Dannar kahjuks kustutas oma asjaliku vastuse ära, mis minu küsimuse kenasti lahkas ja paika pani. Minul ei olnud oma küsimusega tahtmist kedagi sildistada; kui "klikimeedia" närvidele käis, siis selle eest vabandused.
Küll aga... Iirimaa-tüdruk, kes lasteaiakohtade teemal valutas ja millele Dannar viitas. Otsisin selle loo uuesti üles. See lasteaiakohtade temaatika oli üks kahelauseline kild sellest artiklist. Ülejäänud osa loost seisnes selles, et:
- eestlased on õelad, üksteisenärijad ja kohutavad klienditeenindajad (sildistame ikka!);
- Eesti palgad on sitad;
Ehk ei midagi uut.
Ma olen absull päri sellega, et eranditult kõigil on oma arvamusele õigus, aga konkreetselt jäi mulle selle lahmiva ja ründava stiiliga loo juures suhteliselt arusaamatuks see, et kas neiu läks ära hoopis teistsugusest Eestist kui see, kuhu ta naases? Ja see, et kas neiu eeldas, et kui ta naaseb, on riik vahepeal "korda tehtud" ja mida neiu peale keskhariduse omandamise oma elu edasiviimiseks ka ise ette võttis peale emigreerumise?
Ühest küljest on sigalihtne öelda, et mingu, kes tahab. Mõni lisab veel lõppu, et "ongi parem, õhku puhtam". Aga iga väljarändajaga jääb tükk elu, poliitikat ja ajalugu, mis eeldatavalt võiks Eestit edasi viia, jälle olemata. Paljude lahkujate puhul on aga emigreerumine ikkagi kergema vastupanu teed minek, seda eriti olukorras, kus paljujutlustatud tööpuudus on liigagi paljudes valdkondades taas tööjõupuudsega asendumas. Aga kergema vastupanu teed minejaid ei ole ka võimalik takistada, nende jaoks ei ole argument see, et nende tulevik on paljuski nende enda teha ja et keegi ei tõsta neile midagi ette. Nad tahavad kohe.
Riik on süüdi ja valitsus on süüdi, aga parem emigreeruda ja riigi ja valitsuse loomises ise mitte osaleda ning hiljem tagasi tulles imestada, et kuramus, polegi kõike ära tehtud - sellest loogikast on raske aru saada. See ei ole üldistus kõigi lahkujate kohta, aga häirivalt palju sellist suhtumist on. Teisalt ma saan aru, et paljude tööemigrantide jaoks on emigratsioon või pendelränne ainuke viis endale väärikat elustandardit lubada või lausa ellu jääda, nii-et ühe vitsaga kõiki lüüa mõistagi ei saa.
Külmal talvel püksilaskmise sarnaseid lahendusi pakkuvaid parteisid on meil küll. Ennast persse mänginud oravate asemel nad peatselt ka ilmselgelt võimule saavad, aga ei usu ma eluilmaski, et rahulolematu rahva rahulolematus väiksem saab olema.
/offtopic. Tõstke full retardi või läbusse kui vaja.
Küll aga... Iirimaa-tüdruk, kes lasteaiakohtade teemal valutas ja millele Dannar viitas. Otsisin selle loo uuesti üles. See lasteaiakohtade temaatika oli üks kahelauseline kild sellest artiklist. Ülejäänud osa loost seisnes selles, et:
- eestlased on õelad, üksteisenärijad ja kohutavad klienditeenindajad (sildistame ikka!);
- Eesti palgad on sitad;
Ehk ei midagi uut.
Ma olen absull päri sellega, et eranditult kõigil on oma arvamusele õigus, aga konkreetselt jäi mulle selle lahmiva ja ründava stiiliga loo juures suhteliselt arusaamatuks see, et kas neiu läks ära hoopis teistsugusest Eestist kui see, kuhu ta naases? Ja see, et kas neiu eeldas, et kui ta naaseb, on riik vahepeal "korda tehtud" ja mida neiu peale keskhariduse omandamise oma elu edasiviimiseks ka ise ette võttis peale emigreerumise?
Ühest küljest on sigalihtne öelda, et mingu, kes tahab. Mõni lisab veel lõppu, et "ongi parem, õhku puhtam". Aga iga väljarändajaga jääb tükk elu, poliitikat ja ajalugu, mis eeldatavalt võiks Eestit edasi viia, jälle olemata. Paljude lahkujate puhul on aga emigreerumine ikkagi kergema vastupanu teed minek, seda eriti olukorras, kus paljujutlustatud tööpuudus on liigagi paljudes valdkondades taas tööjõupuudsega asendumas. Aga kergema vastupanu teed minejaid ei ole ka võimalik takistada, nende jaoks ei ole argument see, et nende tulevik on paljuski nende enda teha ja et keegi ei tõsta neile midagi ette. Nad tahavad kohe.
Riik on süüdi ja valitsus on süüdi, aga parem emigreeruda ja riigi ja valitsuse loomises ise mitte osaleda ning hiljem tagasi tulles imestada, et kuramus, polegi kõike ära tehtud - sellest loogikast on raske aru saada. See ei ole üldistus kõigi lahkujate kohta, aga häirivalt palju sellist suhtumist on. Teisalt ma saan aru, et paljude tööemigrantide jaoks on emigratsioon või pendelränne ainuke viis endale väärikat elustandardit lubada või lausa ellu jääda, nii-et ühe vitsaga kõiki lüüa mõistagi ei saa.
Külmal talvel püksilaskmise sarnaseid lahendusi pakkuvaid parteisid on meil küll. Ennast persse mänginud oravate asemel nad peatselt ka ilmselgelt võimule saavad, aga ei usu ma eluilmaski, et rahulolematu rahva rahulolematus väiksem saab olema.
/offtopic. Tõstke full retardi või läbusse kui vaja.
Kommentaar