Algselt postitas erxu
Vaata postitust
Psühholoogiliselt mõjub see täpselt nii, et ühele surmale on väga lihtne omistada personaalset traagikat (suri kellegi vend-õde-isa-ema-laps), suuremale hulgale aga isiklikustamine või isikustamine väheneb.
Üksikjuhtumi puhul me lähtume personaalsest traagikast:
ühe inimese/perekonna maja põles maha - ergo just need 3 last, kes samahästi võiksid olla sinu lapsed jäävad peavarjuta ja sööma versus sitt olukord kus 100 tuh last jäävad söömata (shit happens ja elu ongi ebaõiglane).
Kommentaar