Atletico de Madrid

[JanK]

ma ei usu eriti et prantsuse liigas sellise koosseisuga nagu monacol hetkel on / saab 1. sept olema jõutakse maksimum esikümnesse, julgen rahad panna miinimum europa league kohale ja maksimum 1 tiitel + cl koht. ega see mingi hispaania, itaalia või inglise liiga pole.

[Yattara]

Vaevalt, et Monaco mängijateturul ka viimase sõna on öelnud. Küllap tuleb 3-4 tasemel mängijat veel juurde. Seega CL-i koht oleks igati loogiline. Igatahes Falcao on läinud ja Atléticol läheb hädasti asendust vaja. Välismaiseid foorumeid sirvides olen kohanud arvamust, et justkui praegune ründearsenal + Baptistao ja Pizzi oleks piisav, kuid sellega on raske nõustuda. Keegi olemasolevatest mängijatest ja hetkeseisuga tõenäolistest täiendustest ei ole klassikaline kesktormaja. Vb Diego Costa, aga ka tema on äärele nihutatud ja tunneb ennast seal nähtavasti mugavalt. Adrian ja Pizzi on ka pigem wingerid. Baptistao on vist pigem madalamal tegutsev ründaja ja alles talendistaatuses. Jackson Martinez tunduks justkui parim variant. Samas kipun arvama, et Porto juba tegi enda suured müügid ja vaevalt, et mõnest põhitegijast enam loobuda tahavad. Lisaks võib siin tekkida ka rahaline probleem. Atlético ei saa tervet Falcao üleminekusummat. Isiklikult eelistaksin Chicharitot. Ilmselt ei oleks ka tema hind ulmeline ja potentsiaali tundub küllaga olevat. Muidugi kui päris aus olla, siis oleks vaja veel ka teist uut ründajat, aga see oleks vist juba luksus.

[Punkt]

Sai siis mõned hetked tagasi laivis Falcao hüvastijätu pressikonverentsi vaadatud ning asi kiskus ikka väga-väga-väga nukraks. Põhimõtteliselt korralikku pressikonverentsi ei suudetud tehagi, kuna emotsioonid oli nii võimsad. Cerezo kõneles oma idiootse kõne ära, anti mikrofon Falcaole ja mees ei suutnud lihtsalt sõnagi öelda - vaid pisarad voolasid mööda nägu alla. Tehti siis väike paus, näidati videot parimatest momentidest Atlético särgis ning pakuti mehele vett juua, et end koguda. Teine katse algas enamvähem samamoodi: pisarad voolasid ja voolasid, kuid lõpuks suutis mees napid sõnad huulilt saada, et paarikümne sekundi jooksul tänada meeskonnakaaslasi, treenereid, meditsiinilist staffi jne. Siis lagunes kolumbialane täiesti ära ning otsustati ette kutsuda tema lapseootel naine Lorelei, kellele anti sümboolselt üle väike Atlético vorm tulevase tiigrikutsika jaoks ning Falcaole sümboolne meene klubilt. Ja seejärel otsustati asi ära lõpetada.

Ei olnud Falcao ka Monacos meditsiinilisi teste läbides eriti rõõmsa näoga ning tee, mis tahad, aga lihtsalt ei usu, et mees ise nii väga ära kibeles. Viimaste nädalate emotsionaalsed hetked lihtsalt ei lase seda uskuda. Mees mängis end fännide südametesse ning nagu viimased nädalad näidanud on, siis jäi ilmselt suur osa Atléticost ka mehe südamesse. Punavalges särgis on ta end igatahes ajalukku kirjutanud ning kõike paremat talle Prantsusmaal!

Seniks aga video, kus mees suutis veidi rahulikumalt asjadest rääkida (inglisekeelne tõlge ka olemas):

[Kivi77]

Ei mõista, miks ta Monacosse läks? Miks ta läks nõrgemasse liigasse ja klubisse, mis toksib aint seda prantsuse liigat. Ainus põhjus raha ja minu respekti ta kaasa ei saa. Saan aru, kui inimene läheb ära, et võita CL aga praegu ei saa lihtsalt aru.

[Punkt]

Oh kuidas ma vihkan neid viimase vooru kohtumisi meeskondade vastu, kes võitlevad oma elu eest - liiga palju draamat. Aga täna tehti seda, mida pidi tegema ning Zaragoza kukkus aste madalamale. Esile tõstaks Courtois' esitust, kes tegi suurema osa mängust täiesti perfektset tööd. Väravaolukord oli veidi nii ja naa, aga midagi otsustavat see õnneks polnud. Diego Costa puhul leidsin end mitu korda mõtlemast, et kui brasiillane suudaks olukordi veidi paremini realiseerida, siis oleks tegu tõsiselt suurepärase mängijaga. Füüsiliselt on tegu elajaga. Täna raiskas ta igatahes meeletult olukordi ning kaks lõpus löödud väravat olid pigem söötjate suurepärane töö. Dani "El Torito" Aquino sai oma debüüdi Atlético eest kirja ning näitas vähese ajaga head kvaliteeti - suurepärane eeltöö Diego Costa väravale, tahtnuks teda kauem platsil näha. Ja viimasena muidugi Óliver Torres, keda ma kiitmast ei väsi. Poiss tunneb end iga mänguga aina kindlamini ning oskab vurri tööle panna küll. Täna kroonis tema suurepärast esitust üks olukord, kus ta läks kolmest-neljast kaitsemängijast mängeldes läbi ning tõstis palli latti. Oleks see sisse läinud, siis oleks ilmselt olnud ka Atlético selle hooaja üks ilusamatest väravatest, kui mitte ilusaim. Nii et, kes mingi video või liikuva pildi sellest leiab, siis andke tuld. Falcao on küll läinud, aga vaadates kui jõudsalt Óliver end pildile mängib, siis uus kangelane on vist peatselt olemas - täiesti maagiline tegelane lihtsalt, teisest maailmast!

Teine katse algas enamvähem samamoodi: pisarad voolasid ja voolasid, kuid lõpuks suutis mees napid sõnad huulilt saada, et paarikümne sekundi jooksul tänada meeskonnakaaslasi, treenereid, meditsiinilist staffi jne.

See on siis see lõik, kus Falcao vähemalt mõned sõnadki suutis huultelt ära saada.

He arrived with his wife, Lorelei, and after the preliminary words of club president Enrique Cerezo, it was his turn to speak. But he couldn't, the emotion being too much for him. The showing of a video containing his best moments with the club helped to calm him down a little.

He asked for water, drank a little. He took to the microphone once again. He tried twice, but couldn't do it. "Thank you very much..." was all he could say. The strong feelings prevalent in the press conference once again cut off his words, the first in a press conference since the official confirmation of his leaving the club.

"Thanks to all those in the club, to all those that work for the institution and the team. And, above all, to all the Atlético fans for these two years", the forward managed to say.

He continued: "These years at Atlético have been the best of my career. I have lived some moments that I will never forget. I´m very happy to have achieved with this team all the objectives that we have reached, and to have defended these colours in every game"

[Punkt]

Hooaja viimase kohtumise highlightid, eriti kenad on Arda värav ning Diego Costa esimene, millele tegi täpse eeltöö Aquino:

Lisaks ka Óliveri soolo, mis võinuks päädida väga kauni väravaga:

[karljorks]

Kuulujutud ütlevad et Atletico tahab Suarezt osta . Keegi teab midagi täpsemalt ?

[Punkt]

Kuulujutud ütlevad et Atletico tahab Suarezt osta . Keegi teab midagi täpsemalt ?

Suarezest räägitakse jah palju kui klubi jaoks nö kõige ahvatlevamat kandidaadist. Samas on hetkel raske kindlaks teha, kelle nimi on niisama segamiseks visatud ning kelle vastu tõesti huvi võib olla. Igatahes ühe ründaja soetamine sai täna ka ametliku kinnituse ehk 20-aastane Leo Baptistao on järgmiseks viieks aastaks punavalges särgis. Paljudele ilmselt üsna tundmatu nimi, seega iga mängija kohustusliku videoklipp:

Lisaks oli täna Marcas päris hea artikkel Chologa, kus lahati veidi ka suviseid plaane. Mis kokkuvõtlikult öelda võib?

• Palus juhtkonnal Diego tagasi Atléticosse tuua ning loodab, et see õnnestub.
• Falcao asendaja kohta ütles, et idee on ühe kindla mängija näol, kes talle sümpatiseerib, olemas ning loodetavasti õnnestub see tundmatu kohale tuua.
• Oliver kuulub järgmine aasta põhimeeskonna juurde.
• Usub jätkuvalt Adriani, soovib mehe jätkamist ning loodab, et hispaanlase halb aasta on motivatsiooniks järgmise hooaja suhtes.
• Uusi mängijaid tuleb ilmselt igasse liini ning sisemist konkurentsi klubis üritatakse suurendada. Lisaks pidi klubi nö lae määrama ära suuresti see töö, mis suvel mängijateturul tehakse.

[atleticomadrid]

Getafe plaanib Cata Diazt tagasi osta, mis oleks kahtlemata kena käik.

[lorenzo]

Danil Shchegolikhin (noor venelane, kes 21. juunil saab 15 aastaseks) näitab end Lissaboni Sportingu akadeemiale. Nädal tagasi lõi Atletico noortetiimi eest Young Stras Madrid turniiril 4 mängus 7 väravat.

[Punkt]

Võiks vist hooajale joone alla tõmmata ja pilgu peale heita, millega keegi hakkama on saanud.

Väravavahid
Courtois' poolt suurepärane aasta, võttis mitmed klubirekordid oma nimele ning sai noorimaks puurivahiks, kes Zamora karika võitnud. Loodetavasti jääb belglane minimaalselt üheks hooajaks veel Madridi ja hetkeolukord ilmselt selline ka tundub. Asenjo on üks paras müsteerium. Mänguaega jagunes talle kahetsusväärselt vähe ning kui jagus, siis paistis mees silma väga kõikuvate esitustega: üks hetk täiesti maailmaklassi tõrje, teine hetk korralik ämber. Kahju teda pingil näha, kuid vigastused on ilmselt enesekindlust märkimisväärselt alla toonud.

Kaitseliin
Meeskonna tugevaim lüli. Juanfran oli terve hooaja võrdlemisi keskpärasel tasemel (lati seadis ta ise eelmise hooaja lõpuga), kuid see üks karikafinaal Reali vastu tegi kõik tasa, tõsine võitleja. Miranda on ilmselt üks alahinnatumaid keskkaitsjaid: palliga osav, vigu lipsab üliharva sisse, ei rabele ilmaasjata. Boonuspunkte saab selle lause eest, mis ta pärast CdR finaali väravat ütles: "I wanted to score that goal for all the kids who laugh at my son every day for being an Atletico fan". Teine pool kaitsesüdamest, Godin, tegi samuti väga südi hooaja. Kui aasta või kaks tagasi tundus uruguailane ebakindel, siis tänavu oli näha meeletut enesekindlust. Ei suuda aru saada, kumb neist kahest parem, aga ilmselt on tõde kuskil vahepeal ning mehed moodustavad koos igatahes suurepärase duo. Cata osas olen endiselt samal seisukohal, mis hooaja alguses: kolmandaks keskkaitsjaks on vaja kedagi paremat, sest argentiinlane ei vea lihtsalt välja. Pulido peaks järgmine hooaeg end kuhugi laenule sebima, see hooaeg pole midagi lihtsalt tema puhul kommenteerida. Filipe Luis - ütlen välja selle julge lause, et minu silmis on tegu La Liga parima vasakkaitsjaga. Rünnakul on brasiillane alati terav olnud, kuid sel hooajal on mees ka kaitsepoolt kõvasti juurde aidanud (mitte et enne oleks halb olnud, aga nüüd on veel parem) ning fantastilise hooaja teinud. Sestap ei tasu imestada, et Cisma ja jaanuaris toodud Insua nõnda vähe platsile said. Cisma puhul kehtib endiselt see reegel, et oskusi napib, aga tahet on; Insua sai end paaris mängus näidata ja tundus päris asjalik olema - korralik vahetus Filipele.

Poolkaitse
Gabilt väga stabiilne hooaeg ning kuigi väravaid nii palju ei löö kui Zaragozas, siis kompenseerib selle kõige muuga. Mariolt üsna heitlik hooaeg: kord vaatad, et täielik boss ning siis järgmine mäng ahastad, et kuidas on võimalik nii kergeid sööduvigu teha. Kui ta suudaks oma head taset hoida, siis oleks korralik kaitsev poolik olemas. Tiago oli selles mõttes tihtilugu mõnusaks vahelduseks, kuna erinevalt Mariost oskas anda ka kavalaid ja täpseid sööte. Oma jälje hooajale jätsid muidugi vigastused ning puudulik füüsis. Raul Garcia oli võrreldes eelmise Osasunas veedetud hooajaga uues rollis ning kuigi ta suutis tihti vanduma panna, siis ütleks sellegipoolest, et täitsa okei hooaja tegi. Seda kinnitavad ka viis liigas löödud väravat, mis vägagi abiks olid. Kokelt sel hooajal kindel samm edasi, väga oluline lüli meeskonnas ning suurim sööduandja, eriti hea mängulise klapi leidis canterano Diego Costaga. Järgmine hooaeg tuleks veelgi juurde panna ning tahaks väga loota, et mehe soov - olla one-club man - läheb täide. 21-aastaselt on Atleti kasvandiku nimel igatahes juba 107 mängu ning kindlasti tuleb juurde. Boonuspunkte saab ˛esti eest karikafinaalis (kahju, et sellest kuskil videomaterjali vaid pole). Arda puhul saab ka vaid häid sõnu öelda: Filipega oldi vasakul äärel vastaste jaoks parajaks nuhtluseks ning kui keegi poolkaitsjatest oskas täiesti suvalisest olukorrast midagi ohtlikku luua, siis oli see enamasti just türklane. Cebolla tõi pingilt ohtrasti energiat ja kiirust juurde, kuigi tihti jäi mulje, et rabeleb niisama tühja. Elektrijänes.

Ründeliin
Naljakas, kuid Falcao kohta ei oskagi midagi asjalikku öelda: lõi kokku 34 väravat ja ilmselt oleks rohkemgi löönud, kui oleks Euroopa Liigas ka platsile saanud ning kui poleks olnud vahepealseid pisivigastusi, mis rütmi häirisid. Kes iganes lõpuks asemele tuleb, sellel on suured saapad täita. Diego Costa esimene pool hooajast oli hea, teine pool veelgi parem - just siis hakkas ta ka rohkem väravaid lööma ja kuna Falcaol oli parajasti väikene mõõn käsil, siis seda enam väärtuslikumad need väravad olid. Käitumine muutus ka mehel hooaja edenedes veidi paremaks ning suutis end rohkem ohjes hoida. Adriani puhul tuleb loota, et Simeone sõnad peavad paika ning tõelist Adriani nägime tema esimesel Atlético hooajal. Sel hooajal oli hispaanlane igatahes suur pettumus ning ainus meeldejääv moment oli ülikaunis värav Celta Vigole. Hetkel tundub, et mehele antakse siiski võimalus end uuesti tõestada.



Märkimata ei saa jätta ka Cholot, meest, kes tegi Atlético meeskonnaks ning suutis võimatu võimalikuks teha. Meeskond on mentaalselt lihtsalt nii palju tugevamaks saanud, on tekkinud see võitjamentaliteet, millest enne nii palju puudust tunda võis. Seda on kinnitanud samuti mitmed mängijad ning tunnustanud selles Cholo rolli. Meeste kontsentreeritus on märksa etem ning eriti hästi avaldub see kaitseliini töös: mõned aastad tagasi oli see üks suur naljanumber, nüüd aga liiga parim. Mulle meeldib ikka ja jälle meenutada ühe jalgpalliblogija sõnu, et kuigi Cholo on pidevalt väljaku ääres püsti ning vehib meeletult kätega, siis süstib see meestesse pigem enesekindlust, mitte aga närvilisust - mees on 100% igas mängus sees. Ka taktikaliselt on argentiinlasel asi selge olnud: meeskond peab olema kompaktne, tuleb teha tugevat pressi, olla kontratel terav, iga palli eest tuleb võidelda. Võib meeldida ja võib mitte meeldida, aga mulle igatahes sümpatiseerib taoline stiil.




Meeldivaim üllatus: ilmselt valiks selleks noorte esilekerkimise. Olgu, keegi ei kerkinud mingiks põhitegijaks ega kandva rolli kandjaks, aga meeldiv oli näha, et neid usaldatakse ning lastakse platsile. Javi Manquillo, Saśl Ńķguez ja Óliver Torres said oma vanuse kohta siiski väga korralikult mänguaega ning näitasid end igati heast küljest. Manquillo asendas vajadusel väga edukalt Juanfrani, Saśl sai Euroopa Liigas korralikult platsil möllata ning Óliver näitas, et on järgmine hooaeg valmis suuremat rolli kandma. Eriti hästi talitatigi minu meelest Óliveri osas: pool hooaega töötati temaga põhimõtteliselt selle nimel, et poiss füüsiliselt tugevamaks, küpsemaks saaks ning hooaja lõpu poole hakkas Cholo talle ka põhimeeskonnas vaikselt mänguaega tilgutama, ehk siis mindi samm-sammu haaval. Kahju, et tal noortekoondise tõttu preseason meeskonnaga suuresti vahele jääb, aga sellegipoolest on ta endale koha põhimeeskonnas välja teeninud ning jään põnevusega ootama, mis ta uuel hooajal näidata suudab.



Parimat mängijat ei hakka vast valima, kuna tänavusel hooajal töötati tõesti ühtse meeskonnana ning kedagi teistest rohkem esile tõsta oleks raske. Küll võiks valida enimarenenud mängija. Minu jaoks tõstsid kaks mängijat oma taset sel hooajal tuntavalt ja nendeks olid Diego Costa ning Koke. Neist kahest valiks omakorda Koke, kes on olnud tõsiselt mitmekülgne ning vajadusel mänginud erinevaid positsioone: kas siis olnud keskväljal Gabi partneriks, tegutsenud äärel või pallinud kohe ründajate all. Mees näitas sel hooajal meeletut töövõimet, head stabiilsust ning lõi kaaslastele kamaluga väravaolukordi. Pole ime, et ka Cholo tema esiletõusu eraldi välja tõi. Järgmine hooaeg ehk veelgi samm edasi ja kõrgemale.

[Punkt]

Pole midagi öelda, Nike oskab Atléticole ilusaid vorme teha küll. Tulevasel hooajal kantakse selliseid iludusi:

[atleticomadrid]

Pole midagi öelda, Nike oskab Atléticole ilusaid vorme teha küll. Tulevasel hooajal kantakse selliseid iludusi:

Ulllaalaaa !

Punane vähe tumedamaks - ilus käik. Kollast oli viimati kas mitte Torrese aegadel sees...
Kui seda teist vormi muidugi punaste pükstega kombineerima hakatakse või esivormi sinistega tuleb kombo kokku päris inetu värd. Muidu täitsa kena.

[karl91]

Ulllaalaaa !

Punane vähe tumedamaks - ilus käik. Kollast oli viimati kas mitte Torrese aegadel sees...
Kui seda teist vormi muidugi punaste pükstega kombineerima hakatakse või esivormi sinistega tuleb kombo kokku päris inetu värd. Muidu täitsa kena.

teisele vormile, hoopis sellised püksid

[Punkt]

"Mi equipo en Espańa es el Atlético, del que soy aficionado y el que me ha dado todo, no volverķa a Espańa sino fuera al Atleti" – Fernando Torrese eilsed sõnad Barcelona huvi kohta. Kuigi see kuulujutt oli nii või naa väga ebatõenäoline, siis mõnusalt nostalgiline oli sellegipoolest teda niimoodi rääkimas kuulda. Tulid vanad ajad meelde ja loodame, et mees ikka paariks aastaks veel punavalget särki kandma tuleb, Torres ja Torres oleks koos platsil oleks lõbus.

Tulles nüüd aga elulisemate asjade juurde, siis läänerindel on asjad muutusteta ehk mingeid ülipõrutavaid uudiseid üleminekute kohta pole olnud. Märkimist väärib ehk, et nii Godini, Miranda, Filipe Luisi kui ka Arda eest tuli pakkumisi, mis kõik said klubi poolt tagasi lükatud. Filipe eest olevat pakkumine tulnud kusjuures ratsarikkalt Monacolt (nii mees ise kui klubi polnud väga huvitatud). Kui rääkida võimalikest liitujatest, siis kõige reaalsem tundub hetkel olema Toulalan. Enamus väljaannetest on juba pikemat aega väitnud, et mängijaga on kokkulepe ammu olemas ning Malagaga vaja veel mõned detailid ära klaarida. Diego osas on asjad segased – kindel on vaid, et Cholo teda meeskonnas näha sooviks ning et Wolfsburg Atlético jaoks üleminekut lihtsaks ei tee. Täkkründaja osas nö castingud veel kestavad ja viimasel ajal on enim läbi käinud Negredo, Soldado ja Benteke nimed. Samas väitis sakslaste Kicker paar päeva tagasi, et ka Mario Gomezi ja Bayerniga on ühendust võetud. Ei imestaks, kui Caminerol mõni trumpäss ka veel tagataskus olla võib.

Ulllaalaaa !

Punane vähe tumedamaks - ilus käik. Kollast oli viimati kas mitte Torrese aegadel sees...
Kui seda teist vormi muidugi punaste pükstega kombineerima hakatakse või esivormi sinistega tuleb kombo kokku päris inetu värd. Muidu täitsa kena.

Klubi poolt tehtud video annab särkidest-pükstest parema pildi ette: