tähelepanekuid elust enesest

[Halb ründaja]

Huvitav et mehele sama kohta pakuti kui naine konkureerivas firmas.

[plastic'99]

Heh, vaat kus kuulikindel loogika. Sa ütled, et "Ei ole sellist asja lihtsalt" ja asjad ongi paigas ?

Mul on väga konkreetne näide millest juhuse tahtel kuulsin. Oli üsna spetsiifiline ja kõrget väärtust loov töö mida tegid ühes osakonnas abielupaar. Varem oli naine osakonna/haru juht ja tegi seda tööd hästi. Käis ka läbirääkimistel, et palka tõstetaks. Ei võetud kuulda. Konkureeriv firma tegi pakkumise ja tagasilükkamisest solvunud naine läks sinna ja sai ca 1000€ palgale otsa hoobilt.

Kuna osakonnajuhi koht jäi vabaks ja mees jäi sinna firmasse tööle, tehti mehele pakkumine antud positsioon üle võtta. Palgaks... ca 1000€ kõrgem palk kui see, mis tema naine täpselt samal positsioonil teenis. Veidi hiljem lahkus selle peale ettevõttest ka mees.

Olen mõlema inimesega kokku puutunud ja tegemist kahe vägagi pädeva inimesega oma valdkonnas. Lisaks ka täitsa okeid juhid. Ei ütleks, et kumbki teisest oskuste, võimete või pühendumise poolest üle oleks. Lapsi seni pole, seega pole kumbki vanemapuhkust ka võtnud.

Selle palgatemaatika puhul on futbolidipaul ja vist LaRabla toonud selgelt esile diskussiooni ja debati tuuma. Tõsi, see ei ole ainuke mõjutaja. Mõjutajaks on näiteks ka see, et meil ühiskonnas eksisteerib veel selliseid juhte, kelle tasustamisotsuste tagamaad ongi konkreetselt sooliselt diskrimineerivad!

Nende juhtide väärtushinnanguid aga 1) sa enam ei muuda ning 2) see on surev tõug. Uuem põlvkond (jällegi, kindlasti on seal teatud erandeid, kuid nende osakaal on lihtsalt väiksem) lükkab nad vaikselt kas siis jõuga või puhtalt aastatega kõrvale. Ehk - see ei ole enam tegelikult võitlus, mida pidada. Seda võib teha, aga see ei ole efektiivne ja see ei lahenda enam sisulist probleemi meie regioonis ja kultuuriruumis.

Küll aga on tugeva diskussiooni koht see, kas ja kuidas suunata ühiskonna mõtteviisi suunal, kus nt isapuhuks on soositud (viidates ja kooskõla hoides nüüd LaRabla SPSS toksimistele ja futbolidipauli argumentidele). Ma nüüd lähen üle võlli, aga seda võib teha ka jõuga - kasvõi anda isapuhukse võtjale kõrgem koefitsient, suunamaks emasid varem tagasi tööjõuturule. Ärge palun nüüd sellest ühest veini kõrvale toodud üle-võlli näitest liialt kinni haarake.

Lihtne näide - panen nüüd protsentidega veidi puusse, sest ei viitsi analüüsi ennast ülesse otsida (olin selle teostaja muideks), aga ilmestan olukorda - 70% ülikool X akadeemilistest töötajatest on naised. Võttes aste-astmelt, siis 80 lektoritest on naised, 60 dotsentidest on naised, 20% professoritest on naised. Akadeemia on tegelikult selle situatsiooni ehedaim näide - tegemist on keskkonnaga, kus ajalooliste soorollide tunnetus on kindlasti kõrgem kui ühiskonnas keskmiselt. Lisaks on tegemist ka olukorraga, kus tippi jõudmiseks tehakse suurem osa (eel)tööst ära vanuses 30-40 (lähtudes siis koolkonnast, kes arvab, et 40+ toimunud saavutused on lihtsalt varasema töö loogiline jätk). See on omakorda vanus, kus "tubli" pereema on 5 aastat töölt eemal, "vähem tubli" 3 ja "üldse-mitte-tubli" 1,5 aastat.

Ja selle uuringu tulemusena, piltlikult öeldes, oli see, et sooline palgalõhe oli 30% (nagu a la Eestis tervikuna). Kui me lisame juurde ametikoha muutuja (dotsent vs dotsent), siis 15% ja kui me lisame juurde valdkonna (dotsent LOTEs vs dotsent LOTEs), siis palgalõhet ei olnud.

Ekstrapoleerides antud analüüsi tulemused üle ühiskonda tervikuna, ei ole probleem mitte diskrimineeriv otsustusprotess sama valdkonna samal ametikohal (nagu sa, Rainis, välja tõid), vaid naiste ligipääs kõrgemapalgalistele sektoritele ja ametikohtadele. Võttes jälle eelduses, et selle ligipääsu suurim takistaja oma emaroll, siis oleks hea viidata jälle teksti kolmandat lõiku. Muuseas, ka enamus tõsiseltvõetavaid rahuvsvahelisi uuringuid toetab vaadet, et kõiki faktoreid arvesse võttes (sugu; valdkond; ametikoht) taandub palgadif minimaalseks (kuni 5% max).

Seega, need üksikjuhtumid ei ole hea näide, sest siin saabki kaalalikult vastu öelda, et "kui naine teeb 30% odavamalt sama head tööd, palkaks iga juht puhtalt efektiivsuse ja kokkuhoiu mõttes naised".

[plastic'99]

võtame siis järjest:

Sorry, lugesin Su hilisemaid kommentaare ka ja mõistan, et ehk Sa päris nii karmilt seda ei mõelnud... aga see boldis toodud osa oli ikka monumentaalselt sobimatu ja šovinistlik.
1) ahah, ainult mehe poolt rajatud kodu?!? et kui mees ja naine elavad koos ning jagavad ühist eelarvet.. ja siis kui lahku lähevad, siis saab sellest "mehe ehitatud kodu" kus naine on lihtsalt mingi uss, kes selle endale kaubelnud?!? Või kuidas seda silmas pidasid?
2) oletame, et naisel ei olnud kohe hoobilt võtta võimalusi, et endale oma elamist hankida. Mida see siis tähendab? Et seni kuni ta elab ühiselt ehitatud majas puudub temal õigus oma eralelule ja seniks jääb mehe omandisse?

1. mehe rajatud kodu puhul on antud juhtumil tõepoolest minu eelduseks, et see on ka naise kodu, kes sinna panustanud. Küll aga oli antud juhtumi puhul (veelkord, keegi pole täpsustanud, et see nii ei olnud) selge, et need varad olid jaotamata. Kui tinglikult on kokkulepe, et üks vanem jääb varade jaotamise hetkeni lastega koju (olgu selleks mees või naine) ja teise poole soov on, et teisi muidusööjaid sinna ei veeta, siis kas mees/naine või muidusööja võiks seda kokkulepet austada. P.s. väljendasin ennast meelega nüüd üle võlli, tunnistan hallide toonide olemasolu.

2. Jah, kui tõepoolest on see teise poole soov ja kokkuleppe alus, siis võiks seda ju austada? Jätame soo kõrvale. Lähed naisega lahku, Naine ütleb, et hääküll, mul teine kodu ka. Ela sa nii kaua lastega sees kuni kodu maha müüme. Tingimus, palve, mõistlikkus oleks, et uusi inimesi seni sinna koju ei vii. Kas see on nüüd midagi nii utoopilist?

Pealegi, need kaks küsimust sinult... Kuigi need on arusaadavad, siis tegelikult on need minu peamiste mõtete reaalse sisu välised.

šovinistiks on mind elus üldse kutsunud 2 inimest ning mõlemad siis siit foorumist. Üks on mcnamara, teine oled nüüd sina

Lõppjärelduses olen Mõnuga nõus - asjad ei ole muidugi mustvalged ja tegemist oli keerulises olukorras halbade asjaolude kokkulangemisega. Väga kahju, et nii läks, aga inimesed on paraku emotsionaalsed ja vahel keevad üle.

Veidi tõmbas harja punaseks see, et kunagi mingi aeg tagasi olen sattunud ka suhtlema ühe naisterahvaga, kes mehest lahku kolinud ja lahutus sisse antud, sest ... kuidas seda viisakalt öeldagi - mees kippus tina panema, läks paksuks ning muutus naise suhtes esmalt ükskõikseks, hiljem juba kurjaks ja ähvardavaks. Sel hetkel kui suhtlema hakkasime naisterahvas ka rääkis mulle avatult sellest, et oli toona veel abielus, aga paberid on juba sisse antud. Samas kogu see olukord ei tähendanud, et asi oleks ju sellega lõppenud. Kogu olukorra juures ei tõstnud jalgagi nende ühisesse elamisse. Aga mitmel puhul, kui naine ei olnud õhtul pärast tööd koju läinud (mees kuulis sellelt ühiste lastega suheldes) siis hakkas peale kõnede ja sõnumite laviin. Ründavad küsimused. Ähvardused. Sh lubadused stiilis "kui ma teada saan, kellega koos oled siis tapan ta raisa maha" jms. Ja ma nägin naise silmis siirast hirmu.

1. On äkki see käitumine ka Sinu meelest normaalne ja õigustatud?
2. JA kui ei, kas siis jooksebki piir selle vahel, et kelle kodus koos aega veedeti?
3. Või mis hetkeni peab naine sellist vaimset terrorit kannatama ja oma elu mitte elama, sest kellelegi teisele see ei sobi?

Õnneks see ei läinud sõnadest kaugemale, aga ma ei saa küll siin käsi südamel öelda, kuidas ma käitunud oleks kui olekski minu kohta midagi välja uurinud ja uksetaha tulnud vms.

panin 3 punkti järjestuse mõttes ise. Sama retoorikaga lendas allars peale ja võid vastuse võtta sealt. Lühidalt - ma ei pea antud olukorra ja enda vaatenurkade kaitsmiseks analüüsima ja põhjendama olukordi, kus oponent viskab taustinfota ekstreemseid üksikjuhtumeid. Ilmselgelt nende kõigi kolme puhul olen ma sinuga pigem ühel meelel kui mitte. Ilmselt sinu sõbranna ei saatnud oma vanale mehele nende ühises kodus smse, et "huh, uue mehega kebo mega". Neil ei olnud ühiseid lapsi jne. Ja pealegi, ma ei keskendunud kordagi selle naise käitumisele. Vaid ainult selle mehe käitumisele, kes oli seal kolmanda liikmena. Seega ma ei saa aru, miks te koguaeg toote selle naise vaatenurga.

[cabron]

Jumal tänatud, et EV-s on kohtuastmed olemas, Soccerneti Kanooniline Kohus oleks päris jube ja mis otsused sealt veel tuleks!

[plastic'99]

Jumal tänatud, et EV-s on kohtuastmed olemas, Soccerneti Kanooniline Kohus oleks päris jube ja mis otsused sealt veel tuleks!

Lugesin huvipärast läbi uuesti. praktiliselt kõikide (Linnupoja oli kohtu suunas veidi kriitiline, aga ta meil ongi selline, kes ujub vastuvoolu ja selliseid on ka vaja) seisukoht on olnud, et kohtul on pigem õigus (isiklikult ütlesin seda oma esimeses postituses). Diskussioon on käinud aga hoopiski muude aspekti juures. Su point on seega mis? Lihtsalt panna nõel juurde olukorda, mis seda nõela tegelt ei vääri?

[vtp]

Siinse kohtupidamise omapära on muidugi, et keegi midagi tegelikult ju ei tea, aga sellest end segada ka ei lasta. Kogu argumentatsioon rajaneb “faktidel”, mis on tõestatud asjaoluga, et keegi “pole (avalikkuses) vastupidist väitnud”.

Vb el cabrón mõtles ka seda.

[Mõnuagent 007]

Siinse kohtupidamise omapära on muidugi, et keegi midagi tegelikult ju ei tea, aga sellest end segada ka ei lasta. Kogu argumentatsioon rajaneb “faktidel”, mis on tõestatud asjaoluga, et keegi “pole (avalikkuses) vastupidist väitnud”.

Vb el cabrón mõtles ka seda.

Kuidas siis kohut pidama peaks? Või sa pead siinse all foorumit?

[allars]

Millele sa täpselt vastu vaidled? Ma ju ütlesin samas tekstis ise: "Situatsiooni kulminatsiooni vaadates võib ju nõustuda riigikohtu seisukohaga"

Ahah, et toome konkreetse olukorra peale võrdluseks muu abstraktse situatsiooni või kellegi tuttava-tuttava "olukorra" (mille tausta ei ole avaldatud sellisel moel nagu nt Rätte juhul) ja kanname vastaspoole tõlgenduse üks-ühele üle? nigga, please. Kas need olukorrad ja juhtumid sul on sellised muidu, kus kinnisvara on veel ausal teel jagamata? Et on kõik finantsilised teemad lahendatud, mindud laiali ja mees lihtsalt ei suuda südames naisest lahti lasta? Kas siin ka nii? Kui ma siinkohal eksin ja kokkulepe oli 100% selline, et mehel on igavesest ajast igavesti null õigust antud eluaseme üle, siis ma võin vabalt mütsi kergitada ja tunnistada, et mu argumentatsioon puhtalt Rätte kaasuses kukub kokku. Üldiselt, as played ja kirjeldatud, aga, kehtib ikkagi.

Einoh, nagu ma ka kirjutasin, siis suures pildis tegelikkuses ei ole vahet, kas R.R-i või kelle iganes ja tema abikaasa vahel on lahtusprotsess ning muu sellega seonduv, sh vara jagamine, läbi viidud või mitte. R.R-il puudus nagunii õigus sel moel vägivalda tarvitada. Eriti märgiline on veel see, mida ka Riigikohus rõhutab, et R.R-i poolne survestav, sh vägivaldne käitumine oli kestnud juba mõnda aega. Seda, kas koht, kuhu R.R sisse lendas, kuulus veel R.R-ile, ei oma tegelikkuses selle kaasuse kontekstis juriidliselt erilist tähtsust. Ehk kaasuse lõpplahendus oleks sama sõltumata sellest, kellele koht kuulus ning kas R.R ja tema (eks)naine olid veel abielus või mitte. Uus mees viibis selles kohas naise nõusolekul, mistõttu puudus R.R-il õigus tegelikkuses meest sealt ära ajada. Eriti veel vägivallaga.

Üldiselt on aga päris selge, et meil sinuga erinevad vaated. Säästame netis ruumi ja hoiame siis distantsi. Omalt poolt oli ehk vale alustada oma teksti kerge nõelaga sinu väidete suunas, sest tegelikult ei olnud mul soov sulle vastu vaielda kuivõrd anda edasi oma mõtteid/vaateid konkreetse olukorra osas.

Aa, ja sa võid ülbitseda ja siin mingit lipsustatud juristi libedat bläma ajada, ironiseerida ja alandada oma "alfade" viidete ja "nigga, please"-dega. Tõsi on, et eks endalgi elus siin seal vigu tehtud ja kõige lihtsam inimene ma ei ole. Tõsi aga ka see, et eriline kepivend, teiste meeste, naiste ja perede householdis ringi siiberdaja ma ka ei ole. Seega on mul sellise käitumisega teatud oma ratsionaliseeringud ja "ankrud", millele elus tuginen. Terve elu elanud koos ühe naisega, üritades võimaluste piires vähemalt sellel tasandil hoida mõistuslikku ja inimlikku vaadet. Et juhul kui kunagi peaks shit fännerisse lendama, siis ei peaks minu laps ega mina ise ennast sellises olukorras leidma nagu Rätte seda tegi. Ega ei peaks ka minu naine sellises olukorras olema. Ja jään selle juurde, et pigem leiavadki sellest olukorrast ennast need libedikud, kellel paragrahvid tagataskus kaitseks, aga inimlikkus (nimetame seda siis "alfaks") kadunud. Ja see viimane, käsi südamel, ei olnud nüüd viide sulle.

Tundub, et läheb ikka hinge, olenemata sellest, et ise siin lammutad ja sõnu/väljendeid loobid. Nii kurb, kui see ka ei ole, siis paraku tõepoolest lahendatakse meie riigis veel asju lipsustatud juristide libeda bläma kaudu. Ma loodan, et valdavaks ei saa "vanakooli meeste stiilis" probleemide lahendamine vms.

edit: lükkan editi sisse, et vb oli veidi pucis toon nüüd ka omalt poolt. Muutma ei hakka ja sorry. Ei viitsi mingit biifi tekitada siin vastu jõuluaega! Väljendasin antud kaasuse kohta oma isiklikku arvamust. Lepime siis sellega, et mitmete õnneks ei ole ma olukorras, kus mu arvamus loeks.

Tore.

[Sambaz]

40+ milf

kas tegite seksu ka?

[Mõnuagent 007]

Loo moraal on see, et raamaturiiuli seksperdid on tegelikult voodis igavad isendid, keda pole mötet pikalt taga ajada. Peaks ta veel feminist olema, kes sulle vördöigluslikkusest jahub, aga peale seda juttu maksad arve ikkagi sina, siis on täislaks. Ta keerab sul paugukraani ka kinni, seniks kuni ta ise saab . Ma vöin kihla vedada, et enamus instahoorasid on voodis igavad meritähed. Jooda parem möni tagasihoidlik purju, saad kordades etema kogemuse. Sealtsamast Sveta baarist samas ajavahemikus juhtus möni sellise ka

Et siis ei teinud.

[nonoh]

Ma olen kindel, et Epp Kärsiniga on sama.

On ainult üks viis, et teada saada!

[cannuman]

tuleb ajakirjanduslik sexperiment teha

[plastic'99]

Siinse kohtupidamise omapära on muidugi, et keegi midagi tegelikult ju ei tea, aga sellest end segada ka ei lasta. Kogu argumentatsioon rajaneb “faktidel”, mis on tõestatud asjaoluga, et keegi “pole (avalikkuses) vastupidist väitnud”.

Vb el cabrón mõtles ka seda.

Mis me siis teeme, paneme foorumi kinni vms? 90% julgelt teostatud postitused ja jutud oleks noh, olematud, sest tegelikult ju keegi ei tohiks omada piisavalt infot, et oma arvamust formuleerida. Välja arvatud muidugi seal, kus tohib, sest ollakse ise asjaga seotud (antud olukord ei ole selline), aga siinsed valvekommentaatorid on ka siis leidnud viisi, kuidas kellegi jutule vesi peale lasta.

Või siis lahendus olla sinu või tofoa või sugune sell, kes oma arvamust ei avalda, küll aga leiavad endas piisavalt palju jõudu, et tulla ja lihtsalt kommenteerida teiste inimeste arvamusi? Üks on lausa u 17 000 korda seda teinud, sinul, tõsi, tuleb vahel ok juttu ka.

Mida sa täpselt soovid ja ootad?

[Martin]

Jooda parem möni tagasihoidlik purju...

tähemärgid

[Daz Booob]

Ma nüüd ei saa aru. Kas Martin pakub ennast?