1998. aasta suvel avati Võru maavalitsuse hoones internetipunkt, kus kella kolmest seitsmeni sai arvutis olla. Sisuliselt tähendas see seda, et juba 14.50 oli ukse taga elav järjekord, kus valdav kogus tüüpe oli 15-17-aastased siilikatega djüüdid, kes enamjaolt kandsid mõne koleda metallibändi, Prodigy või Metallica turuoriginaalsärki ja nokamütsi. Arvutitest olid viis müstilise kvaliteedimärgiga Pentium, teised olid veidi aeglased. Aga vahet polnud, OK jutukas istusid kõik. Kui mõni täiskasvanu tõsiselt arvutit vajas, siis meie nohisesime rahus edasi ja viskasime rõvedaid nalju.
Jutukas käis üldiselt totaalne lämisemine. Ala, et küsida naistelt, et kas nad eelistavad tampoone või hügieenisidemeid ja siis sellele järgnes kogu jutukapoolne aktiivne vaidlus, mis meenutas heal juhul perekooli best ofi.
Põhiline oli ka ikkagi naistele ligi ajamine, mida pidi tegema muidugi rõvedalt vanust valetades, sest kohalikke tsikka seal polnud ja enamjaolt olid naised ikka 20+. Nii näiteks suutsin ma ajada välisministeeriumi sekretärile pikalt juttu, kuidas ma olen äsja isaks saanud 23-aastane Leo kusagilt Võrust, kes tegeleb teadmata äritegevusega. Üldiselt läks maruhästi ja isegi minu ilgelt nilbe kasutajanimi Max Reality (jah, me olime kõik Prodigy fännid) ei pannud teda arvama, et teisel pool istub uduvuntsidega kõhetu hilisteismeline. Tsikk rääkis väga intiimset värki ja see oli toona väga raju, kuna päris elus polnud ühegi tüdrukuga selliseid asju rääkinud. Üldiselt oli konstantne boner kallal. Lõpuks lõppes asi vist sellega, et suvi sai läbi, mina kolisin Tartusse ära ja seal polnud enam aega arvutis istuda. Kahjuks ei mäleta ma selle naise nime ega ka pilti toona netis polnud. Oli üldiselt kurb aeg.
Jutukas käis üldiselt totaalne lämisemine. Ala, et küsida naistelt, et kas nad eelistavad tampoone või hügieenisidemeid ja siis sellele järgnes kogu jutukapoolne aktiivne vaidlus, mis meenutas heal juhul perekooli best ofi.
Põhiline oli ka ikkagi naistele ligi ajamine, mida pidi tegema muidugi rõvedalt vanust valetades, sest kohalikke tsikka seal polnud ja enamjaolt olid naised ikka 20+. Nii näiteks suutsin ma ajada välisministeeriumi sekretärile pikalt juttu, kuidas ma olen äsja isaks saanud 23-aastane Leo kusagilt Võrust, kes tegeleb teadmata äritegevusega. Üldiselt läks maruhästi ja isegi minu ilgelt nilbe kasutajanimi Max Reality (jah, me olime kõik Prodigy fännid) ei pannud teda arvama, et teisel pool istub uduvuntsidega kõhetu hilisteismeline. Tsikk rääkis väga intiimset värki ja see oli toona väga raju, kuna päris elus polnud ühegi tüdrukuga selliseid asju rääkinud. Üldiselt oli konstantne boner kallal. Lõpuks lõppes asi vist sellega, et suvi sai läbi, mina kolisin Tartusse ära ja seal polnud enam aega arvutis istuda. Kahjuks ei mäleta ma selle naise nime ega ka pilti toona netis polnud. Oli üldiselt kurb aeg.


Kommentaar