Tuumajaamaga või tuumajaamata?

[dwideng]

1. Ma küsisin alternatiivi tuumaENERGIALE..... ega midagi, aga mulle lihtsalt meeldib vaielda. Ilmselgelt kusagil sellises foorumis, milles energeetika oleks peamine teema ei julgeks sõna võtta, aga jalkafoorumis natukene ikka jaurata võib.

1. Õnnetus ei ole ainult pauk, õnnetus on ka see, kui radioaktiivsed ained lekivad põhjavette vms. Ses mõttes, bensiin võib ka paugu panna, või masuut või mida iganes, palju rohkem kahju teeb see aga siis, kui see lekiks mingil viisil, meie joogivette või toidulauale. Ehk kuraks, liiter bensiini pudelis pole midagi, aga liiter bensiini kaevus on sitt lugu. Seega on vahe, kas tuumajaam on Pakril või on Ta Loviisas jne. NordStreami puhul on ka vahe, kas see läbib läänemerd või kulgeb kuskil 1000 km kaugusel. Seda kõike juhul, kui meil on vaja hakata ostma sisse elektrienergiat.

2, 3, 4 Vahet pole, kui kauaks, otsa saab ikka ükskord. Mida kauem kestab, seda suurem on tõenäosus välja töötada alternatiivlahendusi, nagu tuuleenergia akumukleerimine, mis on peamine tuuleenergia kahjuks rääkiv argument igasugu teadlaste leksikas. Ma selles mõttes keeldun kardinaalselt uskumast, et 75 aastaga jääb igasugune tehnoloogiline areng seisma ja alternatiivlahendusi ei ole. Mõtle ajas 75 aastat tagasi ja vaata, mis vahepeal toimunud on. Kusjuures tehnoloogia arengu kiirus on olnud ajas kumuleeruv, seega ei tasuks kahelda, et juba varem kui 40 aasta pärast ei ole meil vaja ei tuuma, ega põlevkivienergiat ja isegi kui on, oleks 20 aastat lisaaega alternatiivi jaoks, päris hea.

5. Päikeseneregia Eestis jah, tõepoolest, isegi kui see katab ära väikese osa majapidamise energiatarbest ja koos teiste alternatiivsete roheliste lahendustega kataks ära ka kõigest 50% koguvajadusest, siis oleks see siiski jällegi suur samm fossilsete kütuste säilimisel. Kurat seda teab, ehk tehnoloogia arenguga selgub, et naftat kütustena kasutades oleme pm teemantitega lutsu visanud.

Nagu praaegu taastatakse p...e keeratud ökosüsteeme paljudes kohtades, kus tassitakse jõuehobusid algupärastesse paikadesse, kus taastatakse kalade populatsiooni, kus piisonite karju jne. jne. jne. Ehk sitaks energiat läheb selle peale, et taastada seda, mis on p....e keeratud. Pikas persepktiivis pole ka tuumakütused jätkusuutlik lahendus vaid on agoonia üle kandmine naftalt, söelt jne plutooniumile, uraanile jne

[Vähetuntud vutivaatleja]

Alternatiiv 1 - osta elektrienergia sisse.

Elektirenergia sisseost sisaldab endas väga suurt ohtu energiapuudujäägi järele. Teatavasti on elektrijamades ülejääk siis, kui energiatarbimine on väiksem. Sel hetkel on elektrijaamad valmis seda ka eksportima üsna odavalt. Kahjuks suureneb enegiavajadus meil piirkonna klimaatilise eripära tõttu samal ajal kui naabritel. Seega väheneb neil eksporditava energia kogus miinimumini ning hind kasvab väga kõrgeks. Enamik naaberriikides toodetud energiast läheb ikkagi sisetarbimiseks ja eksporditakse seda siis, kui on võimalik. Seega kõige kriitilisemal hetkel (näiteks talvel kõige suurema külmaga) ei pruugi meil elektrit kuskilt saada, sest seda lihtsalt ei pakuta ja ei ole.

Alternatiiv 2 - loobuda vastuolulisest poliitikast, Eesti kui töötleva tööstuse kants. Ehk võimuerakonnad võiksid tunnistada, et kahte asja ei saa sama ajal - eesti EU rikkaimate riikide hulka ja eesti kui töötleva tööstuse ja ekspordimaa, mis tugineb väliskapitalil. Väliskapital ei maksa mõttetuid tööjõukulusid selleks, et aidata Eesti rikkaimate hulka. Enda kõrvale? Milleks? Seega, me ei vaja ülemäära palju energiat tulevikus.

Riigi majanduslik edukus sõltub sellest, kui palju riik suudab olla kasumis. Kasumlikkus saab tekkida üksnes siis, kui ekspoditakse rohkem kui imporditakse. Selleks, et meil oleks võimalik eksportida ja selle tulemusena kasumit teenida, on vaja tooteid. Siin ei ole oluline, kes on ettevõtte omanik. Iga tootmine on energiamahukas. Selleks, et tootmine oleks viljakam ning saadavaid tooteid rohkem, on vaja tootmist kaasajastada. See aga suurendab energiavajadust veelgi. Sel põhjusel on energiatarbimise suurenemine otseselt seatud Eesti liikumisega Euroopa viie rikkama riigi sekka.

Alternatiiv 3 - vähendada tarbimist, mis hinnakasvuga ajapikku ka saavutatakse. Alates aastast 2020, on peavad kõik uued majad vastama passiivmajade standarditele. Järk-järgult toimub ja vanade hoonete energiatarbe vähendamine renoveerimise ja kütte ning elektrisüsteemide uuendamise näol.

Kahtlemata on üksikobjektide energiavähendamine (energia raiskamine) oluline. See toimub nii praegu kui ka tulevikus. Paraku nii üksikisiku kui riigi tasandil energiatarbimine kasvab. Kasutatakse järjest rohkem kodumasinaid jne. See ei ole alternatiiv, sest ei määratle, kuidas me tulevikus vajalikku energiat ikkagi toodame. Sõltumata säästumeetmetest on meil vaja elektrit toota.

Alternatiiv 4 - tõenäosus, Eestis energiatabimine suureneb on minimaalne, nagu väheneb rahvaarv nii stabiliseerub ka energitarbimine. Vananev ühiskond nagu meil on, annab paarikümne aasta jooksul rahvaarvule sellise põntsu - meil jääb energiat ülegi. Lisaks on iga tulevane põlvkond üha emigreerumisaltim. Seni on toimunud liikumine küla->väikelinn->maakonnakeskkus->pealinn->muu maailm. Külad on suures osas juba tühjad, elanike arv on vähenenud kordades. Regionaalpoliitika tagasipöördumist ei võimalda. Ehk turumajanduse tingimustes tuleb maaelu üleval hoidmiseks sellele peale maksta, meil seda ei tehta(EU põllumajandustoetused kaovad aastast 2013), seega väikelinnadesse ja alevitesse jagub elanikke veel ehk 2-3 põlvkonnaks. Linnas sündinud enam tagasi ei pöördu.

Samuti ei saa ka seda nimetada alternatiiviks, sest see ei puuduta energia tootmist ega ka tarbimist. See on lihtsalt olukorra ühiskondliku arengu kirjeldus. Antud "alternatiiv" on sarnane kolmandaga.

Alternatiiv 5 - tuule ja päikeseenergia. Võib lugeda avameretuulikutest(Raukase ulgu pole mõtet lugeda) ja näiteks Valga lasteaiast "Kaseke".

Tuule ja päikeseenergia ei ole paraku alternatiivid. Need võivad toimida edukalt väikese osana kogu süsteemist. Kuid tervikuna ta ei toimi ja vajab kõrvale ikkagi kompenseerivat jaama. Sel teemal on väga palju analüüse koostatud ja ma ei hakka seda ümber jutustama. Ma sügavalt soovitan sul Raukase analüüsidega tutvuda. Tegemist ei ole uluga. See, et sina seda ei usu, ei muuda seda veel sisutuks.

[dwideng]

Tunnistan, et maailmas on üsna palju teadusharusid. Paraku mõjutavad neist üsna vähe tuumafüüsikat ja tuumajaamade tööd. Sel põhjusel kalduvad teiste teemat mittevaldavate inimeste seisukohad samuti pigem emotsionaalseks. Kuid reaalsuses, lähtuvalt mu esimesest arutlusest, antud valdkonda mittetundvad teadlased selles ka sõna ei võta. See on ka põhjus, miks mul on väga raske tuua välja mingi muu teadusaru esindaja hinnangut tuumajaamade teemal, sest need lihtsalt puuduvad.

Täpselt see mida ma ikka räägin. Tuumajaamu ei oleks, kui ei oleks inimesi ja inimese vajadusi. Seega tuumajaamade vajadus on inimeste vajadus. Tuumajaamad võivad olla, aga nad võivad olla mujal riikides. Tuumafüüsikat ei oleks, kui ei oleks inimest, või siiski tuumafüüsika oleks kuskil mujal, teisel planeedilvõi selle tekke või lõppprotsesside juures. Maal ei oleks tuumafüüsikat, kui ei oleks inimest ja inimese täitmatut vajadust seda kasutada ja arenenud oskusi selle kasutamiseks.

Ehk tuumafüüsika täidab inimese vajadusi ja ei ole mingi eraldiseisev ning iseeneselik reakstioon, mis ei ole inimese esile kutsutud. Seega, kui inimene selle esile kutsub, siis teeb ta seda põhjusega. Ehk, põhjus tuleb iniemse seest ja see on koht, kus ma siiralt kahtlen Raukaste ja Lippmaade võimekusest anda asjadele paratamatusest erinevaid hinnanguid. Ehk energia tarbimise kasv on nende 3D prillideta maailmas mingisugune paratamatus, millega tuleb leppida. Ehk vajadusi need mehed ei uuri - mida tihti ka teadlastele ette heidetakse, nii ajakirjanduslikul maastikul kui teadusharude vahelistes konfliktides.

[dwideng]

Elektirenergia sisseost sisaldab endas väga suurt ohtu energiapuudujäägi järele. Teatavasti on elektrijamades ülejääk siis, kui energiatarbimine on väiksem. Sel hetkel on elektrijaamad valmis seda ka eksportima üsna odavalt. Kahjuks suureneb enegiavajadus meil piirkonna klimaatilise eripära tõttu samal ajal kui naabritel. Seega väheneb neil eksporditava energia kogus miinimumini ning hind kasvab väga kõrgeks. Enamik naaberriikides toodetud energiast läheb ikkagi sisetarbimiseks ja eksporditakse seda siis, kui on võimalik. Seega kõige kriitilisemal hetkel (näiteks talvel kõige suurema külmaga) ei pruugi meil elektrit kuskilt saada, sest seda lihtsalt ei pakuta ja ei ole.

Riigi majanduslik edukus sõltub sellest, kui palju riik suudab olla kasumis. Kasumlikkus saab tekkida üksnes siis, kui ekspoditakse rohkem kui imporditakse. Selleks, et meil oleks võimalik eksportida ja selle tulemusena kasumit teenida, on vaja tooteid. Siin ei ole oluline, kes on ettevõtte omanik. Iga tootmine on energiamahukas. Selleks, et tootmine oleks viljakam ning saadavaid tooteid rohkem, on vaja tootmist kaasajastada. See aga suurendab energiavajadust veelgi. Sel põhjusel on energiatarbimise suurenemine otseselt seatud Eesti liikumisega Euroopa viie rikkama riigi sekka.



Kahtlemata on üksikobjektide energiavähendamine (energia raiskamine) oluline. See toimub nii praegu kui ka tulevikus. Paraku nii üksikisiku kui riigi tasandil energiatarbimine kasvab. Kasutatakse järjest rohkem kodumasinaid jne. See ei ole alternatiiv, sest ei määratle, kuidas me tulevikus vajalikku energiat ikkagi toodame. Sõltumata säästumeetmetest on meil vaja elektrit toota.



Samuti ei saa ka seda nimetada alternatiiviks, sest see ei puuduta energia tootmist ega ka tarbimist. See on lihtsalt olukorra ühiskondliku arengu kirjeldus. Antud "alternatiiv" on sarnane kolmandaga.



Tuule ja päikeseenergia ei ole paraku alternatiivid. Need võivad toimida edukalt väikese osana kogu süsteemist. Kuid tervikuna ta ei toimi ja vajab kõrvale ikkagi kompenseerivat jaama. Sel teemal on väga palju analüüse koostatud ja ma ei hakka seda ümber jutustama. Ma sügavalt soovitan sul Raukase analüüsidega tutvuda. Tegemist ei ole uluga. See, et sina seda ei usu, ei muuda seda veel sisutuks.

1 lõik. Majanduslik analüüs "B" - majandusest välja jääv ja sellest paratamatust mitte tunnistav "F"

2 lõik. Majanduslik analüüs "B" - majandusest välja jääv ja sellest paratamatust mitte tunnistav "F"

[Vähetuntud vutivaatleja]

..., kus ma siiralt kahtlen Raukaste ja Lippmaade võimekusest anda asjadele paratamatusest erinevaid hinnanguid. Ehk energia tarbimise kasv on nende 3D prillideta maailmas mingisugune paratamatus, millega tuleb leppida. Ehk vajadusi need mehed ei uuri - mida tihti ka teadlastele ette heidetakse, nii ajakirjanduslikul maastikul kui teadusharude vahelistes konfliktides.

Millest tuginevad sinu hinnangud tuumajaama vajalikkusest (mittevajalikkusest) ja millest tulenevad akadeemikute hinnangud? Mis mõjutab üleüldse energiatarbimist ja energeetika muutumist ajas? Millised on teadusharude vahelised konfliktid, millele sa viitad?

Ma ei ole kiuslik, kuid tahaksin teada su taustteadmisteste allikaid ja hinnangute kujunemise põhjuseid. Seni ei ole ma aru saanud, mis põhjustel sa leiad, et elu ja energeetika on must ja valge? Kuid ilusasti oskad sa kirjutada küll.

1 lõik. Majanduslik analüüs "B" - majandusest välja jääv ja sellest paratamatust mitte tunnistav "F"

2 lõik. Majanduslik analüüs "B" - majandusest välja jääv ja sellest paratamatust mitte tunnistav "F"

Äkki leiad aega oma hinnangu põhjendamiseks.

Samuti palun välja tuua eelnevalt väidetud Lippmaa ja Raukase jama või nende argumenteerimata seisukohad.

[dwideng]

Sorry, üks TAB ja enter postitas postituse varem kui vaja!

[dwideng]

"Elektirenergia sisseost sisaldab endas väga suurt ohtu energiapuudujäägi järele. Teatavasti on elektrijamades ülejääk siis, kui energiatarbimine on väiksem. Sel hetkel on elektrijaamad valmis seda ka eksportima üsna odavalt. Kahjuks suureneb enegiavajadus meil piirkonna klimaatilise eripära tõttu samal ajal kui naabritel. Seega väheneb neil eksporditava energia kogus miinimumini ning hind kasvab väga kõrgeks. Enamik naaberriikides toodetud energiast läheb ikkagi sisetarbimiseks ja eksporditakse seda siis, kui on võimalik. Seega kõige kriitilisemal hetkel (näiteks talvel kõige suurema külmaga) ei pruugi meil elektrit kuskilt saada, sest seda lihtsalt ei pakuta ja ei ole."

Kummaline oleks, kui tehtaks leping tarnijaga ja siis ühel hetkel selgub, et tarnijal ei olegi kaupa, ehk tarnija sõlmib lepingu, mida Ta ei suuda täita, kuna talm on külm ja elekter kulub endal ka ära? Tõsiselt mõtlesid seda kirjutades või? Küllap siis tuleks olekski hea(ehkki selline situatsioon on ülimalt ebatõenäoline) kui alternatiivina oleks suur hulk tuulikuid, kes küla talve agal hoolimata külmusest pöörleksid. Eriti külm aeg aga eeldab tavaliselt ka eriti selget ilma, ehk potentsiaalset päikeseenergiat. Mu meelest ajad Sa asja mustvalgeks üritades kõiki asju ühele kaardile asetada.

Endiselt majanduslik analüüs "B", sellest kõrvale jääv olematu.

"Riigi majanduslik edukus sõltub sellest, kui palju riik suudab olla kasumis. Kasumlikkus saab tekkida üksnes siis, kui ekspoditakse rohkem kui imporditakse. Selleks, et meil oleks võimalik eksportida ja selle tulemusena kasumit teenida, on vaja tooteid. Siin ei ole oluline, kes on ettevõtte omanik. Iga tootmine on energiamahukas. Selleks, et tootmine oleks viljakam ning saadavaid tooteid rohkem, on vaja tootmist kaasajastada. See aga suurendab energiavajadust veelgi. Sel põhjusel on energiatarbimise suurenemine otseselt seatud Eesti liikumisega Euroopa viie rikkama riigi sekka."

Selle teooria järgi ei saaks ükski riik ainult sisemajanduse huvisid täites olla kasumis, ehk areneda, ega poleks kunagi ka areneda saanud. Ehk siis evolutsiooni stardipaugu andis kaubandus?
Energiatarbimine suureneb, kui siia tuleks palju erinevat töötlevat tööstust. Kummalisel kombel tõid Sa siia aga eelmises lõigus faktori, mis seda takistab. Nimelt, kliima, töötleva tööstuse jaoks ei ole Eesti klimaatiliset absoluutselt sobiv koht. Mistõttu Sa tead, kuhu tänapäeval enamik töötlevast tööstusest on liikumas.

"Kahtlemata on üksikobjektide energiavähendamine (energia raiskamine) oluline. See toimub nii praegu kui ka tulevikus. Paraku nii üksikisiku kui riigi tasandil energiatarbimine kasvab. Kasutatakse järjest rohkem kodumasinaid jne. See ei ole alternatiiv, sest ei määratle, kuidas me tulevikus vajalikku energiat ikkagi toodame. Sõltumata säästumeetmetest on meil vaja elektrit toota."

Kummalised asjad toimuvad tõepoolest, ma siiralt aga kahtlen, et Eesti kubermangu energiatarve kokkuvõttes suureneb. Sarnaselt Sulle ootaks ma ka tõsist argumentatsiooni inimese tarbimisharjumiste ja energia tarbimise kasvu põhjuslikest seostest. Eriti kui ülemaailmselt on seatud eesmärgiks energia tarbimise vähendamine.

"Samuti ei saa ka seda nimetada alternatiiviks, sest see ei puuduta energia tootmist ega ka tarbimist. See on lihtsalt olukorra ühiskondliku arengu kirjeldus. Antud "alternatiiv" on sarnane kolmandaga."

Jah, ma saan aru, et Sinu jaoks pole vahet, kas Eestis elab 1,4 miljonit või 800000 inimest või 400000. Ikka tarbitakse ühtmoodi ja kui ära ei tarbita, siis peaaasi, et tuumajaam oleks, siis saab müüa. Ehk peaasi et olemas on, kas ka vaja läheb, see on savi. Ehk ei saa aru, et tehnoloogia ei tingi tarbimismahtu.

"Tuule ja päikeseenergia ei ole paraku alternatiivid. Need võivad toimida edukalt väikese osana kogu süsteemist. Kuid tervikuna ta ei toimi ja vajab kõrvale ikkagi kompenseerivat jaama. Sel teemal on väga palju analüüse koostatud ja ma ei hakka seda ümber jutustama. Ma sügavalt soovitan sul Raukase analüüsidega tutvuda. Tegemist ei ole uluga. See, et sina seda ei usu, ei muuda seda veel sisutuks."

Ära siis loe aonult Raukase analüüse, sest ka teistsuguseid on koostatud.

Raukase arvamus tuuleenergi kahjulikkusest: "Tuuleenergial on kolm ilmselgelt kahjulikku mõjurit: lärm, varjud ja infraheli, lisaks paljusid häiriv tehnomaastik, oht lindudele ja ebamõistlik hind, mida taastuvenergeetika lisatasuna on juba tunnetanud kõik Eesti elanikud."

Loomuilikult on analüüs pikk ja sellest kahjulikkusest on umbes 10x rohkem kenasti kirjeldatud selle majanduslikku kasumlikkust.

Sellest populistlikust kahjulikkusest:
Lärm - ma olen suht sõnatu. Riik, kus regionaalpoliitiliselt kasutatakse kulude kokkuhoidmise sildi all sundurbaniseerumist, ehk siis aetakse inimesed linnadesse kokku, räägitakse tuulageneraatorist kui lärmajast. Pole hullu varsti on 95 inimestest linnades ja seda mitte sellepärast, et tuulegenraatorid "lärmaksid" vaid...põhjusi teame eksole? Ma ei tea, aks tuulepargis on keegi ka käinud, kuid seal ei ole väga lärmakas. Üks akna alt läbi sõiteb troll või tramm vms lärbab oluliselt rohkem.
Varjud - mis kuradi varjud?
Infraheli - no jah, tuulepargid ongi ainsad asjad, mis seda tekitavad?
"Infraheli võib tekkida erinevatel põhjustel:

* tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete);
* plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega;
* mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel."
Võtame hooned maha?

Tehnomaastik - vaat, kes räägib. Puhtalt emotsionaalne hinnang ja tundub et laenatud.

Oht lindudele - olen tuulepargis käinud, kuid erilist laibarallit ei ole seal kohanud. Kindlasti on võimalik ka rändlinnud neist asjadest mööduma panna. Oleks huvitav teada, kui palju linde hukkub elekrtitraatidel ja kui palju tuulikute tõttu. Nooremana sai küll lindude rände ajal hanede surnukehadelt sulgi kalakorgi tarvis korjatud - lindude hukkumise põhjuseks olid elektritraadid. Küllap oleks keegi, kes tahab rääkida radiatsiooni mõjust geenidele jne. See on Raukase jaoks muidugi köömes.

"Millest tuginevad sinu hinnangud tuumajaama vajalikkusest (mittevajalikkusest) ja millest tulenevad akadeemikute hinnangud?"

Tervele mõistusele tugineb minu arvamus. Akadeemikute oma, ma tõesti ei tea, aga seoseid võin ma leida küll, ning ma leian, et alused on suures osas majanduslikud sest on aspekte, mida need inimesed ei käsitle ka siis, kui need neile ette sööta või paiskavad populislikke lausungeid.

"Mis mõjutab üleüldse energiatarbimist ja energeetika muutumist ajas?" - leian et vastasin sellel ühes oma eelmises postituses, kus mainisin et energiatarbmist mõjutavad enim inimvajadused. Energeetika muutumine ajas, tõepoolest on kasvanud. Pikas perspektiivis, millest nii meeldib rääkida, on peatselt maailma rahvaarv 10 miljardit ja seega suures plaanis kasvab veelgi. Tuumajaam Eestis või Poolas, siinjuures ei määra midagi kellegi teise kui Eestlase jaoks midagi. Meie suhtarv maailma rahvastikus väheneb iga sekundiga, punnitage oma emapalka või emapinssi. Emigreerumis tõttu kaotatakse rohkem, kui naised eales sünnitada jõuavad eestlasi.

"Millised on teadusharude vahelised konfliktid, millele sa viitad?" - Mõned märksõnad: GreeenPeace, NordStream, Rapa Nui. Konflikt oli ehk halb sõna, aga vastuolud ja mõnigate teadusharude sundmarginaliseerimine ühiskonnas.

[zelee]

Kahju, et tuumajaamade debatt just nüüd sai alguse kui toimus Jaapani maavärin ja õnnetus tuumajaamas. See ei lase tekkida sisukal arutelul, vaid paneb inimesed lahmima ja demagoogitsema. Praegu on inimesed hirmul ja ajakirjandus ainult süvendab seda. Oma arvamuses olen ma tuumajaama pooldaja.
Oma energia saamise viisidega peame vaatama tulevikku. Kui meil ükskord põlevkivi otsa saab(mis juhtub tegelikult varsti) on meil vaja uut energiaallikat selle asendamiseks. Vene odavale gaasile ja elektrile me lootma ei saa jääda. Viimased aastad on näidanud, et Venemaa on ebastabiilne riik, millelt võib oodata kõike. On ju kesk-euroopa tugevas sõltuvuses Venemaa gaasist ja viimased aastad on näidanud, mis tagajärjed see toob. Kui otsustatakse kraanid kinni keerata istume me kõik pimedas ja külmas. Samamoodi on sealt tuleva elektriga. Me ei saa loota imele, et äkki juhtub mingi ime ja venemaa stabiliseerub. Seda ei juhtu.
Päikeseenergia ja tuuleenergia on toredad, aga nad on kasutud. kogu taastuvenergia süsteem on nii kallis, et me pole lihtsalt võimelised seda pärast kinni maksma. Taastuvenergia viib elektri hinna lakke. Me ei saa ennast Lääne-Euroopaga võrrelda ja öelda, et näe seal toimib ju asi. Nad on meist tunduvalt rikkamad, kuid isegi neile on taastuvenergiast saadud elekter kallis. Nagu ma ütlesin, kui me tahame odavamat elektrit, siis tuuleenergeetika ja päikeseenergia juurde meil asja pole. Väike infokild ka- USA's annab taastuvenegria 50% kogu energeetika töökohtadest, aga ca 5%(oli vist nii palju) kogu toodangust. Seevastu kivisüsi 0,5% kogu töökohtadest, aga 50% toodangust.

[Daz Booob]

millepärast tuuleenergia palju raha tahab?

[Vähetuntud vutivaatleja]

… ühiskonnas.

Tunnistan ausalt, et lugesin su pika jutu läbi. Paraku ei saa ma sinuga väga paljudes punktides nõustuda. Kuna enamik sinu väidetest on emotsionaalsed, siis ei ole neile võimalikki argumenteeritult vastata. Sa oled seisukohad kuidagi endale selgeks teinud ja minu ülesanne ei ole seda muuta. Arvestades sinu väljaütlemisi, siis ma ei saa nõustuda, et su arvamus on tuginenud tervele mõistusele. Selleks jäävad su teadmised lihtsalt liialt nõrgaks ja need väljenduvad igati su sõnavõttudes. Ma võin sulle vaid valgustada, et akadeemikute hinnangud ei tugine kohe kindlasti üksnes majanduslikel arvutustel. Nende hinnangud tuginevad sadadel läbitöötatud artiklitel ja uuringutel. See tugineb aastakümnete pikkusel kogemusel ja antud teemal läbiviidud uurimistöödel. See tugineb otsestel kontaktidel antud valdkonna maailma tippspetsialistidega ja nendega vahetut koostööd tehes. Erinevalt tuulikumüüjate lobitööst suudavad nad kogu teemat haarata oluliselt laiemalt kui mõned read ajalehes võimaldavad seda mõista. Arvestades sinu antud teemas öeldut, ei ole sa antud teemas kahjuks selles kuigi pädev. Seepärast soovitan sul esmalt tutvuda kõige elementaarsemate taustteadmistega, mis on vajalikud energeetikat, aga ka terve ühiskonna arengu põhimõtete mõistmiseks. Seejuures on väga kurb seada kahtluse alla valdkonda tundva ja tunnustust pälvinud spetsialisti hinnangud. Ma kordan, et akadeemikuks ei saada lihtsalt ilusa naeratuse eest. Mõnes teises valdkonnas töötades võib see kahjuks aga ununeda.

Lisaks: GreeenPeace, NordStream, Rapa Nui ei ole teaduhsarud ega isegi mitte teadusega tegelevad asutused. Enamgi veel - neis organisatsioonides ei ole osakestki teadust. Neis on vaid lilleline maailmanägemus ja suur soov maailma parandada. Kahjuks ei anta endale sageli aru protsesside põhjustest, käigust ega ka tagajärgedest.

[kyps]

"Millest tuginevad sinu hinnangud tuumajaama vajalikkusest (mittevajalikkusest) ja millest tulenevad akadeemikute hinnangud?"

Tervele mõistusele tugineb minu arvamus.

Me kõik tahame nii mõelda Enda arvates kõige targemad kipuvad, aga teiste silmis puhta hullud olema.

[dwideng]

...tagajärgedest.

Räägib inimene, kes ütleb Rapa Nui kohta organisatsioon... Rapa Nui oligi tagajärg sõber. Lilleline, kindlasti mitte. Sinu nägemus on naivistlikult lilleline.

Samas tahaks jah lisada, et vaata, peab olema loll, et tuulikumüüjate lobi uskuma jääda, samas ei saa Sa seda süüdistust mulle esitada, sest näe mina ei ole ei müüja ega ostja. Lisaks peab olema eriti loll, terve hulk teadlasi jne tegelasi, kes tuulikud välja mõtlesid, ja neid energiatootmises rakendasid. Kahjuks on terve ilm aga täis akadeemikute pimesi uskujaid, kes eeldavad, et antud tegelased neile alati õiget juttu räägivad. Kurb, kui iniemsed vaatavad alt üles kõigile, kes kuskile puki otsa roninud, sams seejuures absoluutselt teadmata, et on veel pukke, kus samasugused akadeemikud on, aga kes sugugi nii ei arva. On akadeemikud, kes on suures osas poliitiliselt mõjutatavad, peamiselt oma poliitilise mineviku ja kaaskonna tõttu, kes ka vastavaid arvamusavaldusi tellivad. Herr Raukas soovitas omal ajal ka fosforiiti kaevandama hakata(!) ja teadis rääkida, kui head kaitsessüsteemid pidavat Fukushimal olema ning paar päeva hiljem leidsis, et ikka viletsad on. Raukas ja Lippmaa on poliitikute akadeemilised hääletorud nagu seda oli majaduskriisi ajal Arrak. Kahjuks näed Sa vaid üht osapoolt, neid, kes ajakirjanduses sõna saavad. Neid, kes asjast teisiti arvavad, nende juttu Sa ei kuule. Mis puutub teaduse tegemisse, siis võiks ikka teada, et isegi on erinevad koolkonnad ka teadusharude siseselt ja sealgi on tugevaid konflikte ning seal peseb poliitik teadlase käe.

Loomulikult ootaks argumentatsiooni, mitte "ärapanijalikku" paika panemist, et sa ei tea midagi ja sa ei tunne kedagi. Isegi kui ma ei tea midagi ja ei tunne kedagi, siis Sinust tean ma rohkem ainuüksi sellepärast, et mul on julgust olla skeptiline igasuguste hääletorude ja "üldiste" arvamuste suhtes.

P.S. Tundub, et terve mõistuski ei saa olla midagi üldist vaid kindlasti peab kellelegi konkreetsele kuuluma ja esindama mingisugust ainuisikulist lähenemist. Reaalselt on aga nii, et sellisele tervele mõistusele nagu mina tuginen, tugineb terve hulk iniemsi, ja see ei ole konkreetselt minu terve mõistus. Isegi kui minu mõistus oleks hüpoteetiliselt haige, siis on terve hulk haigeid, kelle argumentatsioon on sarnane siin kirjutatule ja kindlasti on mõnedel juhtudel detailsem ning mõnedel juhtudel üldisem.

[dwideng]

Väike infokild ka- USA's annab taastuvenegria 50% kogu energeetika töökohtadest, aga ca 5%(oli vist nii palju) kogu toodangust. Seevastu kivisüsi 0,5% kogu töökohtadest, aga 50% toodangust.

Lisan ka väikese infokillu - USA's on hordide kaupa ülekaalulisi inimesi, kes on tuluallikaks sealse toiduainetööstusele, tervete haiglate kaupa kirurgidele, tervetele hordidele psühholoogidele, arstidele, riidetööstustele jne. Sest need inimesed tarbivad energiat kordades rohkem, kui neil vaja, nad söövad ennast seaks, ja terved tööstused võimaldavad neil seda teha, siis võimadab teine tööstus neil seast iniemseks saada jne. jne. Protsente ma ei tea, olen kidnel, et selle energia kokkuhoiu arvelt saaks palju tuulikuid püsti ja palju inimesi tööd.

Lisaks sellele on taasuvenergia nii võrreldes muude energiatootmisviisidega uus ning kõik uus ongi kallis ja jumala eest annab tööd - suurepärane.

[dareth]

Mulle tundub, et rohelised mehikesed on saabunud. Kahjuks nad ei paku meile oma energiat, vaid käsivad meil koopasse tagasi minna ja tuulikuid ehitama hakata.

[SleepWalking]

Lisan ka väikese infokillu - USA's on hordide kaupa ülekaalulisi inimesi, kes on tuluallikaks sealse toiduainetööstusele, tervete haiglate kaupa kirurgidele, tervetele hordidele psühholoogidele, arstidele, riidetööstustele jne. Sest need inimesed tarbivad energiat kordades rohkem, kui neil vaja, nad söövad ennast seaks, ja terved tööstused võimaldavad neil seda teha, siis võimadab teine tööstus neil seast iniemseks saada jne. jne. Protsente ma ei tea, olen kidnel, et selle energia kokkuhoiu arvelt saaks palju tuulikuid püsti ja palju inimesi tööd.

Kukkusin arusaamise kelgult juba mitu postitust tagasi aga sellegipoolest. Millisest aspektist lähtuvalt on inimkonna jaoks parem see, kui ülesöödik hakkab vähem sööma? Paksul jääb raha alles, burgeriks lehma kasvatav farmer ja psühholoog peavad endale leidma uue töö. Majanduslikus mõttes katastroof.