Kas kärbes on üldse kellelegi või millelegi oma tegevusega kasulik?
Vivatbet
Collapse
320x50 ülemine bänner
Collapse
Teadaanne
Collapse
No announcement yet.
Rumalad küsimused ootavad vastuseid
Collapse
X
-
toiduks teisteleAlgselt postitas cbulls13 Vaata postitustKas kärbes on üldse kellelegi või millelegi oma tegevusega kasulik?
Kommentaar
-
Bismark?Algselt postitas cabron Vaata postitustKunagi sai pägapõlves rohkem sofistikeited hõumidega mängitud "tuhandet", mis võiks olla selle ingl k nimi? Tuli paberil arvet ka pidada ja masti mängima jms
Kommentaar
-
Tuhat on natuke teine mäng kui Bismark. Kuigi neid kumbagi pole nii ammu mänginud, et enam ei mäleta reegleidki.
Wikipedia andmeil kutsutakse tuhandet inglise keeles Russian Schnapsen or Thousand Schnapsen."Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton
Kommentaar
-
Milleks meile vaja uut Pätsi monumenti?
Isiklikult leian, et tegemist on igava, lausa inetu lahendusega ning Ajaloo ja arheoloogia instituudis õppides ei kohanud ma kedagi, kes oleks antud tegelase tegemisi positiivselt hinnanud peale esimesi aastaid.
Kui tung nii tugev miskit püstitada, siis pigem Jüri Uluots aga see on pelgalt minu arvamus.
Kommentaar
-
Poliitiline katus. Ajaloo monopol on poliitiline kapital nagu ütles kunagi RuutsooAlgselt postitas Pints Vaata postitustMilleks meile vaja uut Pätsi monumenti?
Isiklikult leian, et tegemist on igava, lausa inetu lahendusega ning Ajaloo ja arheoloogia instituudis õppides ei kohanud ma kedagi, kes oleks antud tegelase tegemisi positiivselt hinnanud peale esimesi aastaid.
Kui tung nii tugev miskit püstitada, siis pigem Jüri Uluots aga see on pelgalt minu arvamus."An errand boy, sent by grocery clerks, to collect a bill"
Kommentaar
-
Ma pole selle monumendi osas mingit seisukohta võtnud, aga lihtsalt kui sa räägid siin Pätsi hilisematest aastatest riigipeana ja nii, siis see ausammas on konkreetselt Tartu Rahulepingu 100. aastapäeva auks. 1918. aastal oli Pätsil siiski kandev roll iseseisvusmanifesti koostamisel ja vabariigi väljakuulutamisel, sel pole tema hilisemate aastatega tegelikult mingit seost. Uluotsa ei saa Tartu Rahu ega iseseisvuse väljakuulutamisega kuidagi seostada.Algselt postitas Pints Vaata postitustMilleks meile vaja uut Pätsi monumenti?
Isiklikult leian, et tegemist on igava, lausa inetu lahendusega ning Ajaloo ja arheoloogia instituudis õppides ei kohanud ma kedagi, kes oleks antud tegelase tegemisi positiivselt hinnanud peale esimesi aastaid.
Kui tung nii tugev miskit püstitada, siis pigem Jüri Uluots aga see on pelgalt minu arvamus."Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton
Kommentaar
-
See on muidugi õige tähelepanek, osaliselt.Algselt postitas Nahkpea Vaata postitustMa pole selle monumendi osas mingit seisukohta võtnud, aga lihtsalt kui sa räägid siin Pätsi hilisematest aastatest riigipeana ja nii, siis see ausammas on konkreetselt Tartu Rahulepingu 100. aastapäeva auks. 1918. aastal oli Pätsil siiski kandev roll iseseisvusmanifesti koostamisel ja vabariigi väljakuulutamisel, sel pole tema hilisemate aastatega tegelikult mingit seost. Uluotsa ei saa Tartu Rahu ega iseseisvuse väljakuulutamisega kuidagi seostada.
Samas kas tema elulugu saab ja tohib tuimalt mitmesse etappi jagada aga see on juba pikem teema.
Kui tegemist on Tartu Rahulepingu 100. aastapäeva auks loodava puuslikuga, siis pigem kujutada noort Pätsi, mitte vastakaid emotsioone esilekutsuvat punnpõske aga see on pelgalt minu arvamus.
Kommentaar
-
Hehe, no nagu ma ütlesin, siis ma pole selle ausamba osas mingit seisukohta võtnud. Aga kui sa nii ütled, siis ega mul poleks ka mingi Pätsi noorema versiooni vastu midagi.Algselt postitas Pints Vaata postitustKui tegemist on Tartu Rahulepingu 100. aastapäeva auks loodava puuslikuga, siis pigem kujutada noort Pätsi, mitte vastakaid emotsioone esilekutsuvat punnpõske aga see on pelgalt minu arvamus."Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton
Kommentaar
-
+1Algselt postitas LaRaBla Vaata postitustSinna oleks tulnud Vilms ning Konik kõrvale panna, oleks selge olnud, millist osa Pätsi karjäärist mälestada soovitakse ning igasugu lärm oleks ära jäänud. Miskipärast seda ei tehtud.
See oleks olnud parem ja selgem lahendus tõesti.
Kommentaar
-
Eks ajaloolaste hulgas ole ka erinevaid koolkondi ja vähemalt mingi periood vaieldi päris tuliselt Pätsi teemadel.Algselt postitas Nahkpea Vaata postitustHehe, no nagu ma ütlesin, siis ma pole selle ausamba osas mingit seisukohta võtnud. Aga kui sa nii ütled, siis ega mul poleks ka mingi Pätsi noorema versiooni vastu midagi.
Ma muidugi ei väida, et minu nägemus/arusaam on ainuõige ning sul on vaba voli mitte nõustuda.
Kommentaar
-
Kusjuures, mulle on see teema alati väga huvi pakkunud ja olen püüdnud lugeda nii ajaloolaste seisukohti, kes nimetavad teda reeturiks, kui ka kaitsvaid. Eelkõige on mind huvitanud "Eesti mahamüümise", milles teda paljud süüdistanud on, tagamaad. Ega see ongi selline väga vastuoluline teema.Algselt postitas Pints Vaata postitustEks ajaloolaste hulgas ole ka erinevaid koolkondi ja vähemalt mingi periood vaieldi päris tuliselt Pätsi teemadel.
Ma muidugi ei väida, et minu nägemus/arusaam on ainuõige ning sul on vaba voli mitte nõustuda.
Viimasel ajal on sellekohast kirjandust ja arvamusi muidugi vähem, see pole hetkel vist lihtsalt kõige aktuaalsem teema."Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton
Kommentaar
-
Sellisena on meil muidu olemas Pärnus asuv Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk. Isiklikult ühe sümpaatseima Eesti mälestusmärgina ongi selle juurest minu meelest just puudu see inimlik osa, mis rõhutab, et manifestid ja vabariigid lihtsalt ei sündinud nagu vahelduvad aastaajad, vaid nende taga oli konkreetsete inimeste ettevõtlikkus ja eneseohverdus.Algselt postitas LaRaBla Vaata postitustSinna oleks tulnud Vilms ning Konik kõrvale panna, oleks selge olnud, millist osa Pätsi karjäärist mälestada soovitakse ning igasugu lärm oleks ära jäänud. Miskipärast seda ei tehtud.
Aga Pätsi puhul on ja peab olema kriitika fookus 1934. aastal ja Eesti demokraatia reetmisel, mitte 1940.-l ja Eesti riigi mahamüümisel. Sest on tohutu vahe isekatel põhjustel tehtud kuritegudel ja parimas usus tehtu ebaõnnestumistel.
Ja see teadliku mahamüümise teema piirdub Ilmjärve räpaka ja põhjalikult ümber lükatud polemiseerimisega.sigpic
Kommentaar
Bottom 300x250
Collapse
Vivatbet 1200x200 bottom
Collapse
Kommentaar