ja täiesti iseenesest mõistetav.

Teadsin ühte itaalia preilnat, kes ütles et tema jaoks on keeruline keeleõppe eesmärgil itaaliakeelsete subtiitritega muukeelset filmi vaadata, sest ei jõua lugeda. Tekkis täielik WTF moment, kuna endalgi oli sama mure - 4. aastaselt

Lisaks olen ka kuulnud, et näiteks Hispaanias ja Lõuna-Ameerikas dubleeritakse filme oma näitlejate poolt, mis sest et mõlemad espanjooli hablavad. Eks see keeleõppe mõistes loomulikult pärssiv faktor ole, aga solkimiseks seda nimetada ei saa. Katsu oma vanaemale seletada, et nad on tema lemmikseebika ära solkinud - vaata, mis arvatakse.

[Wr1ght]

The Western Black Rhino was just officially declared extinct due to people wanting their ivory. Armas, jube armas. Siit ka rumal küsimus: kas nendest Aafrika loodusparkidest/kaitsealadest mingit märgatavat kasu ka on?

[Katk]

Inglismaal jäi jalgpallimäng pooleli, sest kohtunik oli purjus

Klikkide nimel "kergelt" valesti mõistetav pealkiri

[Martin]

Allikas: Tabivere Imetaja

Uuriv ajakirjandus kui elustiil: Dannar Leitmaa räägib suu puhtaks
Eesti Ekspressi ajakirjanik Dannar Leitmaa (31) jagab noortele näpunäiteid, kuidas jõuda meediamaailma vingeimate detektiivide hulka.
SANDRA SOMMER, HELSINGIN SANOMAT
GRETE MÄGI, THE SUN

Kuidas te saite ajakirjanikuks?
Päris alguses kirjutasin mõnda aega ühele spordiportaalile jalgpalliartikleid, siis läksin Venemaale õppima ja pärast seda tulin Eestisse tagasi. Eesti Päevaleht otsis parasjagu oma online toimetusse töötajaid.

Kui ma kohale läksin, pandi mind arvuti taha ja poole päevaga kirjutasin valmis 15 uudist – keskmiselt oli toona ajakirjaniku päevanorm seitse-kaheksa uudist. Selle peale kutsus Eesti Päevalehe peatoimetaja online’i juhi Aivar Pau enda juurde ja ütles „Selle mehe peab küll tööle võtma”.

Ma olin kaks kuud online’is ning siis läksin paberlehte. Sellist asja ei olnud enne Eesti Päevalehe ajaloos juhtunud – mina olin esimene inimene, kes online’ist paberlehte üle läks.

Millal te taipasite, et jah, ajakirjandus on see, millega ma tahan oma elu siduda?
Ma ei ole tegelikult kindel, kas ma olen sellest aru saanud. Ma mõtlen siiani, et kui ma Bonnieri ära võidan, siis pean endale uue ameti leidma.

Mis eristab teid teistest ajakirjanikest, mis teid antud valdkonnas kinni hoiab?
See hetk, kui ma sain oma esimese loo paberlehte, on lihtsalt nagu „f*ck yeah!” See on nagu narkootikum – sa pead sellest tööst järjest rohkem mõnu saama. Kui sa kirjutad kogu aeg samu lugusid, siis see muutub kontoritööks ja sina muutud mutriks. Sa ei pürgi enam edasi. Mina olen aga inimene, kes tahab kogu aeg aina rohkem saada – rohkem adrenaliini.

Selline amet kõlab küll väga ägedalt, kuid kui enesekindel te ise lugu tehes olete?
Ma tegin kunagi ühe hästi tõsise vea ja pärast seda olin väga ebakindel. Ma muutusin nii ettevaatlikuks, et jätsin paljud lood kirjutamata. Aasta hiljem oli mul üle pika aja jälle ilmumas üks suur lugu. Enne selle ilmumist ei maganud ma öö otsa – olin nii närvis!

Pead vaevasid küsimused, et kas kõik faktid said ikka õiged, kas ma võisin kuskil eksida ning kas kuskil võis olla mingi konks, mis kogu asjale vee peale oleks tõmmanud? Olles äsja naasnud pikalt haiguslehelt, mõtlesin, et no kurat, kui see pauk ka nüüd ära tuleb, siis ma loobun. Selle looga läks hästi. Eks vigu tuleb ikka sisse ja need hetked on väga vastikud ja valusad. Õnneks on see kõik mööduv.

Kas te vahel kahetsete oma ametivalikut ja tahaksite hoopis midagi muud teha?
Ma oleks spordiajakirja läinud, kuid spordist kirjutamine ei ole minu jaoks intellektuaalselt väga väljakutsuv.

Palun kirjeldage oma töönädalat Eesti Ekspressis.
Neljapäev ja reede on suhteliselt argised – räägin paari inimesega, räägin teisest, räägin kolmandast. Esmaspäev ja teisipäev on paanilised päevad, siis kirjutan. Mul läheb ühe loo kirjutamiseks maksimaalselt poolteist tundi, ka kõige suuremateks lugudeks. Aga ma pean loo enne peas välja mõtlema, see võtab palju aega.

Esmaspäeviti ja kolmapäeviti on meil koosolekud. Teisipäeval ka küljendatakse. Laupäeviti olen ma tavaliselt televisioonis ja vahel
ka pühapäeviti. Sellist otsest rutiini ei ole enam. Päevalehes on samas aga hullumaja – Delfis ma vaatan, kuidas inimesed töötavad; kui öeldakse, et nad on debiilikud ja sõimatakse Delfi ajakirjanikke, siis ma soovitaks neil inimestel, kes sõimavad, proovida korra, mis
tempoga need inimesed töötavad.

Te võite sõimata Delfit ja selle mudelit, kuid kindlasti mitte neid inimesi, kes seal töötavad – nad teevad roppu tööd.

Te olete esimene külaline, kes on laagris kõikidel päevadel kohal olnud. Mis on teie pikaajalise siinoleku põhjuseks – on teil varasemaid kokkupuuteid Noorte Meediaklubi või meedialaagriga?
Põhjus on selles, et ma elan Tallinnas Uus-Tatari lähedal ning seal hakati minu majast 150 meetri kaugusele maja ehitama. Kuna mul on puhkus, lähen ma kell viis hommikul magama. Umbes kaheksa paiku hakati aga maad puurima, mistõttu ka minu maja värises.

Esmaspäeval tulin Tartusse, otsisin omale öömaja, kus saaksin end korralikult välja magada. Inimene, kes peavarju pakkus, pidi aga nädala lõpus kodust ära minema. Sel põhjusel ma nüüd siin olengi.

Milline on teie arvamus meedialaagrist?
Eks see üks noorte pidu ja pillerkaar ole – kõik ajavad üksteist taga.

Mis oli teie lapsepõlveunistus?
Kui ma olin kuuene, siis oli mu suurim unistus saada kirjanikuks või korvpalluriks. Veidi vanemana hakkas mind huvitama jalgpall. Praegu olen ajakirjanik, kirjutan korvpallist lugusid Basketballi ajakirja ja käin jalgpalli kommenteerimas. Ma ei ole siiamaani päris
suureks kasvanud.

Millise loo üle sa kõige uhkem oled?
Lugu enda isast. See ilmus mais Ekspressis. Isa võttis minuga pärast 20 aastat ühendust. Selles loos kirjutasin, et ta võib per*e minna. Eneseavamine nõuab emotsiooni ja lööki. Ma ei olnud sellist lugu varem teinud ja see oli minu kõige paremini kirjutatud lugu
üldse.

On teil mõni soovitus laagrilisele, kes tahab olla tulevikus sama hea uuriv ajakirjanik kui teie?
Ärge põdege – lihtsalt minge ja tehke asju! Tegelikult ei peagi olema nii hea kui mina – peamine on see, et te naudiksite seda tööd, mida te teete. Kui enam ei naudi, siis on aeg minna.


Viis põhjust, miks Dannar imeb
Selles intervjuus toome päevavalgele mõned tema kohta käivad veidrad ja vähetuntud faktid.
MARTIN MIKK, THE GUARDIAN

Soccernet.ee on sulle ilmselgelt väga tuttav koht. Mis teema on sul Sabrina profiilipildiga?
Õudselt pikk lugu, see oli poolteist aastat tagasi, kui me ühe töökaaslasega pidevalt lõunal käisime. Koos kahe neiuga saabus meie seltskonda ka kolmas, kes tegi, nagu oleks laulja Sabrina. Käisime talle jubedalt närvidele, sest karjusime „Sabrina, Sabrina, Sabrina!”.

Muidu selle Sabrina video on awesome, oled näinud? „Boys, Boys, Boys” – see on see video, kus ta hüppab veest välja ja tal kukub pidevalt rinnahoidja ära. Vaata seda, see on päris nasty.

Levivad kuuldused, et kutsud oma praktikante kiisudeks. Kuidas kommenteerid?
See ei vasta päris tõele, ega ma kõiki praktikante ka kiisudeks ei kutsu.

Aga mis teeb neid nii eriliseks, et nad saavad sellise tiitli?
Ma alati irvitan, et kui ma oleksin Ameerikas, siis mind oleks ammu juba vangi pandud. Ma ütlen seda kõikidele inimestele. Kui ma saan aru, et inimene saab selle peale pahaseks, siis ma ei tee lihtsalt välja. Selles pole mitte midagi onuheinolikku, sellist rõvedat. Kunagi pean selle ütlemise ära lõpetama, muidu muutun vanaks perverdiks, kes mingit joga ajab. Aga praegusel hetkel on see veel
omapärane. Ütled mõnele, et „jou, chick” mõnele „kiisuke”. Mida peaksin siis ütlema?

Miks teed reisidel ise endast pilte, lausa sadu (selfies’id)?
Väga palju ei tee kusjuures, tegin vaid ühel reisil. Olin Londonis ja üritasin päeva jooksul ära külastada kõik Premier League’i staadionid, mis asuvad Londonis. Tegingi pilti klubide staadionite taustal. Minu arvates olen neid pilte ainult sellel reisil teinud, rohkem mitte.

Kuidas kommenteerid jalgpallimängu ajal juhtunud äpardust, kus karjusid mitu minutit „Värav!!!”, aga väravat tegelikult ei löödud?
See on naljakas, tegelikult ka. Skysportsi kommentaatorid panid seal puusse, sest mängija lõi seal täpselt küljevõrku ja pall jäi sinna püsima – tundus, nagu oleks väravas. Naljakas viga ühesõnaga. Õnneks on see mul selline töö, et kui midagi untsu läheb, ei võta ma seda südamesse.

Kas sai asja ka Priit Kutseri saunamineku kutsest või oli see tema poolt lihtsalt suusoojaks öeldud?
Ei, see oli… ma ausalt arvan, et mida ta teha tahtis, oli iga ajakirjaniku kohta kompromiteerivat materjali leida. Meelis Kompuse peale olevat ta röökinud „Homo, homo, homo!”. Ju ta siis üritab leida mingit asja, millega jaurata. Minu vastus oleks, et kamoon, rahune maha!

[Poorter]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/rumeenias-peksis-eriuksus-kildagaasi-ammutamise-vastaseid-peaminister-tervitas-juhtunut.d?id=67401230

Andrus annaks k komandala naeratades käsu analoogseks ürituseks. Loodame et, meil on see veel kaugem tulevik.