tähelepanekuid elust enesest

[kaala]

Kaala "lapsega keskealine mees on õnnelikeim" argumendile tuli meelde, et loodusrahvastel ilmselt ka depressiooni ei diagnoosita. Muus osas arutellu ei sekku.

Hea point. Eks need köige vähem depressiivsed kohad ongi Tongad, Kiribatid ja Paapua-Uus Guinead, milliseid vöiks vast köige rohkem selliseks loodusrahvaks pidada nagu inimesed kunagi enne pöllumajanduse avastamist elasid.

Tansaania höimu pealik ütleb sulle, et önnelikuks teeb liha, mesi ja vesi. Sellised tegelased elavad üsna samamoodi nagu kütid-korilased 10k+ aastat tagasi.

2:08 pealt

Üks lugu oli veel ühe tüübiga, kes Amazonase dzunglis oli ainukesena ühest höimust alles jäänud ja üksi elanud juba mitukümmend aastat. Talle eraldati veel 63 km2 suurune kaitsealane kuhu keegi ei tohi minna.

Mul viskas siin lühisesse. Seksida tohib ainult järglaste saamiseks, mitte rahulolu eesmärgil ju?

Miks? Kindel partner ju. Ei propageeri seda, aga täitsa loog, et abielus noored seksivad rohkem kui need kes pole. Googelda "married vs unmarried sexual frequency" ja köik esile kerkivad tabelid näitavad seda. Köik pole Tiibeti mungad.

[LeeRomeno]

See laste ja abikaasa olemasolu on küll üks nüanss paljudest, aga kindlasti üks olulisemaid nüansse.

Ma saan tegelikult kaala mõttest aru küll - väga keeruline on kui feminazide, indiviidi enda tunnetatav roll ühiskonnas ning ühiskonna ootus sinu suunas on võrdväärne "konkureerimine" meestega. Seda olukorras, kus indiviidi enda tunnetatav roll ning ühiskonna ootus on, et sa samal ajal võiksid saada ka näiteks kaks last. Ja seda olukorras, kus sa ise tahad ka lapsi saada.

Abstraktselt on seda küll mõnus ju arutada, et blabla, see ei ole ju päris tähtis ja see ei ole ainuke õnn. Aga pere enda tasandil? Näiteks mul on naine enda tegevusvaldkonnas väga tugev. Töötab/töötas kahel kohal. Soovib seal teha karjääri ka tulevikus natukene rohkem kui lihtsalt ära tiksuda. Feminazide ideaal, toob 2-3x avg palka koju ja on driven. Aga ühiskonna ootus on lapsed ka. Ja veel enam, ta enda ootus on ka lapsed, üks on, soov on nt 3. Kõikide soovide rahuldamine on teostatav, aga ilmsalt stressirohkem kui elu olema peaks. Kaala point aga - 40 a tagasi naise roll ja väärtus ei olnud mõõdetav selles nii ühiskonnas kui ka nende enda jaoks mitte.

Et ma saan aru mingite mcnamarade ideaalist, et mehed ja naised on võrdsed. nii võikski olla, aga see on veidi see teema, et 20% lapsi mitte tahtvate naiste soovi pärast konkureerida on ühiskond pannud 80% naisele üliinimlikud ootused.

Kui siin mingi ühiskondlik surve on, siis see on ikka rohkem see teema, et mingid vanemad tahavad lapselapsi saada või kõik sõbrannad korraga on rasedad. Mõlemad ju tegelikult täiesti loomulikud asjad, küsimus on pigem selles, miks laste saamine on selline üliinimlik ootus just naisele, et mis need mehed siis teevad, see ikka ju 2 inimese teema ja vastutus. Mul on päris mitu tuttavat, kus näiteks esimese lapsega on üks vanem kodus ja teisega teine ja täiesti hästi toimib.
Aga minu algse poindi juurde tagasi tulles, finantsstabiilsus ja turvaline keskkond (kodu olemasolu, piisav sissetulek, elukaaslane/abikaasa) muudavad laste tulemise (mis on alati kombo stressist ja rõõmust) märksa rohkem rõõmu poole kaldu, kui peres, kus niikuinii asjad halvad, mees peksab, naine kardab ära minna, sest pole sotsiaalseid tagatisi jne.
Ehk siis muidugi on lapsed vägagi olulised, aga nende olemasolu võib pigem ühel hetkel tekitada rohkem stressi kui neile, kellel neid pole.

[LeeRomeno]

Hea point. Eks need köige vähem depressiivsed kohad ongi Tongad, Kiribatid ja Paapua-Uus Guinead, milliseid vöiks vast köige rohkem selliseks loodusrahvaks pidada nagu inimesed kunagi enne pöllumajanduse avastamist elasid.
Tansaania höimu pealik ütleb sulle, et önnelikuks teeb liha, mesi ja vesi. Sellised tegelased elavad üsna samamoodi nagu kütid-korilased 10k+ aastat tagasi.

Üks lugu oli veel ühe tüübiga, kes Amazonase dzunglis oli ainukesena ühest höimust alles jäänud ja üksi elanud juba mitukümmend aastat. Talle eraldati veel 63 km2 suurune kaitsealane kuhu keegi ei tohi minna.

Miks? Kindel partner ju. Ei propageeri seda, aga täitsa loog, et abielus noored seksivad rohkem kui need kes pole. Googelda "married vs unmarried sexual frequency" ja köik esile kerkivad tabelid näitavad seda. Köik pole Tiibeti mungad.

Googeldasin ja välja tuli hoopis see, et seksivad rohkem nn vabaabielus olevad paarid, järgnevad abielus, siis nn "dating" ja siis üksikud, mis on igati loogiline:
"Married Americans reported having sex an average of 1.2 times per week, or just about five times a month, while cohabiting couples reported 1.6 times per week (or about 6.5 times per month)."
See on muidugi USA data.

[LeeRomeno]

siin ka vanuseline graafik

[kaala]

Leeromeno, sa hüppad diskussiooni alati mingi oma spinniga. Midagi sa ümber lükanud ei ole, kuigi üritad siin sellist muljet jätta. Juttu oli sellest, et noored seksivad vähem kui kunagi varem, abielus noored (ka vanemad) on önnelikumad kui need kes pole ja see et abielus käib kepp aint siis kui lapsi tehakse on mingi Varro väljamöeldis.
Uuesti siis:




Atlanticu artiklis varem oli näha, et 18-34a. vahemikus on üksikute osakaal 70-80%.

18-24a. vahemikus veelgi suurem:

[cabron]

Ma olen see nädal 1.2x keppi saanud seega Teie graafikud tunduvad vettpidavad

[vtp]

Leeromeno, sa hüppad diskussiooni alati mingi oma spinniga. Midagi sa ümber lükanud ei ole, kuigi üritad siin sellist muljet jätta.

Irooniline, sest mu viide oli suunatud ju sinu väitele, et usuleigus vähendab seksi ja õnne, mitte sellele, et abielus seksitakse rohkem, mida sa agaralt tõestama asusid. Või tõmbame võrdusmärgi abielu ja usu vahele?

[Nasfal]

Ma olen see nädal 1.2x keppi saanud seega Teie graafikud tunduvad vettpidavad

1.2x? Korra said ja siis teine kord jäid kuhugi eelmängu pidama või milles see 1.2 väljendub?

[Mõnuagent 007]

Irooniline, sest mu viide oli suunatud ju sinu väitele, et usuleigus vähendab seksi ja õnne, mitte sellele, et abielus seksitakse rohkem, mida sa agaralt tõestama asusid. Või tõmbame võrdusmärgi abielu ja usu vahele?

Ma mäletan küll enda nooremast elust, et kui suhtes ei olnud, siis oli küll palju aktiivsem ja mitmekülgsem elu. Aga äkki mäletan valesti.

[kaala]

Irooniline, sest mu viide oli suunatud ju sinu väitele, et usuleigus vähendab seksi ja õnne, mitte sellele, et abielus seksitakse rohkem, mida sa agaralt tõestama asusid. Või tõmbame võrdusmärgi abielu ja usu vahele?

Arusaamatuks jääb, mida öelda tahad. Loe Atlanticu artikkel uuesti läbi ja vaata sealseid tabeleid

[kaala]

Selles suhtes, et ma pigem diskuteerisin sinu väite vastu, et naise õnneks on vaja kindlasti lapsi saada.

Ma pole seda väitnud. Töin näite maailma nr 1 psühholoogia ajakirjast, kus toodi välja köige önnetuma töötaja profiil: Lasteta 42 karjäärinaine kes ei ole abielus.
Räägid siin, et maksimaalsed vöimalused, valikud ja vabadus is the way to go. Umbes 10 aastat tagasi sai facebook, instagram ja tinder populaarseks ning tekkisid muud sotsiaalmeedia jubinad. Deitimisturgu on see muutunud kardinaalselt, nüüd on see globaalne ehk suurim vabadus mis üldse kunagi olnud. Üritan selgitada:
Kui varem oli nii, et suva külabeib Transnistriast kuhu meie ligigi ei pääse valis tüüpide vahel enda ringkonnast piiratud kvaliteetiga meeste vahel ja löi kontakti möne suva poeomaniku pojaga kes nädalavahetuseti bemmiga kiiremaid tiire teeb, siis nüüd 10a. hiljem on samasugusel tibil instas 100k+ jälgijat, kes sorteerib pakkumisi Dubai sheigilt (kes 10 kilo eest tahab pähe sittuda) kuni romantiliste Pedrode Seišellide puhkusereisideni koos mitme aastapalga suuruse pocket moneyga ja see juku kellele ta varem vöimaluse andis on tema jaoks nüüd tühi koht, sest turg on globaalne junöu. Üks hetk saab see beib aga 30+ ja need samad 1% mehi kelleni ta ennem ulatus ei pööra talle enam tähelepanu. Megakörged ootused (200k palk,pikk, nägus, staatusja atraktiivne elustiil) on säilinud, aga 1% tüübid enam sellist naist ei taha. See on vöimalik, aga töenäosus on väga väike. Algab üks kiun ja frustratsioon, unless ta tömbab oma ootusi alla, aga see on väga körge kukkumine.
Tööturul on ka huvitav. Metsikud vöimalused, valikud ja moodne feministlik soovitus olla tugev iseseisev karjäärinaine on jah pannud naised rohkem teenima, körgematel positsioonidel, haritumad kui varem jne. Aga.....ükski naine ei hakka ju endast alla deitima, hüpergaamia kehtib endiselt. Mida rohkem naine teenib, mida körgemal positsioonil ta on vöi töötab, mida haritum ta on ja mida vanemaks ta saab, seda sitemad on reaalselt tema vöimalused deitimisturul. Miskipärast arendavad naised selle suure valiku ja vabadusega just neid külgi, mis mehi absoluutselt ei koti. "Tahame sama palju palka, aga kui deitimiseks läheb siis pead ikkagi rohkem teenima". Kus on loogika. Kusjuures enamus naised omavad juba praegu meestest rohkem vara ja teevad enamus ostuotsused, mitte mehed. Üksköik mida feminism öpetab, siis reaalsuses vaatavad ikka mehed noori ja ilusaid 22 aastaseid ja naised vanemaid mehi kellel staatus, papp ja atraktiivne elustiil.

Nüüd siis ongi siuke olukord, kus top 20% v vähem tüüpe nopivad köik vähegi pandavad naised ära ja lambivellol on suhtelises perses.

Milline statistika selles tabelis näitas, et need olid vallatud ja lastetud naised? See on sama loogiline, kui statistikas tõusevad samal ajal näiteks lahutused ja jäätise müük ja seal seos luua. Vabalt võivad need olla stay at home mom tüüpi, kes tunnevad, et on elu tühja elanud, sest lapsed kolivad välja ja neil pole enam rolli.

Üks norrakate uurimus töestab küll lastetu naise ja AD seost.

2 lapsega naine kasutab antideprekaid 15-38% töenäosusega vähem kui lasteta naine: These results show that women and men with two or more children had a lower chance of purchasing, and thus presumably using, antidepressants in late mid-life than the childless and those with one child. For example, women and men who started childbearing relatively late (after age 25 and 28, respectively) and had two or more children were 15%–38% less likely to purchase antidepressants than the childless (varying across models and with the lowest odds ratios appearing among women of the highest parities)

https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/13607863.2015.1118010

Sinu uuring oli aastast 2011. Siin on üks kokkuvõte https://oxbridgeapplications.com/kyc...est-unmarried/ 2019 aasta uuringust, kus kõige õnnelikumad on abielus mehed ja vallalised naised.

See on parim, mis leidsid v. Kus see uurimus ise on? Mingit sisu ju pole, lihtsalt üks propagandalik hülgemöla. "Men, however, do appear to benefit from marriage. Dolan said, “you take more risks, you earn more money and you live a little longer. She, on the other hand, has to put up with that, and she dies sooner than if she never married.”" Üks hirmus naistevastane ja ahnusest meeste poolt loodud institutsioon töesti, mis ainult neile kasu toob

Sinu poolt vihjatud joonisele ja tööle. Joonis mida sina jagasid, näitab eluga rahulolu. Seal samas töös joonis number üks näitab õnnelik olemist ja seal on naised justkui ees.

Esiteks on mees-naine vahe seal olematu ja kogu tendents allapoole, seega sinu "feminism ja vabadus toob röömu majja" argument ei päde kohe üldse.

Lisaks on meestel kõrgem enesetapu protsent. Kusjuures naistel on see langenud.

Kui langenud, siis on muutunud kobamaks. Mehed on lihtsalt efektiivsemad kui midagi juba ette vötavad, erinevalt naistest. Paku kummal rohkem suitsiidi kaitseid ja mötteid peas on, meestel vöi naistel?

[kaala]

Ma mäletan küll enda nooremast elust, et kui suhtes ei olnud, siis oli küll palju aktiivsem ja mitmekülgsem elu. Aga äkki mäletan valesti.

Monogaamia ongi mehele oludest tingitud seis, mitte loomulik valik

[rahvaspordipäev]

kust seeni ostad kaala, jagad kontakti?

[Vask]

Järsku antideprekaid ja rahusteid tarbivad naised on põhjusega lasteta. Meeste peas toimub ka selektsioon ja keegi ei taha lapsi ebastabiilse naisega, kes iga erimeelsuse tõttu või tähelepanu vajadusest ähvardab suitsiidiga.

[Mõnuagent 007]

Järsku antideprekaid ja rahusteid tarbivad naised on põhjusega lasteta. Meeste peas toimub ka selektsioon ja keegi ei taha lapsi ebastabiilse naisega, kes iga erimeelsuse tõttu või tähelepanu vajadusest ähvardab suitsiidiga.

Dafuq.