Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[Jasper]

"Musta Q suurim panus Eesti kultuurilukku on sõna "tüüne" kasutamine kirjeldamaks lahedat jahedust/jahedat lahedust. Erinevalt vanavanavanaisa poolt istutatud tammest, mis ühel hetkel sureb, jääb see 90ndate kultusbändi vaimne pärand eestlastele igaveseks." - wikipedia

hea meel, et ka chac on selle šiki slängi omaks võtnud.

[chac]

"Musta Q suurim panus Eesti kultuurilukku on sõna "tüüne" kasutamine kirjeldamaks lahedat jahedust/jahedat lahedust. Erinevalt vanavanavanaisa poolt istutatud tammest, mis ühel hetkel sureb, jääb see 90ndate kultusbändi vaimne pärand eestlastele igaveseks." - wikipedia

hea meel, et ka chac on selle šiki slängi omaks võtnud.

kes teab.
tammed elavad kauem kui inimesed, üldjuhul.

inimene määrab ise mis keskkonnas ta elab. venestamine meid ei tapnud, kuigi ega palju puudu ei jäänud, aastat 10-20 ehk veel kui meie järglased siin riigis oleks kasutanud enamuses vene keelt ja pidanud seda loomulikukski.

aga tundub et ingliskeelne släng suretab meid kiiremini välja kui 50-75 aastaga. loomulikku vastupanu sellele keelelisele vägistamisele nagu näha eriti ei esine.

[elx]

kes teab.
tammed elavad kauem kui inimesed, üldjuhul.

inimene määrab ise mis keskkonnas ta elab. venestamine meid ei tapnud, kuigi ega palju puudu ei jäänud, aastat 10-20 ehk veel kui meie järglased siin riigis oleks kasutanud enamuses vene keelt ja pidanud seda loomulikukski.

aga tundub et inglise keele släng suretab meid kiiremini välja kui 50-75 aastaga. loomulikku vastupanu sellele keelelisele vägistamisele nagu näha eriti ei esine.

"Cool" on igal juhul rohkem inglise keelne släng kui "tüüne". Kui on küsimus kumab meie keeles kasutada, siis ei tohiks küsimustki olla.

Aga minu küsimus - kui nüüd Flora ja Viljandi teemasid vaadata, kas Felipe on uus Budu?

[Jasper]

kes teab.
tammed elavad kauem kui inimesed, üldjuhul.

Forever, ever?

[chac]

"Cool" on igal juhul rohkem inglise keelne släng kui "tüüne". Kui on küsimus kumab meie keeles kasutada, siis ei tohiks küsimustki olla.

küsimus ongi selles kas "tüüne" tähendab seda mida ta alati me keeles tähistanud on, - või peaksime oma keelt ja oma sõnu kuidagi vägisi sobitama algupäraselt võõrapäraste mõistete sisse.
teatud mõttes on see ju eesti keelelise isesesvuse küsimus.
kas me mõtleme ja väljendume nagu see inglise/ameerika keeleruumis kombeks või on meil veel oma keele üle voli veel jätkata oma vanavanaisade keelt. enamus me hõimurahvaste keeltest on ju tänaseks sisuliselt surnud.

ps.
räägime ühes teises foorumis mõne venelasega - no ei saada mitte kuidagi aru et meie keel - kõigi 14 käändega (nagu soomlastelgi) on väga palju täpsemini ja palju paremini väljendatav sõnade abil kui näiteks vene keel oma 6 käändega. inglise keelest ma ei räägigi, see on nii labastatud/lagastatud et tihtipeale ei saa täpselt arugi mida mõni hindu või aafriklane mõtleb, oma inglisekeelseid lauseid koostades.

[Jasper]

küsimus ongi selles kas "tüüne" tähendab seda mida ta alati me keeles tähistanud on, - või peaksime oma keelt ja oma sõnu kuidagi vägisi sobitama algupäraselt võõrapäraste mõistete sisse.
teatud mõttes on see ju eesti keelelise isesesvuse küsimus.
kas me mõtleme ja väljendume nagu see inglise/ameerika keeleruumis kombeks või on meil veel oma keele üle voli veel jätkata oma vanavanaisade keelt. enamus me hõimurahvaste keeltest on tänaseks sisuliselt surnud.

I'm sorry Ms chac-son, I am for real

[dareth]

küsimus ongi selles kas "tüüne" tähendab seda mida ta alati me keeles tähistanud on, - või peaksime oma keelt ja oma sõnu kuidagi vägisi sobitama algupäraselt võõrapäraste mõistete sisse.
teatud mõttes on see ju eesti keelelise isesesvuse küsimus.

Siin paned küll täiega puusse. Keel areneb ajas ja sõnad saavadki tihti uue tähenduse. Samamoodi tekib juurde tähendusi, millele on vaja mõistet. See ei ole kuidagi iseseisvuse küsimus, need protsessid toimuvad kultuurideüleste kontaktide olemasolust või puudumisest sõltumata.

Ja kui norima hakata, siis tüüne ei ole eestlaste väljamõeldud sõna, kuigi ta on soome-ugri tüvi. Kirjakeeles on ta kasutusele võetud soome keele eeskujul.

[LeeRomeno]

See keele teemadel jahumine ja juuksekarva lõhki ajamine on täielik totrus. Kui kohalikus keeles pole sobivad väljendit teatud tegevuse või asja kohta, siis mingi inglise - või muukeelse variandi kasutamine on täiesti normaalne. Pigem ärritab see, kui üle võetakse mingi sõna, mis originaalkeeles tähendab midagi muud või omab hoopis laiemat mõistet. Lihtsa näitena ärritab kohalikult sõna "transfeer" kasutamine. "Transfer to hotel" on täiesti arusaadav ja normaalne lause, transfeer lihtsalt väljendina ebanormaalne võõrsõna kasutus, rääkimata muidugi brändinimede kohalikku keelde vägistamisest, aga see vist on üleüldse soome-ugrilaste probleem. Senimaani ajab naerma iga kord kui soomlased Peugeot ütlevad, no samas ega me oma vaanishiga paremad pole.

Aga väita, et nüüd 100 aasta pärast kõik räägivad siin puhast inglise keelt on täielik jaburdus, usun, et keel areneb koos ühiskonnaga, usun, et sajandivanuse keelega oleks meil kõigil samuti probleeme.

[elx]

Aga kuidas oleks Tsitröön'iga?



Täna ühes teises keskkonnas juba ütlesin, et keeled on väljasuremisel ja lõpuks jääb järgi ainult inglise keel või koguni Simplish. Ajahinnangut ei oska anda.

Või hoopis hiina keel?

[LeeRomeno]

Aga kuidas oleks Tsitröön'iga?



Täna ühes teises keskkonnas juba ütlesin, et keeled on väljasuremisel ja lõpuks jääb järgi ainult inglise keel või koguni Simplish. Ajahinnangut ei oska anda.

No originaalkeeles kõlab see nagu tsitröen, sellele on tsitröön päris lähedal, erinevalt sõna tähttähel peugeot vs pežoo või millegi sarnase ütlemisega.

Mis puudutab keelte väljasuremisse, siis kahtlen seda sügavalt. isegi kui väiksemad keeled tasapisi hääbuvad (eriti sellised, mis on suhteliselt sarnased suurematele keelerühmadele), siis maailmas on erinevaid keeli siiski liiga palju ja ka suuri keeli on liiga palju (hiina/mandarin, hispaania, prantsuse, saksa, hindi, vene, araabia jne) ning kultuuriruumid liiga erinevad.

[Nahkpea]

Täna ühes teises keskkonnas juba ütlesin, et keeled on väljasuremisel ja lõpuks jääb järgi ainult inglise keel või koguni Simplish. Ajahinnangut ei oska anda.

See on nüüd küll ilmne liialdus. Mitte ainult suuremad keeled ei jää püsima, vaid jäävad ka märksa väiksemate rahvaste keeled.

[dareth]

Aga väita, et nüüd 100 aasta pärast kõik räägivad siin puhast inglise keelt on täielik jaburdus, usun, et keel areneb koos ühiskonnaga, usun, et sajandivanuse keelega oleks meil kõigil samuti probleeme.

Sajandivanuse (kirja)keelega ei tohiks erilisi probleeme olla. Probleemid tekivad pigem murdekeelega.

Keel hääbub kõige tõenäolisemalt kahel põhjusel: 1) inimesed suretatakse välja või 2) kultuuri (laiemas mõttes) viljelemiseks vajalikud vahendid selles keeles puuduvad. Praegu elame murrangulisel ajastul, kus kultuuri tarbimine läheb üle internetti. Keel, milles sa ei saa netis seigelda/suhelda, jääb järjest rohkem tagaplaanile ning rahvas nö kolib teise kultuuri. Loomulikult ei toimu see protsess kuude ega aastatega, vaid põlvkondadega.

Hea näide sellisest epohhist on kirjasõna levik. Võtame kasvõi eesti keele, mida me räägime ja kirjutame. Murrakud ja murded on suurelt jaolt kadumas, sest need on levinud peamiselt suulisel teel. Kirjutatud keel on murdealadel olnud ikkagi samamoodi põhjaeesti kirjakeel ning mida rohkem inimesed koolitarkust said on, seda väiksemaks murdekeele roll muutus.

[Nahkpea]

Praegu elame murrangulisel ajastul, kus kultuuri tarbimine läheb üle internetti. Keel, milles sa ei saa netis seigelda/suhelda, jääb järjest rohkem tagaplaanile ning rahvas nö kolib teise kultuuri. Loomulikult ei toimu see protsess kuude ega aastatega, vaid põlvkondadega.

Ajalugu on õpetanud, et protsessid ei pruugi ja ei olegi pöördumatud. Läbi inimkonna ajaloo on olnud erinevatele keeltele tugev surve (küll poliitilistel, küll religioossetel, küll kolmandatel põhjustel) ja nad on pidanud ellujäämisvõitlust, kuid just surve all võib kultuur ja keelekasutus teinekord õitsele lüüa.

Ärge muretsege, ei kao see keelte mitmekesisus maailmast küll kuhugi.

[chac]

väike luuletuse koht.

Tiibetlane Gautama tilgutas tasapisi mõistmist
aariakeelte lömastatud ajudesse,
aga viiruste vulkaanipilved yle mandrite purskusid
monokultuurseks vaibaks,
tiibetlased isegi
nyyd on läbi, sest kohvikus keegi ei maini

1967, autori vast tunnevad kõik nagunii ära.

[chac]

Ajalugu on õpetanud, et protsessid ei pruugi ja ei olegi pöördumatud. Läbi inimkonna ajaloo on olnud erinevatele keeltele tugev surve (küll poliitilistel, küll religioossetel, küll kolmandatel põhjustel) ja nad on pidanud ellujäämisvõitlust, kuid just surve all võib kultuur ja keelekasutus teinekord õitsele lüüa.

Ärge muretsege, ei kao see keelte mitmekesisus maailmast küll kuhugi.

mitmekesisus tervikuna ei kao, kuid ühed rahvad ja keeled kaovad (nagu soomeugrilased enamuses viimase 300 aastaga), teised kasvavad ja tulevad peale (nagu araabia hõimud)...