-
Ainult Betsafe teeb eksimusi, eks?
Kommentaar
-
Inter - ausaim klubi Itaalias.Kommentaar
-
Kommentaar
-
Kommentaar
-
Võib-olla mulle tõesti lihtsalt meeldib vinguda, aga kuidagi kummaline on lugeda küll, kuidas betsafe esindaja nõuandeid jagab kuidas oma teenistus võimalikult madal hoida või üldse kaotajaks saada. Teine punkt on ju puhta absurd, keegi peaks jätma kasutamata võimaluse summale, millele oma tavapanuseid edasi toppides läheks aega sadakond panust?Kommentaar
-
Kommentaar
-
"I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."Kommentaar
-
-
Muide, ärge kunagi sassiläinud koefitsientide puhul tehke nii, et te tahtlikult panustate ja pärast piletite tühistamisel jääte kontorit kusagil foorumites või sõpradega kiruma.
Mina andsin Coolbetile chatis teada ja noh jõuluaeg ja nii...
Tere, telekavaataja
Teavitasid täna meid Chatis, et koefitsendid TTÜ KK ja BC Kalev Cramo mängus olid risti. Viga on nüüdseks parandatud ja täname Sind siiralt tähelepaneku eest. Lisasime Sinu kontole tänutäheks 5 eurose boonuse, millele kehtivad tavapärased spordiboonuse reeglid.
Head panustamist ja mõnusat jõuluaega Sulle!
Kind regards,
Linda - Customer Support @ CoolbetKommentaar
-
Täna tasub meeles pidada, et Zenit Tallinn on reganud koosseisu nii Ingemar Teeveri kui ka Jarmo Ahjupera.
Paar pakkumist betsafe'lt.Kommentaar
-
9. Osa
Kummaline Oktoobri õhtu
Ma luban endal panustamise teemast kõrvale põikuda veel üheks korraks. See lugu juhtus 10 aastat tagasi ning väga suure tõenäosusega ei ole see nii hull, kui mulle tundub. Ometi on sellega kaudselt ja otseselt seotud mõned nimed, keda ma esialgu välja ei tooks ning kogu lugu on ümber seletatud initsiaalidega.
17. oktoober, aasta 2007. See oli suurepärane hooaeg. Õigemini see oli minu ja paljude teiste TJK (Tallinna JalgpalliKlubi) noorte jaoks teiseks hooajaks meeste liigas. Aasta 2006 oli täielik fiasko ning me jäime püsima ainult tänu liigareformile, mis suurendas 2. liiga 14-liikmeliseks. Aasta 2007 algul juba teadsime, et TJK ühineb Legioniga, olgugi, et aasta 2007 mängisime veel TJK nime all. igatahes ka aasta 2007 algas megasitasti. Pendaldasime kusagil 12-13 koha kandis ning läksime suvele vastu väljalangemistsoonis. Loomulikult polnud meie võistkonnas ainult 17-aastased poisid, aga see vahekord oli umbes 60-40%.
Aga mingi hetk käis klõps läbi. Me hakkasime lihtsalt võitma. Olenemata mängust ja vastasest, me domineerisime, jooksime üle, olime tasemel. Me tõusime ning oktoobri keskpaigaks olime garanteerinud koha tabeli esimeses pooles. Kuhugi tõusta ega langeda polnud enam võimalik.
Igatahes 17. oktoober... Meil oli eelviimane voor. Oli kolmapäev, pime, külm ning läksin mängule otse koolist. See otse koolist minek on üldse legendaarne värk. Kogu oma koolipõlve 2-3 kotiga käinud. Aga ilmselt ma pole selles küsimuses ainuke. Mängule jõudes nagu tavaliselt vahetasin riideid, vestlesin võistkonnakaaslastega, valmistusin mänguks. Oli tulemas tavapärane mäng, sellel ajal ma püüdsin jalgpallist lihtsalt kaiffi saada. Ma teadsin, et minu rong on ammu läinud, aga liigavuti tagumine on alati sitaks äge olnud.
Ja siis toimus riietusruumis üks kummalisemaid 10-15 minutilisi vestlusi mu elus. Meie toonane treener VP astus riietusruumi.
VP: "Meie omanik MA ütles mulle just edasi, et juhul kui Ararat säilitab 2. koha liigas ning pääseb esiliigasse, siis nad müüvad selle koha meile järgmiseks aastaks."
NB! Siinkohal selgitan: Ararat oli tol õhtul meie vastaseks. Ararat enne seda vooru tõepoolest 2. kohal. Või õigemini see mäng oli järelpeetud ning Ararat oleks 2. tõusnud meid alistades. Pärast seda oli veel üks voor neil mingite kotikutega.
VP: "Et siis kui me täna kaotame, siis on meil suht head šansid Esiliigale."
Järgnes väga piinlik ja sellel hetkel väga pikana tundnud vaikus, mille VP lõpetas:
VP: "Mina teie asemel seda ei teeks." Seda öelduna ta väljus riietusruumist. Mingit mängukorraldust (väljaarvatud koosseis) me sellele mängule ei saanud enam.
Kujutage ette, pooled vennad on seal alaealised, kuulnud kokkuleppemängudest ainult kusagil kuulujuttudes või millestki ebareaalsest. Ja nüüd siis pannakse noored poisid sellise valiku ette. Õnneks me ei pidanud seal tegelikult otsustama.
VM: "Poisid, see on jumala hea võimalus, saate esiliigasse ja arenete ja värki."
AL: "Mõttetu pask, mina ei taha nii mängida, me ei tee seda ja mul on savi." Selle AL väite taha koondusid kõik ülejäänud. VM jäi enda arvamuse juurde kuni mängu alguseni.
Ma ütlen ausalt, see oli kummalisim soojendus mu elus. Ma ei osanud midagi mõelda, ei osanud end kuidagi häälestada. Ma sain aru, et kõik on ikkagi selle vastu. Aga mingi hetk see muutus lihtsalt vihaks Ararati vastu. Mis mõttes nad tulevad sellist asja meie käest küsima, võitku siis niisama ära. Aga selle uudisega kindlasti destabiliseeriti tiim.
Ma mäletan kui mäng algas, siis me olime keskmisest rohkem viha täis, tahtsime rohkem näidata ja mind isiklikult vedas see alt. Ma pole ehk kunagi nii palju tahtnud võita ja loomulikult ma feilisin paljudes asjades. Me läksime juhtima, kuid nagu tavapäraseks tol hetkel oli, me lasime endale kohe tagasi lüüa. Üldiselt me olime paremad, aga teisel poolajal sai Ararat mingist rumalast olukorrast värava ja siinkohal tekkis see kibestumus iseenda peale. Me nagu ei taha kaotada, aga ikkagi kaotame ja siis jääb see maik suhu...
Aga õnneks meie tollane kapten AL lõi viigivärava. Ma pole kunagi nii palju ühegi värava üle rõõmustanud. Loomulikult läksime edasi ründama ja saime lisaajal endale vasturünnaku, kus vastaste mängija läks VM-ga üksühele. Ja siis ta lõi... Teate, kuidas filmides venitatakse mingi kaader megapikaks ja see kestab mingi minut aega. Ma võin kihla vedada, et sel hetkel ma tajusin seda hetke selliselt. Ma olin oma peas jõudnud selle sekundiga kõik läbi mõelda ja siis VM tõrjus selle... Ta ei tõrjunud selle kogemata, vaid ta pingutas selle nimel ja võttis raske löögi ära. Seis jäi 2-2.
Ma pole kunagi ühegi viigi üle nii palju rõõmu tundnud. Ma läksin koju ja naeratasin omaette. Ausus võitis, jalgpall võitis, emotsioonid võitsid. Ja sellele tundele vandus ka VM-i kurjakuulutav kalkulatsioon.
Tõtt-öelda jäi tol hooajal teiseks Rakvere Linnameeskond ning pääses ka esiliigasse, kust nad pole enam välja langenud (vähemalt mitte 2. liigasse).
Ja kui keegi hakkab seda mängu otsima, siis see võis väga vabalt see olla.
1. osa: sissejuhatus- kuidas telekavaataja pääses Betsafe?
2. osa: kontrastide maailm
3. osa - mida teeb telekavaataja Betsafe's
4. osa - kaotatud põlvkond
5. osa - kuidas sünnib koefitsient
6. osa - Mida ma koefitsientide maailmas vihkan?
7. osa - Inimesed on nii erinevad...
8. osa - invisible modeKommentaar
-
mida selle koha müümisega mõeldi?Kommentaar
-
Kommentaar
Kommentaar