klikkidega suunamine ja mõnu vihjatud "pakume seda, mida tahetakse" on ka kõik tõene ja tegelikult aksepteeritav. Raske on siin näha ainusüüdlast meedial. Selle kõige juures on mul aga 2 tähelepanekut täiesti erinevates olukordades ja nüüd väga piltlikult:
1. oli see BSH keiss. mis seal salata, ka ise klikkasin ja olingi n.ö. osaliselt süüdlane ja see turg, keda sihiti. Aga ma olin süüdlane, sest mind peteti pealkirjaga. Ma ei oleks never mõnda uudist avanud kui ei oleks jäetud valemuljet. Näiteks ma teadsin, et BSH saatis oma kuti uttivisse, sest kutt käis linnas litsi löömas, eksole... Nüüd loomulikult kergitan kulmu kui delfi esiuudis ühel päeval, et "kõik finito, otsin korterit"... (selle kajastus on kõige otsesemas mõttes guilty pleasure meelelahutus eksole. tunnistan, et olen osaliselt tarbija) ning teisel päeval "andsin andeks" koos piciga, mis 99% lugejatest jätab mulje nagu oldaks koos.
Mul on tegelikult täiesti pohhui BSH koosolemistest ja lahutustest, sest ma vaatan teda nagu looma loomaaias, minu poolest võib loom ka magada, aga lahedam on teda vaadata kui ta a la palliga mängib, eksole.
Mis häirib on see, et "ajakirjanik" teadis väga hästi, millele ta pealkirjaga viitab ja mis on tegelik sisu. Ja see on RÄIGELT eksitav isegi kui mingi JOKK skeemiga ära selgitada. Jah, sellise kollase teema juures tihtipeale keegi väga haiget ei saa (peale BSH ego vb) ja "tõde tuleb välja nagunii", aga need inimesed, kes neid uudiseid teevad on minu jaoks personaalselt täiesti bottom of the food chain. Maailmas on nii palju asju, millega tegeleda ning sina siis tegeled kellegi teise elu leveldamisega. Professioon, mille vastu 0 austust ning mul päris ajakirjanikest tegelikult kahju, et ka kroonika tegijatega jne sama ametinime kannavad.
p.s. Vahur Joa on siiski legend!
2. vähe tõsisemad keissid "uuriva" ja uuriva ajakirjanduse poolt. Mul tunne, et just need staažikamad uurivad ajakirjanikud ei anna endale aru, millised on nende võimuga kaasnevad kohustused ja rollid ühiskonnas. Ajakirjanikul piisab pmst paarist lausest ja reast inimese elu, elutöö ja renomee purustamiseks. Võib küll väita, et "asi unustatakse ja vajub unustuste hõlma" või "õige hõlma ei hakka keegi", kuid tegelikult elu palju kirjum ning reaalselt elud purunevad (inimesed satuvad haiglatesse jne).
Minu issue sellega on see, et tihtipeale on see karistus ebaproportsionaalne. Rääkimata sellest, et tihtipeale on see ka ebaaus või mõnes olukorras isegi täiesti vale. Ja olukorras, kus lihtsalt mingid 2 venda tulevad ja tõmbavad sulle vee peale ning siis veel arvavad, et neil ei lasu mingit isiklikku vastutust? siin tahaks ropendada ja temper tantrumi visata, aga ütleks viisakamalt, et neid inimesi meesteks (rääkimata aumeesteks) keeruline nimetada.
Ja selle kõige põhjus on selge jumala kompleks. Liiga kaua on saadud ja tegutsetud ilma igasuguse vastutuseta ning väga paljud ajakirjanikud on enda peas üha enam ja enam muutunud kohtumõistjaks. Tihtipeale ja enamasti puudub neil lihtsalt kompetents, et seda teha. aga tehakse.
Utreeritud näitena mikk salu, kes muidu vast üks normaalsemaid vendi.
31. oktoober tuleb see: https://ekspress.delfi.ee/arvamus/ra...ks?id=87935887
7. nov ehk nädal aega hljem see: https://ekspress.delfi.ee/kuum/mary-...li?id=88003043
mees teinud mingi räigema 180 kraadi pöörde nädalaga, aga enne oli kõva häälega ülbitsemas ja "kõiki maha rahunema" kutsumas. Hästi, jällegi, see Krossi teema paljudele mõttetu teema. aga see ülbus selliselt kardinaalselt sõna võtta ja asjad "ära määrata" on küllaltki tähenduslik. Praegu high five talle, et võttis vastu julguse oma sõnu süüa ja tegi seda avalikult. Enamus korrad aga ajakirjanikud seda ei tee, peab kohtu kaudu nõudma ning siis tuleb ka "Mök mök ääää määä mina kõigest töötaja".
mul täna puhkepäev ja seega aega tühja möliseda. targa meedia tarbijana tahaks tarka meediat, aga vastu saan mõnuagendi ülbe möla ja gifid ja videod
ja see teeb kurvaks
1. oli see BSH keiss. mis seal salata, ka ise klikkasin ja olingi n.ö. osaliselt süüdlane ja see turg, keda sihiti. Aga ma olin süüdlane, sest mind peteti pealkirjaga. Ma ei oleks never mõnda uudist avanud kui ei oleks jäetud valemuljet. Näiteks ma teadsin, et BSH saatis oma kuti uttivisse, sest kutt käis linnas litsi löömas, eksole... Nüüd loomulikult kergitan kulmu kui delfi esiuudis ühel päeval, et "kõik finito, otsin korterit"... (selle kajastus on kõige otsesemas mõttes guilty pleasure meelelahutus eksole. tunnistan, et olen osaliselt tarbija) ning teisel päeval "andsin andeks" koos piciga, mis 99% lugejatest jätab mulje nagu oldaks koos.
Mul on tegelikult täiesti pohhui BSH koosolemistest ja lahutustest, sest ma vaatan teda nagu looma loomaaias, minu poolest võib loom ka magada, aga lahedam on teda vaadata kui ta a la palliga mängib, eksole.
Mis häirib on see, et "ajakirjanik" teadis väga hästi, millele ta pealkirjaga viitab ja mis on tegelik sisu. Ja see on RÄIGELT eksitav isegi kui mingi JOKK skeemiga ära selgitada. Jah, sellise kollase teema juures tihtipeale keegi väga haiget ei saa (peale BSH ego vb) ja "tõde tuleb välja nagunii", aga need inimesed, kes neid uudiseid teevad on minu jaoks personaalselt täiesti bottom of the food chain. Maailmas on nii palju asju, millega tegeleda ning sina siis tegeled kellegi teise elu leveldamisega. Professioon, mille vastu 0 austust ning mul päris ajakirjanikest tegelikult kahju, et ka kroonika tegijatega jne sama ametinime kannavad.
p.s. Vahur Joa on siiski legend!
2. vähe tõsisemad keissid "uuriva" ja uuriva ajakirjanduse poolt. Mul tunne, et just need staažikamad uurivad ajakirjanikud ei anna endale aru, millised on nende võimuga kaasnevad kohustused ja rollid ühiskonnas. Ajakirjanikul piisab pmst paarist lausest ja reast inimese elu, elutöö ja renomee purustamiseks. Võib küll väita, et "asi unustatakse ja vajub unustuste hõlma" või "õige hõlma ei hakka keegi", kuid tegelikult elu palju kirjum ning reaalselt elud purunevad (inimesed satuvad haiglatesse jne).
Minu issue sellega on see, et tihtipeale on see karistus ebaproportsionaalne. Rääkimata sellest, et tihtipeale on see ka ebaaus või mõnes olukorras isegi täiesti vale. Ja olukorras, kus lihtsalt mingid 2 venda tulevad ja tõmbavad sulle vee peale ning siis veel arvavad, et neil ei lasu mingit isiklikku vastutust? siin tahaks ropendada ja temper tantrumi visata, aga ütleks viisakamalt, et neid inimesi meesteks (rääkimata aumeesteks) keeruline nimetada.
Ja selle kõige põhjus on selge jumala kompleks. Liiga kaua on saadud ja tegutsetud ilma igasuguse vastutuseta ning väga paljud ajakirjanikud on enda peas üha enam ja enam muutunud kohtumõistjaks. Tihtipeale ja enamasti puudub neil lihtsalt kompetents, et seda teha. aga tehakse.
Utreeritud näitena mikk salu, kes muidu vast üks normaalsemaid vendi.
31. oktoober tuleb see: https://ekspress.delfi.ee/arvamus/ra...ks?id=87935887
7. nov ehk nädal aega hljem see: https://ekspress.delfi.ee/kuum/mary-...li?id=88003043
mees teinud mingi räigema 180 kraadi pöörde nädalaga, aga enne oli kõva häälega ülbitsemas ja "kõiki maha rahunema" kutsumas. Hästi, jällegi, see Krossi teema paljudele mõttetu teema. aga see ülbus selliselt kardinaalselt sõna võtta ja asjad "ära määrata" on küllaltki tähenduslik. Praegu high five talle, et võttis vastu julguse oma sõnu süüa ja tegi seda avalikult. Enamus korrad aga ajakirjanikud seda ei tee, peab kohtu kaudu nõudma ning siis tuleb ka "Mök mök ääää määä mina kõigest töötaja".
mul täna puhkepäev ja seega aega tühja möliseda. targa meedia tarbijana tahaks tarka meediat, aga vastu saan mõnuagendi ülbe möla ja gifid ja videod
ja see teeb kurvaks
Kommentaar