Sedapsi. Tagantjärele tarkurit mängides, ja et selge oleks- viigimarjad on hapud-, siis tuleb nõustuda Hunteriga soccernet.comis (leiate vast artikli ise), et Barcelonal oli siit kaotust rohkemgi vaja kui võitu. jube värk, et asjad nii kaugele on läinud, aga mängupildist teist järeldust ei ole võimalik teha ka.
23- aastane poolvigane on ainuke variant kaitsesse, muidu peaks selle mehitama keskväljuri ja ründava äärega, tema seljatagust valvab meeskonna legend, kes pole suuteline olnud mängima 23. märtsist ning tegelikult vigane. Äärekaitsjatest on mõlemad gung-hu mehed ikka platsil ning Real võttis nagu küpseid õunu sealt kontratest läbi äärte. Mõlemad väravad sisuliselt äärekaitsjate kasti juures tehtud pallikaotustest, seda Reali vastu, kel ühed kiiremad mehed palliga joostes maailmas.
Keskväljale vägisi topitud Cesc, kel käes traditsiooniline vormilangus ja kes vist tegelikult on kõige rohkem mänge hooajal endale kaukasse korjanud- aeglane ja väsinud ja selgelt nüri.
Hooaja laguses, tata värkselt peal, suudeti mängida Realiga täpselt nii nagu peab. barca oli vist mingi hetke enim kontratest väravaid löönud meeskond. Nüüd, peale seda kurikuulsat Rayo mängu, ajakirjanduse hüsteeriat ja vist ka meeskonna riietusruumis Tata vastu tehtud paleepööret (sellest, mis juhtus saame vast aastate pärast teada äkki)- tagasi kulunud käia juures, kus individuaalsed sooritused oleks vast isegi lisaaja päästnud mängus, mis oleks pidanud tegelikult 0-2 lõppema 65 minutiga. Possession obsession, ok, aga hetkel ei ole meil seda materjali, millega tikitada- keskvälja tagasitöötamisvõimekus jätab kaitse sisuliselt kiiresti ründesse lendavate kiirjooksjatega üksi, Masche on nendes olukordades lootusetu ning iga pallikaotus on seetõttu ülimalt ohtlik olukord. Vastane paneb kaks neljast liini kasti lähistele ja polegi rohkem treeneritarkust vaja, et Barcelona ära võtta.
Tata on selgelt alla andnud kah, pärast la Liga klassikuvõitu tärkas lootus korraks, aga Atleti teine mäng, kus ikkagi mindi jonnakalt oma sobimatut taktikat tegema- sai veskikivi kaela ja põhja see laev see hooaeg läheb.
Nüüd tuleb korralikult trossid kinnitada ja hakata vaikselt laeva vee peale tagasi upitama. Alates juhatusest, Zubist kuni peatreenerini (vist) välja. Ma ei heida siiski Tatale muud ette, kuid ta lihtsalt ei ole see raudsete kivimunadega treener, kes meeskonda juhendab, vaid tundub, et meeskond on hakanud juhendama teda. Nagu eelmisel hooajal. mis teha, taktikaliselt mulle ta tweakimised meeldisid, kuid mis ja kuidas seal need asjad juhtusid, loodetvalt tilgub mingi aeg välja.
23- aastane poolvigane on ainuke variant kaitsesse, muidu peaks selle mehitama keskväljuri ja ründava äärega, tema seljatagust valvab meeskonna legend, kes pole suuteline olnud mängima 23. märtsist ning tegelikult vigane. Äärekaitsjatest on mõlemad gung-hu mehed ikka platsil ning Real võttis nagu küpseid õunu sealt kontratest läbi äärte. Mõlemad väravad sisuliselt äärekaitsjate kasti juures tehtud pallikaotustest, seda Reali vastu, kel ühed kiiremad mehed palliga joostes maailmas.
Keskväljale vägisi topitud Cesc, kel käes traditsiooniline vormilangus ja kes vist tegelikult on kõige rohkem mänge hooajal endale kaukasse korjanud- aeglane ja väsinud ja selgelt nüri.
Hooaja laguses, tata värkselt peal, suudeti mängida Realiga täpselt nii nagu peab. barca oli vist mingi hetke enim kontratest väravaid löönud meeskond. Nüüd, peale seda kurikuulsat Rayo mängu, ajakirjanduse hüsteeriat ja vist ka meeskonna riietusruumis Tata vastu tehtud paleepööret (sellest, mis juhtus saame vast aastate pärast teada äkki)- tagasi kulunud käia juures, kus individuaalsed sooritused oleks vast isegi lisaaja päästnud mängus, mis oleks pidanud tegelikult 0-2 lõppema 65 minutiga. Possession obsession, ok, aga hetkel ei ole meil seda materjali, millega tikitada- keskvälja tagasitöötamisvõimekus jätab kaitse sisuliselt kiiresti ründesse lendavate kiirjooksjatega üksi, Masche on nendes olukordades lootusetu ning iga pallikaotus on seetõttu ülimalt ohtlik olukord. Vastane paneb kaks neljast liini kasti lähistele ja polegi rohkem treeneritarkust vaja, et Barcelona ära võtta.
Tata on selgelt alla andnud kah, pärast la Liga klassikuvõitu tärkas lootus korraks, aga Atleti teine mäng, kus ikkagi mindi jonnakalt oma sobimatut taktikat tegema- sai veskikivi kaela ja põhja see laev see hooaeg läheb.
Nüüd tuleb korralikult trossid kinnitada ja hakata vaikselt laeva vee peale tagasi upitama. Alates juhatusest, Zubist kuni peatreenerini (vist) välja. Ma ei heida siiski Tatale muud ette, kuid ta lihtsalt ei ole see raudsete kivimunadega treener, kes meeskonda juhendab, vaid tundub, et meeskond on hakanud juhendama teda. Nagu eelmisel hooajal. mis teha, taktikaliselt mulle ta tweakimised meeldisid, kuid mis ja kuidas seal need asjad juhtusid, loodetvalt tilgub mingi aeg välja.
Kommentaar