Algselt postitas nonoh
Vaata postitust
320x50 ülemine bänner
Collapse
Teadaanne
Collapse
No announcement yet.
tähelepanekuid elust enesest
Collapse
X
-
Tänks, Markko!
Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustPalk ei ole siiski "kuivõrd sind väärtustatakse", vaid ikkagi "kui raske on sind asendada" suurus. Et ma siin niisama ütlen.
Ehk kui tehtav töö pole oluline, siis on sinna asenduse leidmine lihtsam, sest justkui iga suvaline jobu sobib.
Aga kui töö, mida tehakse, on oluline, siis otsitakse sinna hoolega, keda palgata (ja ollakse valmis rohkem maksma).
Ministrile on olulisem, kes tema auto rooli keerab kui see, kes tema õpilasi õpetavad.
Kommentaar
-
Algselt postitas vtp Vaata postitustMa saan aru, et su väite kohaselt on täna õpetajad valdavalt suvalised jobud?
Ja neid suvalisi jobusid on. Ja neid suvalisi jobusid tuleb juurde.
Talente on ka. Aga neid tuleb juurde üha vähem. Ja kaob aina enam.
Selles see probleem ongi.
Kommentaar
-
kui õpetajate miinimumpalk tõsta 2000 peale, kas siis mingi suva b-kati mees ikka viitsib mingi sitase "õpetajapalga" eest enam ministri rooli keerata?
võiks vähe rohkem respekti olla teiste ametite suhtes. ei ole nii, et ainult õpetajal on raske elu ja ainult temalt nõutakse nii palju.
ma siiski jääks enda arvamuse juurde, et riik ei pea garanteerima ja katma õpetaja palka 100% ulatuses. niigi suures ulatuses garanteeritakse, edasine on tööandja ehk enamasti omavalitsuse ja inimese enda teha. pole vaja päris kommunistiks hakata.
ei ole ka nii, et kõigil teistel elualadel tuuakse europakid kandikul noortele ette. näiteks noor programmeerija saab koolist riigiasutusse tööle minnes alguses umbes-täpselt sama palju kui noor õpetaja, aga turg ja vajadus määravad selle, et ta palk hakkab üsna ruttu tõusma, sest muidu ta läheb ära. kui õpetajaid saada pole, siis peab koolijuht ka rohkem maksma. ja paljudes kohtades makstaksegi. ja peale raha on ka muid boonuseid, mida jagada. nii lihtne see ongi. kui kuskil kaugel väikses vallas pole vahendeid, siis saab seda lahendada regionaalmeetme kaudu, mitte tuimalt kõigil riiklikku palka tõstes. kuskil rikastes Tallinna lähivaldades, eliidi ja eliitkoolides jäävad õpetajad nii ehk naa rohkem teenima kui riik "ette näeb".
ps. õpetajaameti mainele noorte seas tuleks kasuks ka see, kui ise ei tehtaks kogu aeg antipropagandat.
Kommentaar
-
Tasub muidugi ka palgast kaugemale mõelda. Kui autojuht on tross, siis ta saab kinga ja uut töökohta on vast üle keskmise keeruline leida. Sisuliselt tuleb minna reka- või taksojuhiks. Autojuhte just liialt paljudes asutustes palgal ei peeta. Eriti veel sellise palgaga. Seevastu peast pehmel õpetajal on isegi kinga saades kohe uued kosilased ukse taga. 11. klassis oli üks ajalooõpetaja, kes oli keskmise suurusega skandaaliga eelmisest töökohast kinga saanud (hiljem kohtus küll otsustati, et vallandamine oli ebaõiglane ja tüüp sai kompromissiga mõne kuu palga vms.). Noh, oli ka meil totaalne tross. Püsis tööl aasta. Seejärel läks järgmisse kooli. Käitus ka seal totaalse peenisena. Sai taas jalaga. Seejärel läks Eesti teise otsa, kus pidas vastu lausa kaks aastat. Kuni mingi perverssusega vahele jäi. Sai uuesti tala. Mõni kuu hiljem ütles "Suud Puhtaks" saates küsimusele, kui tihti tal tundides õpilastega konlikte tekkis: "No sisuliselt iga tund." Õnneks viiendasse kooli vist ei palgatud, valimised.ee andmetel oli KOV 2021 ajal puidupingi operaator. Ja nüüd ka ühe vallavalitsuse volikogu liige.
Lisaks on meie praeguses eksamisüsteemis vaja ainult head matemaatikaõpetajat. Kõik teised õpetajad võivad suvatrossid olla. Eesti keele riigieksam on rohkem lugemuse ja kirjutamisoskuse küsimus, mida koolist enamasti otseselt omandada ei saa. Inglise keel saadakse niikuinii enam-vähem selgeks ja seda riigieksamid (Eesti) ülikoolid eriti ei vaata. Koolieksam on totaalne nali, võiks vabalt kohe ära kaotada. Ehk kõiki teisi aineid võivad anda suvatorbikud, midagi ei muutuks. Seepärast pole koolidel vaja ka teatud ainete õpetajaid kõrgema palgaga meelitada.
Ja siis on muidugi õpetajad, kes üldse palga üle ei vingu, sest nad treivad pidevalt mingeid õpikuid, õppematerjale ja jumal teab mida. Sealt jookseb pool või enam kuupalka juurde ning nii elatakse juba üsna lahedalt ära. Eriti kui suvi vaba on.
Kommentaar
-
Algselt postitas El President Vaata postitustkui õpetajate miinimumpalk tõsta 2000 peale, kas siis mingi suva b-kati mees ikka viitsib mingi sitase "õpetajapalga" eest enam ministri rooli keerata?
võiks vähe rohkem respekti olla teiste ametite suhtes. ei ole nii, et ainult õpetajal on raske elu ja ainult temalt nõutakse nii palju.
Ja tõesti, ma loodan, et sa sellest aru saad: tahaks, et õpetaja ametit respektitakse sama palju kui teisi ameteid, noh näiteks minister võiks õpetaja ametit respektida sama palju kui ta oma autojuhi ametit respektib. Ja ongi juba märksa parem see olukord!
Algselt postitas El President Vaata postitustma siiski jääks enda arvamuse juurde, et riik ei pea garanteerima ja katma õpetaja palka 100% ulatuses. niigi suures ulatuses garanteeritakse, edasine on tööandja ehk enamasti omavalitsuse ja inimese enda teha. pole vaja päris kommunistiks hakata.
Algselt postitas El President Vaata postitustei ole ka nii, et kõigil teistel elualadel tuuakse europakid kandikul noortele ette. näiteks noor programmeerija saab koolist riigiasutusse tööle minnes alguses umbes-täpselt sama palju kui noor õpetaja, aga turg ja vajadus määravad selle, et ta palk hakkab üsna ruttu tõusma, sest muidu ta läheb ära.
Algselt postitas El President Vaata postitustkui õpetajaid saada pole, siis peab koolijuht ka rohkem maksma. ja paljudes kohtades makstaksegi. ja peale raha on ka muid boonuseid, mida jagada. nii lihtne see ongi. kui kuskil kaugel väikses vallas pole vahendeid, siis saab seda lahendada regionaalmeetme kaudu, mitte tuimalt kõigil riiklikku palka tõstes. kuskil rikastes Tallinna lähivaldades, eliidi ja eliitkoolides jäävad õpetajad nii ehk naa rohkem teenima kui riik "ette näeb".
Teiseks, absoluutselt, igasugu boonuseid on maailmas olemas ja on ka regionaalmeetmed (alustava õpetaja toetus maakoolis jne), aga nagu sa äkki näed või loed, siis see ei tööta. Statistika ei valeta. Õpetajaskond vananeb suurel kiirusel. Mingil hetkel nad saavad otsa (lähevad pensionile või surevad lihtsalt maha). Uusi õpetajaid ei tule piisavalt juurde. (Ja kui tuleb, siis nad kooli tööle ei jää). See probleem ongi juba käes ja sellega tuleb juba praegu tegeleda. Mitte siis kui õpetajaid enam ei ole.
Algselt postitas El President Vaata postitustps. õpetajaameti mainele noorte seas tuleks kasuks ka see, kui ise ei tehtaks kogu aeg antipropagandat.
Algselt postitas LaRaBla Vaata postitustTasub muidugi ka palgast kaugemale mõelda. Kui autojuht on tross, siis ta saab kinga ja uut töökohta on vast üle keskmise keeruline leida. Sisuliselt tuleb minna reka- või taksojuhiks. Autojuhte just liialt paljudes asutustes palgal ei peeta. Eriti veel sellise palgaga. Seevastu peast pehmel õpetajal on isegi kinga saades kohe uued kosilased ukse taga. 11. klassis oli üks ajalooõpetaja, kes oli keskmise suurusega skandaaliga eelmisest töökohast kinga saanud (hiljem kohtus küll otsustati, et vallandamine oli ebaõiglane ja tüüp sai kompromissiga mõne kuu palga vms.). Noh, oli ka meil totaalne tross. Püsis tööl aasta. Seejärel läks järgmisse kooli. Käitus ka seal totaalse peenisena. Sai taas jalaga. Seejärel läks Eesti teise otsa, kus pidas vastu lausa kaks aastat. Kuni mingi perverssusega vahele jäi. Sai uuesti tala. Mõni kuu hiljem ütles "Suud Puhtaks" saates küsimusele, kui tihti tal tundides õpilastega konlikte tekkis: "No sisuliselt iga tund." Õnneks viiendasse kooli vist ei palgatud, valimised.ee andmetel oli KOV 2021 ajal puidupingi operaator. Ja nüüd ka ühe vallavalitsuse volikogu liige.
Algselt postitas LaRaBla Vaata postitustLisaks on meie praeguses eksamisüsteemis vaja ainult head matemaatikaõpetajat. Kõik teised õpetajad võivad suvatrossid olla. Eesti keele riigieksam on rohkem lugemuse ja kirjutamisoskuse küsimus, mida koolist enamasti otseselt omandada ei saa. Inglise keel saadakse niikuinii enam-vähem selgeks ja seda riigieksamid (Eesti) ülikoolid eriti ei vaata. Koolieksam on totaalne nali, võiks vabalt kohe ära kaotada. Ehk kõiki teisi aineid võivad anda suvatorbikud, midagi ei muutuks. Seepärast pole koolidel vaja ka teatud ainete õpetajaid kõrgema palgaga meelitada.
Algselt postitas LaRaBla Vaata postitustJa siis on muidugi õpetajad, kes üldse palga üle ei vingu, sest nad treivad pidevalt mingeid õpikuid, õppematerjale ja jumal teab mida. Sealt jookseb pool või enam kuupalka juurde ning nii elatakse juba üsna lahedalt ära. Eriti kui suvi vaba on.
Kommentaar
-
See ebanormaalne olukord, mida sa kirjeldab, eksisteeribki ju selle pärast, et palk on madal, aga õpetajaid on vaja, seega koolijuhil ei ole mingit võimalust päris konkursi teha, vaid võetakse vastu see, kes sandikopikate eest on nõus klassi ees seisma. Ja see ei ole ju absoluutselt mingi hea olukord, mille üle rõõmustada! See on probleem. Suur probleem.
Kommentaar
-
Algselt postitas LaRaBla Vaata postitust
Noh, too olukord tekkis iseenesest seepärast, et tüübil oli õpetajamagister ja direktoritel oli lihtsam palgata tema, kui teha aastane leping adekvaatsemate isikutega, kel seda pole. Ehk see kummaline magistrinõue on tõenäoliselt üks esimesi asju, mida muutma peaks. Kui mitte täiesti ära kaotama, siis vähemalt looma võimaluse, et inimene saab kooli tööle minnes kvalifikatsiooninõudeid omandama minna ja sel ajal sõlmitav tööleping pole aastane.
See magistrinõue on, päriselt ka, kõige väiksem probleem. Võinoh, võib tegeleda, kui töötasu ei oleks enam alla eesti keskmise.
Kommentaar
-
Algselt postitas nonoh Vaata postitust
Kas sa oled siin teadlikult eneseirooniline?
Ja tõesti, ma loodan, et sa sellest aru saad: tahaks, et õpetaja ametit respektitakse sama palju kui teisi ameteid, noh näiteks minister võiks õpetaja ametit respektida sama palju kui ta oma autojuhi ametit respektib. Ja ongi juba märksa parem see olukord!
Algselt postitas nonoh Vaata postitust
Okei, mis valdkondi lisaks haridusele võiks veel riik veel käest anda? Sest ega jah, kui me tahame helget tulevikku, siis oma noortesse küll mingit mõtet investeerida pole. Pheh, küll mõni loll ikka õpetajaks läheb.
Algselt postitas nonoh Vaata postitust
Et magistrikraadiga programmeerija saab 1000 eurot kätte? Kus?
Algselt postitas nonoh Vaata postitust
Esiteks, ei maksta. Mitte märkimisväärselt. Mina näiteks teenin õpetaja miinimumi. Tartus. Kui lisatunde teen ja asendan, siis pisut rohkem. Ja nii ongi.
Algselt postitas nonoh Vaata postitustTeiseks, absoluutselt, igasugu boonuseid on maailmas olemas ja on ka regionaalmeetmed (alustava õpetaja toetus maakoolis jne), aga nagu sa äkki näed või loed, siis see ei tööta. Statistika ei valeta. Õpetajaskond vananeb suurel kiirusel. Mingil hetkel nad saavad otsa (lähevad pensionile või surevad lihtsalt maha). Uusi õpetajaid ei tule piisavalt juurde. (Ja kui tuleb, siis nad kooli tööle ei jää). See probleem ongi juba käes ja sellega tuleb juba praegu tegeleda. Mitte siis kui õpetajaid enam ei ole.
ps. pealegi ei ole ju nii, et kui 25selt õpetaja pole, siis sinust seda kunagi ei saa. kui tekib kutsumus õpetajatööks, siis küll kõrgharidusega inimene selle pedagoogika magistri hiljem ka ära teeb. eeldusel muidugi, et oravad tasuta kõrgharidust enne ära ei kaota.
Algselt postitas nonoh Vaata postitustEi ole suuremat antipropagandat, kui õpetaja palk ja olematud karjäärvõimalused (palgaredelil tõusta). Mine panka, ütle, et sulle kukub 1000 eurot iga kuu arvele ja küsi, palju sa kodulaenu saad.
Kommentaar
-
Algselt postitas nonoh Vaata postitust
Koolijuhid teevad suht sirge molliga tähtajatuid lepinguid ka nendega, kellel ei ole magistrikraadi. Pigem palkas dire selle tölli, sest paremat kandidaati polnud. Teised olid veel töllimad.
See magistrinõue on, päriselt ka, kõige väiksem probleem. Võinoh, võib tegeleda, kui töötasu ei oleks enam alla eesti keskmise.
Kommentaar
-
Hei musid. Kaotasin parooli ära. Mingi dummy e-mail oli, millega kunagi regasin, ei mäleta sedagi enam. Kui keegi kuidagi aitaks, siis oleks hea.
Õpetajatest - nonoh, kas riigi poolt on mingi koefitsient ka lisatud alammäärale rahastuse osas? Näiteks tervishoius on nii, et tervishoiuasutused saavad arsti alamäär x 1,36 (või oli ta 1,38), õed x 1,2 ja hooldajad x 1,1. See annab vastava diferentseerimise võimaluse, millest siin ka jutt. Kuidas õpetajatel? Riik maksab miinimum flat? Seal ilmselt mingi matemaatika ka taga?
Kommentaar
-
Algselt postitas plastic'98 Vaata postitustHei musid. Kaotasin parooli ära. Mingi dummy e-mail oli, millega kunagi regasin, ei mäleta sedagi enam. Kui keegi kuidagi aitaks, siis oleks hea.
Õpetajatest - nonoh, kas riigi poolt on mingi koefitsient ka lisatud alammäärale rahastuse osas? Näiteks tervishoius on nii, et tervishoiuasutused saavad arsti alamäär x 1,36 (või oli ta 1,38), õed x 1,2 ja hooldajad x 1,1. See annab vastava diferentseerimise võimaluse, millest siin ka jutt. Kuidas õpetajatel? Riik maksab miinimum flat? Seal ilmselt mingi matemaatika ka taga?
Kommentaar
Bottom 300x250
Collapse
Kommentaar