Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[Mõnuagent 007]

AskGrissom.com

Ei, vaklade jaoks on vast ikka kõigepealt kärbseid munema vaja.

aga kuidas kärbsed maa alla munad toimetavad?

[fitti]

Nad põrgulised munevad enne, kui laip maa alla jõuab. Munemisest vagla koorumiseni kulub 8-20 h (väidab wiki). Ja vaglad ju kasvavad ka kindla kiirusega, niimoodi grissom saabki teada, mitu päeva tagasi inime suri.

Tegelikult maa all on vist igasugu muid mutukaid ka, kes maiustama tulevad.

[vincent]

aga kuidas kärbsed maa alla munad toimetavad?

viivad kottidega?

tegelt hakkas ennast ka huvitama. vastust pole veel leidnud, kuid otsingute käigus sattusin järgmise eksperimentaalsete pilootuuringute abil läbi viidud teadusliku eksperimendi otsa. ärge laske end ilukirjanduslikust pealkirjast eksitada, tegu ei ole Sauteri Petsi uue novelliga.

Roojakärbse dilemma

G. Parker (1978) uuris harilike roojakärbeste käitumist. Ta pani tähele, et kui karjamaal sööb lehmakari, siis iga värske lehmakook vallutatakse peagi kollaste roojakärbeste pilve poolt, kes seal omavahel paarituvad. Põhjus, miks just seal, peitub selles, et pärast viljastumist muneb emane kärbes munad sõnnikusse, munadest koorunud vastsed toituvad aga roojast. Isased kärbsed võitlevad omavahel ägedasti võimaluse eest emastega kopuleeruda, püüdes üksteist emaste seljast maha tõugata ja ise asemele asuda. Parker tegi eksperimentaalsete pilootuuringute abil kindlaks järgmist:

• see isane, kel õnnestub konkreetse emasega paarituda viimasena, viljastab enamiku (ca 80%) tema munarakkudest . Seega on isase jaoks oluline olla viimane paarituja. Pole põhjust imestada, et isane pärast paaritumist jääb emase selga valvama, kuni viimane oma munad on ära munenud;
• mida kauem kestab kopulatsioon konkreetse emasega, seda rohkem tema munarakke viljastatakse (joonis 4.10a). Seejuures aja jooksul viljastamise efektiivsus langeb: nagu näha jooniselt, viljastatakse esimese 40 min jooksul enamik munarakke ja edasine paaritumine annab juba suhteliselt väiksemat efekti. Kuigi kõigi viljastumisvõimeliste munade viljastamiseks tuleks isasel kopuleeruda üle kahe tunni, saab suurem osa mune viljastatud juba vähem kui tunniga. Seost kopulatsiooni kestuse ja viljastamisefektiivsuse vahel kirjeldab niisiis asümptootiline kõver;
• roojakärbse isane ei paaritu harilikult üksnes ühe emasega, vaid püüab seda teha mitmega. Põhjus on ilmselt selles, et isase bioloogilistes “huvides” ei ole mitte niivõrd ühe konkreetse emase munarakkude maksimaalne viljastamine, kuivõrd üldse võimalikult paljude munarakkude viljastamine, ükskõik kui mitut emaskärbest selleks vaja oleks paaritada.

Niisiis, kuni lehmakari sööb rahulikult karjamaal, on isased roojakärbsed "palehigis" tegevuses, et kindlustada omale võimalikult suur järglaskond. Kogu nende ajabüdzhett kulub seejuures kolmele tegevusele:

• emase otsimisele;
• kopuleerumisele;
• viljastatud emase valvamisele kuni munemiseni.

Uuringud näitasid, et emase leidmise ja paarumisjärgse valvamise peale kulub isasel kokku keskmiselt 156 minutit (joonis 4.10b). Seda aega kärbes ise kuigi lihtsasti lühendada ei saa. Seevastu ühe emasega kopuleerumise aega saab ta ise valida kaunis vabalt. Millise dilemma ees aga isane roojakärbes seejuures seisab?

• Mida kauem ta paaritub ühe emasega, seda rohkem saab tal olema järglasi selle konkreetse emasega; samas aga kulutab ta ära aja, mida ta saaks kasutada uute partnerite otsimisele;
• seega, paarudes ühe emasega optimaalsest kauem aega, jääb tema poolt viljastatud munarakkude koguarv väikeseks.

Kui kaua peaks isane roojakärbes kopuleeruma iga emasega, et mitme emase peale kokku viljastatud munarakkude arv ajaühikus oleks maksimaalne?
Joonis 4.10b kujutab situatsiooni graafiliselt. Sisuliselt on jälle tegu optimaalsusmudeliga. Millised on antud optimaalsusmudeli komponendid?

• Otsustusmuutujaks on ühe emasega kopuleerumisele kulutatav aeg;
• Vääringuks on mitme emase peale kokku viljastatud munarakkude arv ajaühikus;
• Piiranguks on see, et osa aega kulub paratamatult uute emaste otsimisele ja paarumisjärgsele valvamisele (joonisel ajatelje vasakus osas).

Selle graafilise mudeli abil saame lihtsalt leida optimaalse paaritumisaja ühe emaskärbsega, tõmmates ajatelje vasakpoolsest otspunktist puutuja kõverale, mis kirjeldab viljastatud munarakkude arvu sõltuvust paaritumisajast. Saadud puutepunkti projektsioon ajateljel vastabki optimaalsele kopuleerumisajale. Miks? Nii tekkis täisnurkne kolmnurk, mille lühemaks kaatetiks on viljastatud munarakkude arv, pikemaks kaatetiks aga kogu ajabüdzhett, mis kulub ühe emase peale. Jagades lühema ja pikema kaateti omavahel, saamegi otsitud vääringu - viljastatud munarakkude arvu ajaühikus. Kärbse geenide levitamise seisukohast on oluline, et selle vääringu suurus oleks maksimaalne; järelikult peab nimetatud jagatise (kolmnurga nurga tangensi) väärtus olema maksimaalne. Maksimaalne on aga nimelt puutuja poolt tekitatud nurga tangens (vt ka joonis 4.11a). Vaatlused näitasid, et kärbeste tegelik keskmine kopulatsiooni aeg ongi väga lähedane mudeli poolt ennustatule (joonis 4.10b).

edit: näh, fitti oli kiirem

[Mõnuagent 007]

rsk. Keegi eelmisel lehel just kurtis emaplaadi asja. Mul on sama häda, et ei suuda leida USB-d. Draiverid on kõik väidetavalt peal jne. Supertöö K-garantii. Esiteks ei töötanud garantiist tagasi tulnud emaplaadi helikaart, nüüd ei tööta USB ka, garantii peaks läbi ka olema ja mina tahaks mingile garantiiremondionule pasunasse virutada.

[Markko]

Kui sõita autoga valguskiirusel ning esituled põlema panna, siis mis juhtub valgusvihuga?

[vandersell]

Kui sõita autoga valguskiirusel ning esituled põlema panna, siis mis juhtub valgusvihuga?

Helista hommikul raadio kahte, küll nad sulle vastuse leiavad.

[ek]

Helista hommikul raadio kahte, küll nad sulle vastuse leiavad.

see nädal kahjuks uued tegelased eetris ja maailma suurimad probleemid jäävad lahenduseta.
päris igav oli tööle sõita võrreldes teiste hommikutega :|

[rohelineKonn]

Kui sõita autoga valguskiirusel ning esituled põlema panna, siis mis juhtub valgusvihuga?

sellele küsimusele teavad ju vastust kõik need, kes 12 klassi füüsika aastahindeks on vähemalt 3 saanud!

Einsteini erirelatiivsusteooria (kui ma nüüd eksin siis parandagu mind härra SleepWalking, kes teatavasti õppis füüsikat eriklassis) üheks põhipostulaadiks oli, et valguse kiirus on suurim, millega objektid üksteise suhtes liikuda saavad. on võimalik tuua oluliselt keerulisemaid näiteid, kui see auto ja tulega. aga võtame auto ja tulega näite. sõidab sinu suunas auto. valguskiirusel. paneb tuled põlema. kuna auto liigub sama kiiresti kui valguse osake, siis jõuavad sinuni sama kiiresti footon ja auto, ning see kõik juhtub väga kiiresti.

keerulisemaks läheb asi siis, kui üksteise suunas liiguvad valguskiirusel (C) kaks autot. miks nad üksteise suhtes liiguvad ikka ainult kiirusega C mitte 2*C on seletatav, aga ma ei mäleta, kuidas seda nii tehti, et see loogiline tundus.

ja üks perverssne näide on veel vari. näiteks päiksele suhteliselt lähedal asuva objekti vari liigub suhteliselt kaugel objektil kiiremini, kui valguse kiirus. selle väite kriitika oli vist säärane, et varju pole tegelikult olemas.

edit: või oli sul mingi konksuga küsimus? võib vastata ka nii, et sittagi ei juhtu.

[fitti]

A mind huvitab, et kui tuua ajamasinaga kohale see sats



ja panna mängima sellega



siis kas kuuekordsete liigavõitjate 1-1-9 taktika lööks kolmekordsete 4-3-3 piisavalt sassi, et võiks panustada nende poolajavõidule?

[mcnamara]

A mind huvitab, et kui tuua ajamasinaga kohale see sats...

No nii totrale küsimusele võib esitada vastuküsimusi: kui viia super-Chelsea ajamasinaga 90 aasta taha - kuidas saaksid tänased staarid hakkama tolleaegsete mänguvahendite, staadionite ja tingimustega? Ja mis põhiküsimus: palgaga? Kauaks nende 433 neis oludes vastu peab?

[eston maravilha]

kas moderaatoriks saamise üks eeldus on täielik kretinism?

[rohelineKonn]

kas Van Gogh oleks lõiganud endal kõrva peast ka ajastul, mil prantsusmaal oli absint keelatud?

[fitti]

No nii totrale küsimusele võib esitada vastuküsimusi: kui viia super-Chelsea ajamasinaga 90 aasta taha - kuidas saaksid tänased staarid hakkama tolleaegsete mänguvahendite, staadionite ja tingimustega? Ja mis põhiküsimus: palgaga? Kauaks nende 433 neis oludes vastu peab?

Miks totter küsimus. See on ju igati sobilik teema. Kusjuures Sinu küsimused on täpselt sama intrigeerivad.

kas moderaatoriks saamise üks eeldus on täielik kretinism?

Järjekordne vandenõuteooria. Kas Lockerby taga oli Liibüa või hoopis Iraan? Kas mehed mustas on tõesti olemas? Kas Marilyni tappis mürgitatud klistiir?

[Kaarel]

Miks totter küsimus. See on ju igati sobilik teema. Kusjuures Sinu küsimused on täpselt sama intrigeerivad.



Järjekordne vandenõuteooria. Kas Lockerby taga oli Liibüa või hoopis Iraan? Kas mehed mustas on tõesti olemas? Kas Marilyni tappis mürgitatud klistiir?

No nii totrale küsimusele võib esitada vastuküsimusi: kui viia super-Chelsea ajamasinaga 90 aasta taha - kuidas saaksid tänased staarid hakkama tolleaegsete mänguvahendite, staadionite ja tingimustega? Ja mis põhiküsimus: palgaga? Kauaks nende 433 neis oludes vastu peab?

Tegelikult ei olegi sellele väga raske vastata.

Olulist tähtsust omab ka see, kas tingimused hõlmavad ka reegleid, eriti nende tõlgendamist.

Kui tuua see 90 aasta tagune meeskond tänapäeva ning mängida tänapäeva tinimustes, siis oleks tulemus laias laastus sama, mis panna Chelsea mängima suvalise pubimeeskonnaga. Konkreetne resultaat (loe: Chelsea poolt löödud väravate arv) sõltuks juba mängijate motiveeritusest maksimaalne võimalik tulemus saavutada. Kui 90 aasta tagune vastane kasutaks ka 1-1-9 skeemi, siis oleks tulemus neile katastroofiline. Resultaati ei hakka parem pakkuma. Iga jalgpalli vähegi mõistev inimene saab aru, et täneapäeva mõttes organiseeritud meeskonna vastu mängides, seda enam kui tegemist on Chelseaga, oleks selline skeem sisuliselt kaootiline väljakul oleskelemine.

Samas kui muudame olukorra vastupidiseks, siis 90-tagusel meeskonnal on muidugi kerge eelis, eriti mänguvahendite ning reeglite ja nende tõlgendamise näol), kuid tänapäeva Chelsea ületaks neid endiselt mäekõrguselt. Seda muidugi juhul, kui nad natukenegi pingutaksid ning suudaksid üle olla ajastu eripäradest tingitud asjaoludest.

Mis puutub sellised spordiga seotud arutluskäike, et kas nö vana aja atleedid suudaksid vastu seista tänapäeva omadele, siis ei oleks siin pikalt vaja mõelda, et jõuda järeldustele. Tegelikult polegi tarvis asjas 90 aastat tagasi minna. Isegi 1966 aasta Inglismaa meeskonnal poleks tänepäeva Chelsea vastu vähimatki lootust ning tulemuseks oleks alati Chelsea (või sisesta mõni teine sobivam tippmeeskond) täielik ülekaal ning domineerimine.

Kahtluse korral pange käima lint mõnest 40-aasta tagusest mängust ning vähegi parema silmanägemise korral peaksid erinevused tänepäevast kohe vägagi märgatavad olema.

PS Chelsea on toodud näiteks esitatud küsimusest tulenevalt. Kapi-Chelsea-fänn ma ei ole.

[mcnamara]

Kaarli arutluskäik on mõistlik ja järeldused igati õiged. Siiski kerkib küsimus, kas säärane ajamasina teooria midagi reaalselt meeskonna või võitude väärtuste kohta ütleb. Loomulikult on arenenud tohutult nii jalgpall kui mängijad, aga Sunderlandi 1913. aasta liigavõidu tähendus võrreldes Chelsea 2006. aasta võiduga ei hõlma ju üksnes seda.
Mida tähendasid need võidud klubide poolehoidjatele? 1913. aasta vabrikutöölisele oli laupäevane pärastlõuna staadionil võib-olla ainus meelelahutus väljaspool tööd ja kodu. Kuidas on lood aastal 2006?