Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[urmar]

Mul ka vana pesumasin ükskord ei läinud tööle. Ei hakanud nagu ringlema, vee võttis sisse aga pöörlema ei hakanud. Juhuslikult vaatasin masina taha, võtsin katte eest ja see krdi ma ei oska öelda, kummist rihm, mis paneb asjad pöörlema, oli maha tulnud. panin selle rullikutele peale tagasi ja hakkas kenasti tööle. Kuna sa täpselt ei seletanud oma probleemi, siis mõtlesin kirja panna, mis mul kunagi oli.


Aga mõnu, pmst sul ühte sõpra vaja, saab kahekesi ka selle üles tassida. Ma mitmeid kordi tassinud, ka suurt. Et kui sa kedagi oma nõmedate naljadega pole ära tüüdanud veel, kutsu appi. Martin nt

Tehke veel Õhtulehte veebiülekanne ka.

[rainis007]

Tehke veel Õhtulehte veebiülekanne ka.

[Iceman]

Nimed Marmor tahvlil filmist üks stseen on minu jaoks arusaamatu. See, kus Ahas Marta juurest varahommikul staapi tagasi läheb, avastab, et lätlased on ülevõtnud selle ja vara hommikul näeb Martat juba seal, kes läks küüni selle Hannes Kaljujärvega. Et kuidas Marta sai enne Ahast juba seal staabis olla, kui Ahas läks hommikul Marta juurest staabi poole jättes Marta oma koju? Viimati, kui eelmine aasta nägin seda filmi, tekitas siis küsimusi, nüüd jälle.

[Nasfal]

Nimed Marmor tahvlil filmist üks stseen on minu jaoks arusaamatu. See, kus Ahas Marta juurest varahommikul staapi tagasi läheb, avastab, et lätlased on ülevõtnud selle ja vara hommikul näeb Martat juba seal, kes läks küüni selle Hannes Kaljujärvega. Et kuidas Marta sai enne Ahast juba seal staabis olla, kui Ahas läks hommikul Marta juurest staabi poole jättes Marta oma koju? Viimati, kui eelmine aasta nägin seda filmi, tekitas siis küsimusi, nüüd jälle.

665 0950 Elmo Nüganeni telefoninumber helista tööajal ja ehk räägib lähemalt

[Gallacher]

665 0950 Elmo Nüganeni telefoninumber helista tööajal ja ehk räägib lähemalt

Film viidati mitu aastat tagasi ja seda situatsiooni ei mäletagi. Aga kui viimati vaatasin ja mõni ebaloogilisus endalegi silma torkas, siis googeladsin ja leidsin äärmiselt asjatundliku kriitika mehe poolt, kes taolistes küsimustes on ehk pädevaim ekspert Eestis.

Toksisin sisse mõned mõtted, mis tekkisid üle pika aja tuumakamat kodumaist filmi vaadates. Vaatasin suurteost ja vangutasin pead. Kohe mitu korda järjest. Ega tundnud oma lapsepõlve lemmikraamatut ekraanil sugugi ära. Esiteks ei saanud kuidagi aru, miks selle fimi nimi on just "Nimed marmortahvlil", kuigi Kivikase raamatuga pole sellel ligilähedastki tegemist. Pealkirjaks oleks sobinud "Nimed klassitahvlil" või midagi sarnast, filmis kasutatud kujundeid arvestades oleks see ilmselt arusaadavam. Lõpust oli puudu just koolidirektori repliik Ahasele: "need nimed raiume kord marmortahvlile". Tegelikult olidki ainult tegelaste nimed Kivikase raamatust näpatud. Kõik muu koosnes stsenarist Nüganeni imetabastest vaimuvälgatustest, mida oli ajuti isegi piinlik vaadata. Raamatu originaalne süžee oli külma rahuga komposti saadetud ning asendatud kadaka-hollivuudi seiklusmänguga.
Filmist ei leidnud absoluutselt:
 Ahase kehva koolipoisipõlve
 Kasarmusse minekut, kus kohtus klassivendadega
 Laastatud mõisa uurimist, raamatute uurimist, tapetud siga klaveril;
 Soomuse tegemist ega hiinlastele söögi viimist;
 Punaste valvetõkke hävitamist;
 Kuulipilduja hankimist;
 Soomusronglasi, kes läksid punaste soomusrongi luurama
 Üksijäetud Ahase ärkamist punaste suurtükitule all
 Seppa surmaähvardusel maakuulaja hobust rautamas
 Mobiliseeritud külapoisse mõisas, kokkade ja vanamehe dialoogi välikateldest
 Suurtükituld, mis kokkuaetud mobiliseeritud laiali kihutas;
 Raevu tapetud sanitaride pärast;
 Punaläti vangi;
 Muguri ja Miljani surma lahingus ning tapetud Muguri tassimist;
 Ja veel palju asju, mis kohe korraga meelde ei tule

Saksa okupatsiooni Tartus kujutati kokkuhoiukaalutlustel ainult kahe "saksa kindraliga" raekojas juttu ajamas. Kindralite räsitud välimust pole mõtet kritiseeridagi (kaelused lahti, pead õues katmata – klassikalistel saksa aadlikest-härrasmeestest kaadriohvitseridel!). Nende mundrid polnud isegi kauges suguluses keiserliku armee garderoobiga. Ja siis kella seiskamine raekoja tornis... vist sümbol elu hammasrataste vahele jäämisest?

Statistid, nagu eesti filmides ikka, nägid näiteks kuulutusetulba stseenis välja ehtsate kaltskaabakate-paadialustena. Ilmselt Tartus elaski toona vaid kaltsakproletariaat?

Absoluutselt on filmist puudu Kivikase raamatus olulist rolli mänginud traagiline Ahase kahevahelolek punase ja rahvusliku leeri vahel (vaesest perest poiss ikkagi). Käämergi on kaotanud 95% oma bolševistliku agitaatori omadustest ning degradeerunud lihtsalt tolguseks, kes klassikaaslastega miskipärast ei klapi ning on seetõttu põlualune. Ega rahvuslasedki (Käsper) eriti silma ei paista. Filmist ei saagi aru, miks üldse sõtta kiputakse. Ei saa isegi aru, kelle vastu sõtta minnakse. Ei saa ülepea aru, et VABADUSSÕDA on algamas.

Raske on aru saada, milleks on vajalik tagaajamis-stseen Tartu tänavail? Action adrenaliini tõstmiseks? Mingid deklasseerunud miilitsad ajavad lihtsalt niisama mõttetult poisikest taga See dramaatika peab vist vaatajale selgitama, miks Ahas patrioodiks muutus. Kivikal on igatahes poisi rahvuslik ärkamine hoopis paremini põhjendatud.

Puudu ongi Ahase rahvuslik areng, tema koolivendadega liitumine väeosas jms, mis raamatu ülepea heaks teebki. Filmis on rindeleminek igatahes väga lõbus, nagu ka sõja algus vabastatud mõisas. Rahvaväelaste pidu mõisasaalides (mis üllataval kombel on peale punaväe lahkumist ilusas korras) on äärmuseni kunstlik ja pingutatud. Eesriide tagant väljavuhisevad pereemad peenemate suupistetega liudadel, pikad peolauad jms romantika mõjuvad äärmiselt ebausutavalt. Kahtlen, kas tegelikkuses midagi sellist teoks võis saada. Tegelikult pidid ju külainimesed kartma punaste tagasitulekut. Ja küllap punased olid ka sahvrid põhjalikult puhtaks rookinud.

Ahase mehistumise asemel on filmi kandvaks teemaks hoopis kunstlik love-story, mis sündmustikku miskitmoodi edasi ei vii. Kas armastus peab olema igas sõjafilmis nagu koer õiges briti vodevillis? Raamat on ju ennekõike poiste sõdurikssaamisest, mis fimis täiesti kajastamata jääb. Peamine aur läheb preilikesega teejoomisele ja räige punakomissari täägiotsa ajamisele.

Väga kummaline tegelane on Tartu raudteejaamas vene mundrit kandev soome ohvitser, kellega koos põgeneti. kelle peas sündis geniaalne idee soomlase sissetoomiseks? Mida see peaks meile näitama? Vene mundris soomlane pidi 1918.a. Eestis olema ikka üliharuldane tegelane, arvestades seda, et soomlasi Vene armeesse ei mobiliseeritud ja Soomes samal ajal käis Vabadus-Kodusõda. Raamatus ongi mees ju hoopis eestlane – meie rahvusdiviisist. Soome vabatahtlikud tulid alles hiljem Eestisse ja mitte vene mundris. Kas tõesti oli seda võõrkeha filmi vaja üksnes selleks, et põhjanaabrite publikule ”meie sajandi suurfilm” populaarse Franzeniga suupäraseks teha?

Väga haledalt mõjuvad kuulsad Läti punakütid, kes olid päris elus läbi käinud Esimese ilmasõja ränkadest lahingutest Daugava rindel. Filmis näevad nad välja nagu nõukogude armee nekrutid. Oleks võinud veidi vaeva näha, et anda neile ka tulest ja veest läbikäinud veteranide välimust. Mõni kostümeerija-rekvisiitor võiks natuke tuttav olla ka nõukogude aegse patriootlikku “Mosfilmi” kodusõjatemaatikaga, kus selliseid asju vägagi adekvaatselt kujutati. Ja siis see punaküttide tihedas trobikonnas kuulipildujatulle jooksmine... Vaevalt, et lätlased – parimad Punaarmee võitlejad – midagi nii arulagedat oleks teinud. Kas see on ehk meie sõjaliste konsultantide Laigna-Ermuse näpunäidete vili?

Iseäranis koomiline tegelane on ekraanile tiritud legendaarne kapten Irv režissöör Nüganeni enda isikus. Nüganen, vaene mees, on vist vormi kandnud üksnes nõukogude armee ajateenijana. Võis siis üldsegi mitte. Igatahes kannab ta mundrit nagu ehtne vene dembel – aluspesu kuuekaelusest väljas ja rihm madalamal... noh... palju madalamal nabast. Esiteks pole sellel Irv-Nüganenil mingit funktsiooni filmi sündmuste arengus (raamatus Irve polegi), Teiseks pole filmis nähtaval ka ühtki soomusrongi (mis oleks ühes Vabadussõja filmis võinud ju olla). Mingi sanitaar-evakuatsioonirongi nimetamine soomusrongiks on n.ö. kunstiline liialdus… Kõige krooniks on mehel veel vale vorm seljas – musta kaelusega vormikuub tuli tarvitusele mitu kuud peale Irve hukkumist. Fotodel kannabki irv alati oma poolkasukat ja valget karvikut.

Irve käsundusohvitser, käsi kõrva ääres ja kaitseväelised rivipöördumised huultel, ei kannata üldse kriitikat. Tuletaks meelde Vene revolutsioonilise sõjaväe ülidemokraatlikke kombeid – tervitamisest hoidumist ja üleüldist sinatamist. Ka Kivikase raamatus pöörduvad poisid oma ohvitseri poole: ”kuule pataljoniülem”.

Kogu atribuutika ja rekvisiidi kohta pilluks üksnes mürgiseid märkusi. Seda filmi vaadates tulevad meelde inglaste ajaloolised draamad, milles kostüümid, interjöörid ja isegi tegelaste soengud on nii ajaloo- ja detailitäpsed, et sobiksid omaette uurimisteemaks. Meil aga peetakse vaatajat endistviisi alaväärtuslikuks lollpeaks, kes miskit ei tea ning polegi seepärast paremat butafooriat ära teeninud. Arvan, et meie filmitegijad võiksid hakata ka natuke ekspertide abi kasutama, et luua usutav taust ajaloolisusele pretendeerivas filmis. Vaataks näiteks vanadelt fotodelt, kuidas inimesed riides käisid ja kuidas sõjamehed välja nägid. Võiks vaadata sedagi, kuidas tsivilistid riides käisid. Tartus käisin mitu aastat tagasi piltnik Pääsukese fotonäitust vaatamas, mis ülesvõetud kunagi XX saj algusaastatel Eesti rahva Muuseumi tellimusel (valdavalt etnograafilise suunitlusega). Aga ennäe – huvitavad detailid tulevad esile. Kas või selline tühine asjake, et isegi väikestel paljasjalgsetel poisikestel uulitsal on kõikidel mütsid peas! Ilma selleta polnudki mees ilmselt täitsamees, keda tõsiselt võtta (ja pane siia kõrvale filmis näidatavad paljapäised saksa kindralid).

Koolipoiste koolivorm on filmis absoluutne jama, eesotsas hirmsuurte ustinovka tüüpi furažkadega. Vene nokatsid olid tegelikult võrdlemisi kerge, väikese libamisi sirmiga ning suhteliselt väikese põhjaga. Eesti kokardeid muidugi ühegi eesti sõjamehe peakattel ei näe, seal on hoopis mingid kaks totrat nööpi!!! Samuti mitte kellelgi sõja alguskuudel kantud sinimustvalgeid käiselinte. Hale on seegi, et koolipoiste mütsid on tehtud kandjatele ilmselgelt liiga suured ning kipuvad üle kõrvade vajuma (aga mütsi kanti toona šikilt nö. nupuotsas). Ka tsaariaegne koolivorm, mis tegelikkuses oli suhteliselt sarnane nõukogude Suvorovi kooli mundriga (ilma paguniteta muidugi mõista), on kostümeerijate käes moondunud Baieri pintsaku sarnaseks. Filmis kujutatud eesti sõdurist hakkab ikka päris kahju, sest näeb välja nagu ahjualune. Isegi sinised õlakud, mida rindemehed tegelikult ei kandnud, on tehtud SUURED a la generalissimus Stalin. Pole meie koolipoiste seljas näha sõjasaagiks saadud punaste sineleid-kasukaid-vilte-papaahasid, millest Kivikas jutustab. Kõik on truult oma koolivormides, mille tärgeldatud mansetid-kraed ka sõjas endistviisi säravvalgeks jäävad (teejoomise juures näiteks). Noh, ja siis veel filmi lõpus see saksa m35 teraskiiver Ahase kallima peas on kah sulaselge porn. Esiteks pidanuks see olema sarviline m16, mitte Adolfi aegne m35. Pealegi ei saanud sotti, miks pidanuks halastajaõde tagalas kiivrit kandma?

Filmi lõpp on India kinole iseloomulikult üledramatiseeritud ja haledaks aetud pisarakangutaja – sentimentaalne kraam läheb nüganenide arvates lambaajudega rahvale paremini peale.

Loodan, et keegi teeb millalgi ka hea kinoversiooni minu kunagisest lemmikraamatust, kus Kivikase romaan, aga ka ka Vabadussõda ise natuke paremat kujutamist leiavad.

[elx]

Mäletan enda reageeringut, kui seda filmi esimest korda nägin - kinos. Ehk ikka kohe pärast välja andmist. Reaktsioon oli samuti "möhh, peale pealkirja ja nimede midagi alles ei jäänudki". Ja ma pean tunnistama, et aastaid hiljem filmi vaadates muutusi ma selle koha pealt veel kriitilisemaks ehk paistis taas välja nagu järjekordne eesti film.

Siin eel pool olev kriitika on aga siiski liig. Selge see, et tegemist on filmiga, mis tihti kohandatakse filmilinale sobivaks ja laiale rahvamassile söödavamaks ja 2012 aastal kirjutatud kirjatükk ei arvesta sellega, et antud hetkel oli film juba 10 aasta vana st tuleb ka arvestada millal filmi tehti - eelkõige mis rahalised võimalused 2002 aastal olid. See käib eelkõige rekvisiitide ja kostüümide kohta.

[Gallacher]

Mäletan enda reageeringut, kui seda filmi esimest korda nägin - kinos. Ehk ikka kohe pärast välja andmist. Reaktsioon oli samuti "möhh, peale pealkirja ja nimede midagi alles ei jäänudki". Ja ma pean tunnistama, et aastaid hiljem filmi vaadates muutusi ma selle koha pealt veel kriitilisemaks ehk paistis taas välja nagu järjekordne eesti film.

Siin eel pool olev kriitika on aga siiski liig. Selge see, et tegemist on filmiga, mis tihti kohandatakse filmilinale sobivaks ja laiale rahvamassile söödavamaks ja 2012 aastal kirjutatud kirjatükk ei arvesta sellega, et antud hetkel oli film juba 10 aasta vana st tuleb ka arvestada millal filmi tehti - eelkõige mis rahalised võimalused 2002 aastal olid. See käib eelkõige rekvisiitide ja kostüümide kohta.

Eks ma saan sellest isegi aru, et taolised detailid häirivad eelkõige friike, mitte tavavaatajaid. Ma ise vihastasin kunagi seaks, kui mingis USA filmis olid Wehrmachti sõdurite lõkmetel haakristimärgid või olen plõksinud, kui siinsamas foorumis on spordirühma nimetatud spordirooduks - sest need on olemuslikult erinevad asjad. Aga kodutöö tuleb siiski ära teha.. Näiteks filmi 1944 puhul olid konsultandid pädevad ja mundrite, relvastuse jne osas minu arust mingeid lapsusi sisse ei ilmunud.

[urmar]

Eks ma saan sellest isegi aru, et taolised detailid häirivad eelkõige friike, mitte tavavaatajaid. Ma ise vihastasin kunagi seaks, kui mingis USA filmis olid Wehrmachti sõdurite lõkmetel haakristimärgid või olen plõksinud, kui siinsamas foorumis on spordirühma nimetatud spordirooduks - sest need on olemuslikult erinevad asjad. Aga kodutöö tuleb siiski ära teha.. Näiteks filmi 1944 puhul olid konsultandid pädevad ja mundrite, relvastuse jne osas minu arust mingeid lapsusi sisse ei ilmunud.

Minu meelest on ka 1944 veidi lapsik kuidagi, seeeest Inimesed sõdurisinelis on tsensuuri all päris asjalik tehtud.

[Marduk]

Kas kellelgi on kogemusi ja koguni oskab soovitada autoklaasi toonimis firmat?

[_AI_]

Kas kellelgi on kogemusi ja koguni oskab soovitada autoklaasi toonimis firmat?

Carglass tegi kiiresti ja töö oli väga mugavalt korraldatud. Neli aastat tagasi küll, sestap hinda ei mäleta.

[EgoTrip]

Kas kellelgi on kogemusi ja koguni oskab soovitada autoklaasi toonimis firmat?

Kui Tartus, siis PM. Saadan su hea sõbra juurde, kes teeks omahinnaga ja väga kvaliteetselt.
Pole mingi nurgatagune tüüp. Oma firma ja annab garantii.

[EgoTrip]

Hambale oleks vaja teha mikroskoopilist juureravi, Tartus. Soovitusi?
Ise käin Densluxis, aga see teenus neil puudub.

[rainis007]

Ringvaates oli hirmsasti juttu sellest, kuidas 25.08 Eesti kuulsaim slackliner Jaan Roose pidi kahe Swisshotelli torni vahele tõmmatud slackline'il Guinessi maailmarekordit püüdma, aga nüüd kui googeldada siis on infot äärmiselt vähe.
Sisuliselt samas ERRi uudises ütlebki, et 25.08.2018 kell 14:00 kahe Swissi torni vahel... aaaand thats it.

Oskab keegi suunata kuhugi kus rohkem infot leida?
On see ikka jõus? Kust vaadata saab? Kaua kesta võiks?

[Tundmatu]

https://www.facebook.com/events/280879279373132/

Ringvaates oli hirmsasti juttu sellest, kuidas 25.08 Eesti kuulsaim slackliner Jaan Roose pidi kahe Swisshotelli torni vahele tõmmatud slackline'il Guinessi maailmarekordit püüdma, aga nüüd kui googeldada siis on infot äärmiselt vähe.
Sisuliselt samas ERRi uudises ütlebki, et 25.08.2018 kell 14:00 kahe Swissi torni vahel... aaaand thats it.

Oskab keegi suunata kuhugi kus rohkem infot leida?
On see ikka jõus? Kust vaadata saab? Kaua kesta võiks?

[cannuman]

Palju ETV töötajate seas homoprotsent on?