Ise ei tegele praegu aktiivse panustamisega, aga silma peal hoides tundub, et paljud panustajad ei mõista, mis on hea ja mis halb koef.
Taustaks
1) Kõik teavad ilmselt tõde, et "house takes a cut" ehk siis kontorid võtavad võitjatelt mingi protsendi endale. Seega, kui kontorid on eeldanud perfektselt(!), et kaks meeskonda on täpselt võrdsed ja võtavad võidu pealt 10% endale (reaalsuses kipub see rohkemgi olema), siis saad sa DnB puhul mõlemale võistkonnale koefitsiendi 1.90. Ja kuna nad on selle perfektselt paika pannud, jääks sa 100 korda tolle mängu peale panustades peaaegu garanteeritult 5% vaesemaks. Reaalsuses nad muidugi ei pane asju perfektselt paika ja see on koht, kus on võimalik võita.
2) Kontorid teavad paljudel juhtudel juba ette, mille peale nad panuseid hakkavad saama. Kui Poola mängib Moldovaga, teavad nad väga hästi, et keegi ei hakka Moldovat puutuma ning inimesed usuvad Poola võitu ja panustavad sellele. Suur osa actionist, mille nad saavad, tulebki Poolale. Mitmel korral saavad nad ilmselt väga suure kahjumi ühe mängu pealt, kui too suur favoriit ka oodatult võidab (handicapiga), ent selliste meeskondade/mängude puhul pole nende ülesanne mitte mänguga pluss jääda vaid pikas perspektiivis mitme samasuguse mängu peale plussi jääda. Seega antakse Poolale koef, mis on väiksem kui nende tegelikud võimalused, isegi kui paberi peal maksaks bookie võidud välja 100%, ilma oma osa võtmata. Seega, kui book ootab panuseid ühele võistkonnale, kelle tegelikud võimalused on 50% (ehk 2.00) ja nad võtavad endale 10% võitudest, peaks sa saama koefi 1.90, ent book pakub sulle võib-olla hoopis koefi 1.80 või isegi vähem, sest nad teavad, et inimesed panustavad ikkagi suures osas tollele võistkonnale (üks selliseid tiime on viimastel hooaegadel kahtlemata Liverpool). Sellistest populaarsetest bettidest tuleks reeglina eemal hoida, kui sa julged juba rohkem kui paari õlle raha mängu panna.
Mida sa peaksid enne panuse panemist minimaalselt tegema, on mõtlema oma peas välja ligikaudne protsent, kui suureks sa pead selle panuse võidu võimalust.
Väike tabel:
5% võimalus - 20.00
10% - 10.00
15% - 6.67
20% - 5.00
25% - 4.00
30% - 3.33
35% - 2.86
40% - 2.50
45% - 2.22
50% - 2.00
55% - 1.90
60% - 1.67
65% - 1.53
70% - 1.43
75% - 1.33
80% - 1.25
85% - 1.18
90% - 1.11
95% - 1.05
99% - 1.01
Kui sinu võiduvõimaluse protsendi juures on pakutav koef suurem kui vastav number antud tabelis, siis sa peaksid pikas perspektiivis plussis lõpetama, eeldusel, et sa võimalusi õigesti hindad. Ma ei julge garanteerida, et ma need õigesti arvutasin, aga kui ma näpukaid ei teinud, siis peaks õige olema (mõnes kohas võib teatud ümardusi olla, sest kasutasin odds converterit asjade kiirendamiseks).
Kui lähed protsentidega eriti täpseks, siis pead täpse koefi saamiseks lihtsalt võtma 100% ning jagama vastupidise variandi juhtumise võimaluse protsendi sinu pakutava variandi juhtumise võimaluse protsendiga. Ehk siis kui pakud protsenti 53%, et mingi stsenaarium saab tõeks, siis 47/53.
Hilisemast postist:
Taustaks
1) Kõik teavad ilmselt tõde, et "house takes a cut" ehk siis kontorid võtavad võitjatelt mingi protsendi endale. Seega, kui kontorid on eeldanud perfektselt(!), et kaks meeskonda on täpselt võrdsed ja võtavad võidu pealt 10% endale (reaalsuses kipub see rohkemgi olema), siis saad sa DnB puhul mõlemale võistkonnale koefitsiendi 1.90. Ja kuna nad on selle perfektselt paika pannud, jääks sa 100 korda tolle mängu peale panustades peaaegu garanteeritult 5% vaesemaks. Reaalsuses nad muidugi ei pane asju perfektselt paika ja see on koht, kus on võimalik võita.
2) Kontorid teavad paljudel juhtudel juba ette, mille peale nad panuseid hakkavad saama. Kui Poola mängib Moldovaga, teavad nad väga hästi, et keegi ei hakka Moldovat puutuma ning inimesed usuvad Poola võitu ja panustavad sellele. Suur osa actionist, mille nad saavad, tulebki Poolale. Mitmel korral saavad nad ilmselt väga suure kahjumi ühe mängu pealt, kui too suur favoriit ka oodatult võidab (handicapiga), ent selliste meeskondade/mängude puhul pole nende ülesanne mitte mänguga pluss jääda vaid pikas perspektiivis mitme samasuguse mängu peale plussi jääda. Seega antakse Poolale koef, mis on väiksem kui nende tegelikud võimalused, isegi kui paberi peal maksaks bookie võidud välja 100%, ilma oma osa võtmata. Seega, kui book ootab panuseid ühele võistkonnale, kelle tegelikud võimalused on 50% (ehk 2.00) ja nad võtavad endale 10% võitudest, peaks sa saama koefi 1.90, ent book pakub sulle võib-olla hoopis koefi 1.80 või isegi vähem, sest nad teavad, et inimesed panustavad ikkagi suures osas tollele võistkonnale (üks selliseid tiime on viimastel hooaegadel kahtlemata Liverpool). Sellistest populaarsetest bettidest tuleks reeglina eemal hoida, kui sa julged juba rohkem kui paari õlle raha mängu panna.
Mida sa peaksid enne panuse panemist minimaalselt tegema, on mõtlema oma peas välja ligikaudne protsent, kui suureks sa pead selle panuse võidu võimalust.
Väike tabel:
5% võimalus - 20.00
10% - 10.00
15% - 6.67
20% - 5.00
25% - 4.00
30% - 3.33
35% - 2.86
40% - 2.50
45% - 2.22
50% - 2.00
55% - 1.90
60% - 1.67
65% - 1.53
70% - 1.43
75% - 1.33
80% - 1.25
85% - 1.18
90% - 1.11
95% - 1.05
99% - 1.01
Kui sinu võiduvõimaluse protsendi juures on pakutav koef suurem kui vastav number antud tabelis, siis sa peaksid pikas perspektiivis plussis lõpetama, eeldusel, et sa võimalusi õigesti hindad. Ma ei julge garanteerida, et ma need õigesti arvutasin, aga kui ma näpukaid ei teinud, siis peaks õige olema (mõnes kohas võib teatud ümardusi olla, sest kasutasin odds converterit asjade kiirendamiseks).
Kui lähed protsentidega eriti täpseks, siis pead täpse koefi saamiseks lihtsalt võtma 100% ning jagama vastupidise variandi juhtumise võimaluse protsendi sinu pakutava variandi juhtumise võimaluse protsendiga. Ehk siis kui pakud protsenti 53%, et mingi stsenaarium saab tõeks, siis 47/53.
Hilisemast postist:
Aga seoses selle teemaga sai ükspäev arutatud seda, et mida teha, kui mul on kaks väärtusbetti - kas targem on nad kombosse lükata?
Loogika selle taga on tegelikult üsna ilmselge. Eeldusel, et su bankroll kannatab potentsiaalseid pikki kaotusseeriaid, on vastuseks jah.
Miks?
Mida suurem on koefitsient (ehk mida väiksemad on võidu võimalused), seda suurem mõju on sinu ja kontori hinnangu erinevusel summadele.
Kui sul on kaks betti, mille koefitsient on 2.00 (ehk 50% tõenäosus, et juhtub), aga sa tead täpselt, et tegelikult on mõlemas võidu tõenäosus 55%, siis...
- Pannes eraldi ühele neist 1000 1-eurost panust, teenid sa lõpuks 100 eurot (550 võitu, 450 kaotust).
- Kui sa paned nad kombosse, jääb sinu ja kontori hinnangu vahe 5%. Kontori koefitsient on 4.00 (25%), sina hindad aga võidu tõenäosuseks u 30% (0,55x0,55=0,3025). Võites 1000-st 1-eurosest betist 302 või 303, teenid sa seega kasumit 208-212 eurot.
Ehk teoreetilises olukorras, kus sul on mitu väärtusbetti ees, ja sa saaks lükata ainult ühele raha, tasub pikas perspektiivis ära suuremale panustamine.
Loogika selle taga on tegelikult üsna ilmselge. Eeldusel, et su bankroll kannatab potentsiaalseid pikki kaotusseeriaid, on vastuseks jah.
Miks?
Mida suurem on koefitsient (ehk mida väiksemad on võidu võimalused), seda suurem mõju on sinu ja kontori hinnangu erinevusel summadele.
Kui sul on kaks betti, mille koefitsient on 2.00 (ehk 50% tõenäosus, et juhtub), aga sa tead täpselt, et tegelikult on mõlemas võidu tõenäosus 55%, siis...
- Pannes eraldi ühele neist 1000 1-eurost panust, teenid sa lõpuks 100 eurot (550 võitu, 450 kaotust).
- Kui sa paned nad kombosse, jääb sinu ja kontori hinnangu vahe 5%. Kontori koefitsient on 4.00 (25%), sina hindad aga võidu tõenäosuseks u 30% (0,55x0,55=0,3025). Võites 1000-st 1-eurosest betist 302 või 303, teenid sa seega kasumit 208-212 eurot.
Ehk teoreetilises olukorras, kus sul on mitu väärtusbetti ees, ja sa saaks lükata ainult ühele raha, tasub pikas perspektiivis ära suuremale panustamine.
Kommentaar