3. päev
Esimene päev, kus toimus mäng. Kuigi hommikul see veel otseselt plaanis ei olnud. Kui algselt oli meil pühapäeval plaanis Eibari ja Donostiasse bussi/rongiga sõita, siis mingil hetkel plaanid muutusid ning otsustasime terveks nädalavahetuseks võtta auto. Seda eelkõige põhjusel, et laupäeval tahtsime külastada ka Bilbaost ca 30km kaugusel rannikul asuvat Gaztelugatxe kabelit. Kellele see nimetus midagi ei ütle, siis suurema populaarsuse on saanud koht viimastel aastatel tänu sellele, et see on Game of Thronesi üks location. Täpsemalt Dragonstone. Auto võtmine osutus igal juhul heaks mõtteks. Ma küll kammisin lehekülgede viisi Tripadvisorit, aga head ühendust sinna vähemalt talvekuudel ei olegi. Suvel peaks sinna viima otse Bilbaost buss, aga talvel tundub see transpordi mõttes täiesti maha jäetud koht. Üks buss sõidab Bilbaost mingisse külasse, mis on kabelist ca 6km kaugusel. Nii suured matkajad me aga polnud, et viitsiks veel 12km lisaks kõndida. Seega soovitan võtta talvekuudel auto, kui peaks olema tahtmine Dragonstone külastada. Autoga ca kl 11 kohale jõudes oli koht muidugi kõike muud kui maha jäetud. Auto jätsime kohe heaga ca km kaugusele, et keegi seda vahepeal ära ei rihiks. Hispaanlastel on komme kõik kohad totaalselt kinni parkida ning mind ei rõõmustanud tol hetkel mõte sellest, et tripilt naastes olen ma mingi kahe õli poolt kinni pargitud. Ehk siis auto heaga kaugemale mäe otsa ja jalutuskäik alla. Kusjurues ühe matsu me seal ka ära nägime, kui mingi tüüp oma bemmi maasturiga kõige kitsamasse parkimiskohta üritas mahtuda.
Muidugi sellega tuleb arvestada, et see trip on füüsiliselt päris korralik ja kui auto kaugemale mäe otsa panna, siis tuleb pärast ka sinna tagasi jõuda. Ühesõnaga. Rahvast oli seal kohas ropult. Samas ei saa sellest päris põhjapanevaid järeldusi teha. Lisaks sellele, et tegemist oli laupäevaga, oli Hispaanias juba teine riiklik püha kolme päeva jooksul. Seekord mingisugune Immaculate Conception Day. Ehk siis võis seal olla ka mingisugune palverännaku moment. Ei tea. Fakt on aga see, et seda trippi suvel 30 kraadiga ma küll poleks viitsinud teha. Esmalt järsk ja käänuline laskumine, mis rahvahulgas läheb üsna vaevaliselt ja aeglaselt, siis kitsast treppi mööda üles kabelini, siis treppi mööda alla ja järsk ja käänuline tõus uuesti üles. Korralik matk. Meil läks auto juurest (mis oli küll veidi kaugemal) kabelini ja autoni tagasi ca 2,5 tundi. See oli aga kõike seda väärt. Tõsiselt äge koht ja vaated on ulmelised. Olnuks rahvast veidi vähem olnuks muidugi veel parem elamus olnud.
Pärast trippi oli kell juba ca 14. Kell 16 algas lähedal asuvas Getxo linnas Segunda B kohtumine, millele olin vahepeal silma peale pannud. Kuna auto oli istumise all, siis olime 30 minutiga kohal. Mänguks Arenas de Getxo vs Real Oviedo II. Ehk siis mäng, mille toimumisest tavaline inimene isegi vist ei tea. Kohapeal oli see aga kõige olulisem ja oodatuim sündmus üldse tol päeval. Ma eeldasin, et see linn võib riiklikul pühal olla sama välja surnud nagu Vila Real. Eksisin aga korralikult. Hispaania kõige mahajäetuma koha tiitel jääb endiselt Vila Realile. Getxos olid söögikohad lahti, inimesed tiksusid tänavatel ning ka mõned kauplused olid hoolimata riigipühast avatud. Kuna söögikohta otsida ei viitsinud ja selleks polnud ka eriti aega, siis otsustasimegi ühest kauplusest banaani ja juua osta. Valisin ilusad ja suured banaanid välja ja ajasin neid juba kotti, kui umbkeelne müüja mulle midagi seletama hakkas. Ega ma väga täpselt aru ei saanud, mida ta seletas, aga vist püüdis selgeks teha, et neid banaane ei tohi millegipärast võtta. Seega pidin leppima nende kõrval olnud krimpsumate banaanidega. Mida iganes. Sõime ära ja läksime staadionile. Staadioni puhul oli huvitav see, et tribüüni all asuvates ruumides tegutses muuhulgas kohalik raamatukogu.
Pilet mängule maksis korralikud 15€. Ehk oli 5 eurot odavam kui Eibari pilet. Kõik mängu juurde käiv oli muidugi ehtsa Segunda B vibe-ga. Esimeseks ülesandeks staadionile jõudes oli leida neli järjestikust tooli, millel oleks ka seljatugi. Osutus keerulisemaks ülesandeks, kui arvata võiks. Seljatoega ja ilma seljatoeta pinke oli tribüünile paigaldatud justkui täiesti suvaliselt. Tribüün ise oligi ainult platsi ühes küljes. Kolm ülejäänud külge olid pmst seinad. See oli ka põhjus, miks mängul polnud pallipoisse. Pmst kõik pallid mis adekvaatsel kõrgusel mööda löödi või auti läksid, põrkasid tagasi platsile. Põnev oli ka see, et ühe küljejoone ja betoonseina vahel oli ainult ca meeter ruumi jäetud. Meenutas kangesti vana Kalevi spordihalli ja Aastalõpu turniiri. Tundus väga ohtlik, aga tundus ka, et kedagi väga ei kottinud. Kiituseks oli statkal olemas täiesti adekvaatne baar. Kohe staadionil sees tribüünihoones. Millegipärast jagas üks tüüp seal ukse peal talonge. Kui sisse läksid said talongi ja kui välja tulid, siis pidid selle tüübile tagasi andma. Isegi siis, kui lihtsalt peldikusse läksid. Külastajate arvu juures (pakuks ca 500) tundus see muidugi eriti jabur tööülesanne olevat, sest mingit ülerahvastatuse probleemi poleks saanud nkn seal tekkida.
Arenas de Getxo on kusjuures klubi, kes aastal 1919 võitis Copa del Rey. Finaalis võideti 5-2 lisaajal ei kedagi teist kui Barcelonat ennast. Seda saavutust tuletati staadionil muidugi suurte plagudega ka kõigile meelde, sest järgmisel aastal saab tähistada suurt juubelit. Minu külastatud kohtumise kaotas koduvõistkond aga koguni 0-3. Mäng ise oli minu jaoks teisejärguline. Kui kohtumisest siiski mõne sõnaga rääkida, siis võib öelda, et see võis olla mingi sitema päeva Narva Trans vs Paide LM mängu tase. Kusjuures huvitav oli see, et tehnika poolest oli kahe satsi peale vb isegi 3-4 venda, kes Flora, Kalju või Levadia põhis hakkama saaksid. Samas mõlema meeskonna üldine taktikaline tarkus oli äärmiselt puudulik ja meenutas kohati suvalist hoovijalgpalli. Lolle otsuseid võeti vastu oluliselt rohkem kui tarku. Ühesõnaga taseme mõttes väga kummaline mäng. Nähtu pinnalt julgeks aga pakkuda, et nende mõlemaga oleks meie kolm tipu sellele päeval kenasti hakkama saanud. Aga nagu juba öeldud, siis mäng oli suuresti teisejärguline ka. Hoopis huvitavamad olid mängu vaatama tulnud inimesed. Meie ees istus näiteks üks julgelt 70+ daam, kes oli üksinda mängule tulnud ja pidevalt väga häälekalt kaasa elas. Vahepeal elas ta enda frustratsiooni välja ka ühe päkapikumütsiga vanema meesterahva peale, kes väga olulisel hetkel tema vaatevälja piiras. Pull oli muidugi see, et hoolimata kõigest tehti sellelt mängult ca 5-6 suure telekaameraga ülekannet. Kellele ja miks…..ei tea.
Esimene päev, kus toimus mäng. Kuigi hommikul see veel otseselt plaanis ei olnud. Kui algselt oli meil pühapäeval plaanis Eibari ja Donostiasse bussi/rongiga sõita, siis mingil hetkel plaanid muutusid ning otsustasime terveks nädalavahetuseks võtta auto. Seda eelkõige põhjusel, et laupäeval tahtsime külastada ka Bilbaost ca 30km kaugusel rannikul asuvat Gaztelugatxe kabelit. Kellele see nimetus midagi ei ütle, siis suurema populaarsuse on saanud koht viimastel aastatel tänu sellele, et see on Game of Thronesi üks location. Täpsemalt Dragonstone. Auto võtmine osutus igal juhul heaks mõtteks. Ma küll kammisin lehekülgede viisi Tripadvisorit, aga head ühendust sinna vähemalt talvekuudel ei olegi. Suvel peaks sinna viima otse Bilbaost buss, aga talvel tundub see transpordi mõttes täiesti maha jäetud koht. Üks buss sõidab Bilbaost mingisse külasse, mis on kabelist ca 6km kaugusel. Nii suured matkajad me aga polnud, et viitsiks veel 12km lisaks kõndida. Seega soovitan võtta talvekuudel auto, kui peaks olema tahtmine Dragonstone külastada. Autoga ca kl 11 kohale jõudes oli koht muidugi kõike muud kui maha jäetud. Auto jätsime kohe heaga ca km kaugusele, et keegi seda vahepeal ära ei rihiks. Hispaanlastel on komme kõik kohad totaalselt kinni parkida ning mind ei rõõmustanud tol hetkel mõte sellest, et tripilt naastes olen ma mingi kahe õli poolt kinni pargitud. Ehk siis auto heaga kaugemale mäe otsa ja jalutuskäik alla. Kusjurues ühe matsu me seal ka ära nägime, kui mingi tüüp oma bemmi maasturiga kõige kitsamasse parkimiskohta üritas mahtuda.
Muidugi sellega tuleb arvestada, et see trip on füüsiliselt päris korralik ja kui auto kaugemale mäe otsa panna, siis tuleb pärast ka sinna tagasi jõuda. Ühesõnaga. Rahvast oli seal kohas ropult. Samas ei saa sellest päris põhjapanevaid järeldusi teha. Lisaks sellele, et tegemist oli laupäevaga, oli Hispaanias juba teine riiklik püha kolme päeva jooksul. Seekord mingisugune Immaculate Conception Day. Ehk siis võis seal olla ka mingisugune palverännaku moment. Ei tea. Fakt on aga see, et seda trippi suvel 30 kraadiga ma küll poleks viitsinud teha. Esmalt järsk ja käänuline laskumine, mis rahvahulgas läheb üsna vaevaliselt ja aeglaselt, siis kitsast treppi mööda üles kabelini, siis treppi mööda alla ja järsk ja käänuline tõus uuesti üles. Korralik matk. Meil läks auto juurest (mis oli küll veidi kaugemal) kabelini ja autoni tagasi ca 2,5 tundi. See oli aga kõike seda väärt. Tõsiselt äge koht ja vaated on ulmelised. Olnuks rahvast veidi vähem olnuks muidugi veel parem elamus olnud.
Pärast trippi oli kell juba ca 14. Kell 16 algas lähedal asuvas Getxo linnas Segunda B kohtumine, millele olin vahepeal silma peale pannud. Kuna auto oli istumise all, siis olime 30 minutiga kohal. Mänguks Arenas de Getxo vs Real Oviedo II. Ehk siis mäng, mille toimumisest tavaline inimene isegi vist ei tea. Kohapeal oli see aga kõige olulisem ja oodatuim sündmus üldse tol päeval. Ma eeldasin, et see linn võib riiklikul pühal olla sama välja surnud nagu Vila Real. Eksisin aga korralikult. Hispaania kõige mahajäetuma koha tiitel jääb endiselt Vila Realile. Getxos olid söögikohad lahti, inimesed tiksusid tänavatel ning ka mõned kauplused olid hoolimata riigipühast avatud. Kuna söögikohta otsida ei viitsinud ja selleks polnud ka eriti aega, siis otsustasimegi ühest kauplusest banaani ja juua osta. Valisin ilusad ja suured banaanid välja ja ajasin neid juba kotti, kui umbkeelne müüja mulle midagi seletama hakkas. Ega ma väga täpselt aru ei saanud, mida ta seletas, aga vist püüdis selgeks teha, et neid banaane ei tohi millegipärast võtta. Seega pidin leppima nende kõrval olnud krimpsumate banaanidega. Mida iganes. Sõime ära ja läksime staadionile. Staadioni puhul oli huvitav see, et tribüüni all asuvates ruumides tegutses muuhulgas kohalik raamatukogu.
Pilet mängule maksis korralikud 15€. Ehk oli 5 eurot odavam kui Eibari pilet. Kõik mängu juurde käiv oli muidugi ehtsa Segunda B vibe-ga. Esimeseks ülesandeks staadionile jõudes oli leida neli järjestikust tooli, millel oleks ka seljatugi. Osutus keerulisemaks ülesandeks, kui arvata võiks. Seljatoega ja ilma seljatoeta pinke oli tribüünile paigaldatud justkui täiesti suvaliselt. Tribüün ise oligi ainult platsi ühes küljes. Kolm ülejäänud külge olid pmst seinad. See oli ka põhjus, miks mängul polnud pallipoisse. Pmst kõik pallid mis adekvaatsel kõrgusel mööda löödi või auti läksid, põrkasid tagasi platsile. Põnev oli ka see, et ühe küljejoone ja betoonseina vahel oli ainult ca meeter ruumi jäetud. Meenutas kangesti vana Kalevi spordihalli ja Aastalõpu turniiri. Tundus väga ohtlik, aga tundus ka, et kedagi väga ei kottinud. Kiituseks oli statkal olemas täiesti adekvaatne baar. Kohe staadionil sees tribüünihoones. Millegipärast jagas üks tüüp seal ukse peal talonge. Kui sisse läksid said talongi ja kui välja tulid, siis pidid selle tüübile tagasi andma. Isegi siis, kui lihtsalt peldikusse läksid. Külastajate arvu juures (pakuks ca 500) tundus see muidugi eriti jabur tööülesanne olevat, sest mingit ülerahvastatuse probleemi poleks saanud nkn seal tekkida.
Arenas de Getxo on kusjuures klubi, kes aastal 1919 võitis Copa del Rey. Finaalis võideti 5-2 lisaajal ei kedagi teist kui Barcelonat ennast. Seda saavutust tuletati staadionil muidugi suurte plagudega ka kõigile meelde, sest järgmisel aastal saab tähistada suurt juubelit. Minu külastatud kohtumise kaotas koduvõistkond aga koguni 0-3. Mäng ise oli minu jaoks teisejärguline. Kui kohtumisest siiski mõne sõnaga rääkida, siis võib öelda, et see võis olla mingi sitema päeva Narva Trans vs Paide LM mängu tase. Kusjuures huvitav oli see, et tehnika poolest oli kahe satsi peale vb isegi 3-4 venda, kes Flora, Kalju või Levadia põhis hakkama saaksid. Samas mõlema meeskonna üldine taktikaline tarkus oli äärmiselt puudulik ja meenutas kohati suvalist hoovijalgpalli. Lolle otsuseid võeti vastu oluliselt rohkem kui tarku. Ühesõnaga taseme mõttes väga kummaline mäng. Nähtu pinnalt julgeks aga pakkuda, et nende mõlemaga oleks meie kolm tipu sellele päeval kenasti hakkama saanud. Aga nagu juba öeldud, siis mäng oli suuresti teisejärguline ka. Hoopis huvitavamad olid mängu vaatama tulnud inimesed. Meie ees istus näiteks üks julgelt 70+ daam, kes oli üksinda mängule tulnud ja pidevalt väga häälekalt kaasa elas. Vahepeal elas ta enda frustratsiooni välja ka ühe päkapikumütsiga vanema meesterahva peale, kes väga olulisel hetkel tema vaatevälja piiras. Pull oli muidugi see, et hoolimata kõigest tehti sellelt mängult ca 5-6 suure telekaameraga ülekannet. Kellele ja miks…..ei tea.
Kommentaar