Atletico de Madrid

[lorenzo]

Huvitav mis tiitlist jutt käib Argentiinas augustis?

[JuriM]

AS ütleb, et me olevat Miranda 24m£ klausli aktiveerinud ja mees on juba lastele kooli otsimas Manchesteris - kellegil rohkem infot selle kohta?

[atleticomadrid]

Ootan paljuräägitud Correast küpsemas Agüero tasemel mängijat ja ehk on tegemist uue hooaja noorte talentide top 5 materjaliga ja seda terve liiga peale. Sellist ründavat - loovat noormängijat on kompotti just vaja, Kokega õige klapp leitakse siis hoidke oma nahk !
Mis suvisesse aknasse puutub siis viskan välja veksli - Costa + 1. Brass võib lahkuda ning keegi tema kannul, kuid väga kindel, et tühjaks müümist ei tule ning üsna kindel, et lahkujateks võivad olla vaid " laojäägid " - Cebolla, Insua, Diego ja veel paar teise viiuli meest. Ka Villa võib nende hulka kuuluda.
Isiklikult jätaksin vanameistri oma kogemustepagasiga hea meelega Atletisse, kuid kui palganumber alla ei koli ei oleks sel lihtsalt mõtet.
Keksväljale võiks tuua Guilavogui 3ndaks numbriks ja Manquillo võiks treeneritebrigaadi abiga vasakkaitse koolituse saada, oleks Filipele hea vahetus ja ühtlasi motivatsioon pingutamiseks mõlemale mehele.

AS ütleb, et me olevat Miranda 24m£ klausli aktiveerinud ja mees on juba lastele kooli otsimas Manchesteris - kellegil rohkem infot selle kohta?

Kuna Louie murekohaks ManU-s on just kõigepealt kaitseliini renoveerimine seostatakse selle suve jooksul kõik top defenderid ManU nimega ilmselt ära.

[_AI_]

AS ütleb, et me olevat Miranda 24m£ klausli aktiveerinud ja mees on juba lastele kooli otsimas Manchesteris - kellegil rohkem infot selle kohta?

AS- mõttetu kuulujutuveski. Eile kirjutasid, et Barca aktiveeris klausli.

[Punkt]

Huvitav mis tiitlist jutt käib Argentiinas augustis?

Correal on Copa Libertadores mängida. San Lorenzo alustab 23. juulil esimest jalga boliivlaste Bolívari vastu. Poisi enda vaatenurgast on see mõneti halb, sest "Profe" Ortega laager ja enamus pretemporadast jääb tegemata. On ka mainitud võimalust, et poiss saadetakse esimeseks aastaks kuhugi laenule. Mis minu meelest oleks ütlemata kehv otsus, sest tegelikult on tal täpselt selline mängustiil, mis meie meeskonda marjaks ära kuluks.

Rakitici jutud on samuti päevakorda tõusnud jälle, mis tundub muidugi üsna ulme. Ilmselt läheb samamoodi, nagu eelmine suvi läks Negredoga - palju suitsu, vähe tuld.

Mis suvisesse aknasse puutub siis viskan välja veksli - Costa + 1. Brass võib lahkuda ning keegi tema kannul, kuid väga kindel, et tühjaks müümist ei tule ning üsna kindel, et lahkujateks võivad olla vaid " laojäägid " - Cebolla, Insua, Diego ja veel paar teise viiuli meest. Ka Villa võib nende hulka kuuluda.

Jah, suurt väljarännet kindlasti ei tule. Gil Marini, nii vähe kui ta meedias esineb, eilne sõnavõtt oli päris konkreetne ja selge:

"Our club does not need to sell any member of the first team squad to improve the balance sheet. We understand why other clubs are interested in our players, as it is normal after the season we have just had that the most powerful clubs in the world are interested in them. We also understand that the players that have been key to our great season will want to improve and we are ready to improve their contracts within the possibilities of this club, and for those that do not want to continue we can only point them in the direction of their release clauses."

"Those that want to leave the club must do so against the wishes of Atlético".

Simeone on pidevalt rõhutanud, et baas peab jääma ning nende sõnade järgi talitatakse ilmselt ka sel aastal. Costale pakuti just äsja uut lepingut, veidi suurema palganumbriga. Kuuldavasti tehti sama ka Filipega.

Lahkujate nimistule lisaks veel kindlasti Asenjo, kes on juba välja öelnud, et soovib Villarrealis jätkata. Villat meelitatakse vaikselt Ameerikasse mängima, aga hea meelega jätaks minagi ta klubisse kolmandaks ründajaks, kui oma palganumbrit langetab. Üks lahkuja, Diego, jättis juba hüvasti:

I am very grateful for all of the kindness and attention I have received from the staff, colleagues and soccer fans! It was an honor to be a part of this team again and it was a wonderful and unique opportunity. It allowed me to enjoy so many unforgettable moments! Once more I am certain that I gave my utmost performance in order to support the team! From today on, I am no longer a soccer player of Atlético, but I will always be a huge fan of this football club! AÚPA ATLETI!

Teine vaatus klubis polnud brassi jaoks küll nii hea kui esimene, aga ka mitte kehv. Oli klassiga mängija ning see ülitähtis värav Barcelona vastu jääb ilmselt paljudele kogu eluks meelde. Loodetavasti läheb uues klubis hästi.

[atleticomadrid]

[Punkt]

Villa, Costa, Koke, Juanfran, Godin, Gimenez ja Cebolla kõik kenasti oma koondistega MM-ile - ilus!

Meedias käib endiselt võimas virrvarr. Hetkeseisuga on lood sellised, et osad kutid (Koke, Gabi, Arda, Juanfran) on kenasti välja öelnud, et nemad üleminekule ei mõtle ning soovivad jätkata. Sama olla klubile teatanud ka Godín. Usutavasti nende jätkamisega probleeme ei teki.

Brasiillastega on veidi lahtisemad lood. Miranda olevat mitmete klubide huviorbiidis, kuid kui keegi tema väljaostuklauslit ei tasu, siis ta ise ei hakkavat üleminekut läbi suruma. Costale ja Filipele on klubi poolt uued ja tasuvamad lepingud nina alla pandud ja nüüd on otsus nende teha. Kui Costa puhul on juba kaua Chelsea huvist räägitud, siis Filipe agent kinnitas ka samuti inglaste huvi, kuid toonitas samas ka Gil Marini varasemalt öeldut, et Atleti ei ole müümisest huvitatud. Tõotavad tulla ilmselt huvitavad nädalad ja kui tõepoolest tehinguks läheb, siis loodetavasti ei tee klubi üleminekut kergeks ning pigistab võimalikult palju inglastelt välja. Noh, nii sõnumi saatmiseks.

Villa näikse juba poole jalaga USA-s olevat. Tuli, tegi tööd, lõi väravaid - pole midagi halba vanameistri kohta öelda. Füüsis pole enam see, mis oli, aga mängijatarkust ning tahet oli piisavalt.

Uute nägude osas on kuumimad teemad hetkel Miguel Ángel Moyà ning Roberto Soldado. Esimene oli jututeemaks juba eelmisel suvel, kuid tundub, et nüüd tehakse asi ikkagi ära. Ilmselt saaks temast siiski varuväravavaht, sest senise number kahe Aranzubia leping on nii või naa läbi saamas - sessuhtes oleks samm edasi.

Viimasena midagi uue staadioni kohta. Nimelt mõlgutavat Hispaania jalgpalliliit mõtet teha Atleti uuest kodust permanentne Copa del Rey finaali asukoht ning pidada seal Hispaania koondise olulisemad kohtumised.

[zelee]

Villa läheb ameerikasse.

http://www.theguardian.com/football/...w-york-city-fc

[atleticomadrid]

Villa võtab oma Atletico kogemuse kokku ainult heade sõnadega.

[Punkt]

Tõmbame joone alla:

Väravavahid

Courtois' võitis järjekordse Zamora karika ja tegi ütlemata hea hooaja postide vahel. Kui ennem pidasid paljud teda lihtsalt heaks ja lootustandvaks väravavahiks, siis peale seda hooaega võib küll öelda, et belglane mängis end kõigi silme all maailma parimate hulka. Mis tulevik talle toob, seda ei tea vist mitte keegi. Aranzubiale palju mänguaega ei tilkunud. Eredaim positiivne moment kindlasti tema penaltitõrje Meistrite liigas Porto vastu, negatiivseim hetk mäng Almeria vastu, kus Danil tuli mäletavasti punase kaardiga platsilt lahkuda ning Gabi pidi penaltit tõrjuma minema.



Kaitseliin

Juanfranilt vägev hooaeg ja kui ründefaasis on tema ülelappamised endiselt suurepäraseks relvaks, siis kaitseski on mees iga mänguga aina kindlamaks muutunud. Väärt preemiana teenis Krustylt kutse Brasiiliasse. Tema mantlipärijal, Javi Manquillol, kindlasti kahetised tunded: kui oli terve ja mängida sai, siis näitas end igati heast küljest ning Juanfranile tegelt väga alla ei jäänudki, kuid Reali vastu saadud ohtlik vigastus tõmbas ülejäänud hooajale kriipsu peale. Järgmine hooaeg näeks Manquillot hea meelega klubis jätkamas, kuid samas ei välistaks ka varianti, et läheb kuskile laenule, et saaks terve hooaja algkoosseisus pallida. Keskkaitse duo Miranda-Godin oli täiesti fantastiline. Eksimusi tuli sisse väga harva ning mehed täiendasid üksteist väga hästi. Godin muidugi kirjutas end nende kahe viimase väravaga klubi ajalukku kõige kuldsemate tähtedega ning üldsegi tõid mõlemad keskkaitsjad hooaja lõppfaasis oma väravatega palju punkte koju. Toby osas on vastakad tunded. Kolmanda keskkaitsjana sobib Atletisse küll ja küll, aga võrreldes Miranda ja Godiniga siiski ebakindlam. Kui jätkab, siis tore, aga samas ei oleks mul midagi ka selle variandi vastu, et belglane tehakse rahaks ning Giménezile ulatatakse kolmanda keskkaitsja roll. See on muidugi võrdlemisi riskantne, aga miskipärast on väga kindel tunne Giménezi suhtes ning ega poissi niisama ka Uruguai koondisega MM-ile ei tassita. Mingi sisu temas on ja järgmine hooaeg peab ta juba rohkem mänguaega saama. Filipe oli enamuse hooajast suurepärasel tasemel, kuid vigastus lõi ilmselt rütmi segamini ning hooaja lõpus nõksa vorm langes. Samas oli ta isegi siis kuldaväärt tegelane meeskonna jaoks ja tihti meeskonna parim. Insuale paneks hindeks kolm pluss. Filipe varakevadist asendamist ei saa küll väga edukaks pidada, kuid samas on ilmselt raske niimoodi poole hooaja pealt ässaks hakata.



Poolkaitse

Kõva tööhobuste liin. Koke arvele jäi sel hooajal 58 kohtumist, Gabi kontole 57. Koke mängis end sel hooajal sarnaselt Thibuga oma positsiooni tippude hulka. Lakkamatu töövõime, suurepärased väravasöödud ning kaks korda enam väravaid kui eelmisel hooajal, sh väga oluline tabamus Barcelona vastu. Gabi puhul tuleb eelmise hooaja sõnu korrata: ei löö küll palju väravaid ning ei tee edevaid liigutusi palliga, kuid selle kompenseerib ta kõige muuga. Sama kehtib suuresti ka teise vanameistri Tiago osas, kes füüsiselt pole enam noor täkk, kuid kui mängijatarkust ja tahet jagub, siis saab ka suures konkurentsis hakkama. Stamford Bridgel tegi Chelsea vastu tõsiselt hea etteaste. Mario roll oli sel hooajal kahtlemata veidi tagasihoidlikum kui varasematel, kuid tegu on endiselt omas elemendis väga hea mängijaga ning kui oli vaja tähtsates kohtumistes meeskonda aidata, siis tegi seda hästi. Miinuseks aeg-ajalt tulev praak ning välditavad apsud (a'la Reali vastu liigas). Arda hooajale jättis pitseri vigastus, mis rikkus türklase viimased kuud pea täielikult. Oma ampluaa poolest ülioluline mängija Atlético jaoks ning üks sellistest, kes võib ainsa hetkega jänese torukübarast välja võluda. Cebolla ja Sosa võib vast ühte punti panna. Kumbki neist ei suutnud mingit väga püsivat märki endast maha jätta, aga sellegipoolest läksid platsile alati võitlema ja rabelema. Stiililt polnud tegu küll kõige graatsilistemate tüüpidega, aga meeste tahe oli vinge ja rahvas hindas seda. Diegot on keeruline hinnata - oskusi oli vaat et kõige rohkem, tahet oli ka, kuid mänguaega sai loodetust vähem. Ilmselt oli jällegi raske tulla poole hooaja pealt ning end võitva meeskonna algrivistusse mängida. Samas tuleb seda kolmikut (Cebolla, Sosa, Diego) kiita, sest keegi neist ei teinud ennast suuremaks kui meeskond ning hoidsid suu kinni vähese mänguaja koha pealt. Viimasena tooksin välja Raul Garcia, kelle liigitaks siiski endiselt poolkaitsjaks. Senise karjääri kahtlusteta parim hooaeg mehe jaoks ning tema arvele jäänud 17 väravat vaid kinnitavad seda. Oli vist Arda see, kes tõi RG eeskujuks, et kui looduse poolt pole väga palju talenti jagunud, siis korraliku tööga võib end pildile mängida igal juhul.



Ründeliin

Diego Costalt üle ootuste hea hooaeg. Eelmise aasta põhjal võinuks muidugi ennustada, et mees lööb tänavu palju väravaid, kuid seda mitte, et lausa nii palju. Liigas 35 kohtumises 27 väravat. Ühtekokku sarjade peale koguni 36 väravat. Seal juures suutis ta enamuse hooajast püsida Pichichi arvestuses tihedalt Ronaldo kannul, aga hooaja lõpuosas jätsid mehe mängule oma jälje pidevad vigastused ning mehe hoog pidurdus. Suvel saabunud David Villa kohta võib öelda, et tegi oma töö eeskujulikult ära: liigas jäi vanameistri arvele 36 kohtumist ja 13 väravat. Võinuks ka rohkem väravaid tulla, kuid hooaja lõpus sai õnn täiesti otsa ning postid ja latid ajasid üksteist taga. Sellegipoolest täiesti normaalne hooaeg Villalt ja näitas sarnaselt Tiagole, et isegi kui füüsis pole enam see mis kunagi, siis on seda ikkagi võimalik natuke kompenseerida tarkuse ja kogemustega. Adriani on vist viimase kahe hooaja jooksul kõige enam kirutud: oskusi on mehel täiesti piisavalt, kuid mänguolukorras ta neid efektiivselt kasutada ei oska. Enamuse hooajast oli üsna kasutu, kuid lõpp tõi veidike lootust, et ehk polegi täitsa lootusetu juhtum. Barcelona ja Chelsea vastu tegi oma hooaja parimad esitused.



Hooaja parim mängija:
Põhimõtteliselt võiks igale algkoosseisu liikmele selle auhinna anda, aga seekord läheb Kokele. Eelmise hooaja lõppedes sai kirjutatud, et loodetavasti teeb Koke sammu edasi ning läinud hooajal ta seda kahtlemata tegi. Meeskonna jaoks ülimalt vajalik mängija ning unelmate hooaeg temalt. Võinuks tunnustada eraldi ka ulmelise hooaja teinud Costat, kuid tema vorm vajus lõpus ära, samas kui Koke oli terve hooaeg läbi väga stabiilne ja kindel lüli.

"Con dos cojones"-nimeline auhind:
Läheb kahtlusteta Gabile. Piisab ainult sellest näitest:

Atletico Madrid captain, Gabi secretly played the final month of their historic 2013-14 season with a cracked rib and other than the medical staff, only manager Diego Simeone knew about the injury.

The 30-year-old suffered the injury in the midst of their La Liga title run and despite struggling to breathe through their matches against Barcelona, Valencia, Malaga and Levante in La Liga, in addition to an aggresive and hard-fought Champions League semi-final against Chelsea, concluding with a spirited and exhausting Champions League final against Real Madrid.

However, Gabi adamently insisted that the club medical staff and Simeone remain mum on the injury and not allow it to filter to the team nor the media.

Aasta punavalge pall:

Läheb jagamisele Diego (vs Barcelona) ja Gabi (vs Real) vahel.





Aasta üllataja:

Herr Raul Garcia. Ei osanud temalt taolist väravasaaki oodata ning hooaja käigus tõusis hispaanlane ka algkoosseisu. Tema mängustiil pole mulle kunagi üleliia palju meeldinud, aga peale sellist hooaeg tuleb teda lihtsalt tunnustada.

Aasta ebaõnnestuja:

Léo Baptistão. Tuli suurte ootustega, aga sama kiirelt need ootused ka surid. Tegu on üsna emotsionaalse tüübiga ning ilmselt ei suutnud hispabrass pingete ja konkurentsiga toime tulla. Palju õnne, Léo - oled esimene mängija, kes suutis samal hooajal nii liigas viimaseks jääda kui ka selle võita.

Samas ei kipuks teda veel täitsa maha matma. Talenti poisil jagub ning kui mõtlemise korda saab, siis ehk triumfeerib veel punavalges särgis. Mõned stiilinäited:





Aasta edukaim laen:

Läheb Saúlile, kes tegi Rayo Vallecanos tõsiselt vinge hooaja. Selle märgiks valiti ta ka Rayo hooaja parimaks mängijaks. Järgmine hooaeg ootaks temalt tegusid juba Atleti särgis. Napilt, aga kindlalt jäi teiseks Rubén Pérez, kes endiselt klubi nimekirjas figureerib. Temagi oli sarnaselt Saúliga pidevalt oma meeskonna üks põhitegijatest ning hooaja lõppedes valiti ta Elche kolme populaarseima mängija hulka. Kui mitte sel suvel, siis ta ilmselt punavalget särki selga ei tõmbagi.

"Enrique Cerezo"-nimeline auhind parimale näitlemistalendile:

Arda Turanile rollide eest järgmistes reklaamides:

[LeeRomeno]

Tõmbame joone alla:

Väravavahid

Courtois' võitis järjekordse Zamora karika ja tegi ütlemata hea hooaja postide vahel. Kui ennem pidasid paljud teda lihtsalt heaks ja lootustandvaks väravavahiks, siis peale seda hooaega võib küll öelda, et belglane mängis end kõigi silme all maailma parimate hulka. Mis tulevik talle toob, seda ei tea vist mitte keegi. Aranzubiale palju mänguaega ei tilkunud. Eredaim positiivne moment kindlasti tema penaltitõrje Meistrite liigas Porto vastu, negatiivseim hetk mäng Almeria vastu, kus Danil tuli mäletavasti punase kaardiga platsilt lahkuda ning Gabi pidi penaltit tõrjuma minema.



Kaitseliin

Juanfranilt vägev hooaeg ja kui ründefaasis on tema ülelappamised endiselt suurepäraseks relvaks, siis kaitseski on mees iga mänguga aina kindlamaks muutunud. Väärt preemiana teenis Krustylt kutse Brasiiliasse. Tema mantlipärijal, Javi Manquillol, kindlasti kahetised tunded: kui oli terve ja mängida sai, siis näitas end igati heast küljest ning Juanfranile tegelt väga alla ei jäänudki, kuid Reali vastu saadud ohtlik vigastus tõmbas ülejäänud hooajale kriipsu peale. Järgmine hooaeg näeks Manquillot hea meelega klubis jätkamas, kuid samas ei välistaks ka varianti, et läheb kuskile laenule, et saaks terve hooaja algkoosseisus pallida. Keskkaitse duo Miranda-Godin oli täiesti fantastiline. Eksimusi tuli sisse väga harva ning mehed täiendasid üksteist väga hästi. Godin muidugi kirjutas end nende kahe viimase väravaga klubi ajalukku kõige kuldsemate tähtedega ning üldsegi tõid mõlemad keskkaitsjad hooaja lõppfaasis oma väravatega palju punkte koju. Toby osas on vastakad tunded. Kolmanda keskkaitsjana sobib Atletisse küll ja küll, aga võrreldes Miranda ja Godiniga siiski ebakindlam. Kui jätkab, siis tore, aga samas ei oleks mul midagi ka selle variandi vastu, et belglane tehakse rahaks ning Giménezile ulatatakse kolmanda keskkaitsja roll. See on muidugi võrdlemisi riskantne, aga miskipärast on väga kindel tunne Giménezi suhtes ning ega poissi niisama ka Uruguai koondisega MM-ile ei tassita. Mingi sisu temas on ja järgmine hooaeg peab ta juba rohkem mänguaega saama. Filipe oli enamuse hooajast suurepärasel tasemel, kuid vigastus lõi ilmselt rütmi segamini ning hooaja lõpus nõksa vorm langes. Samas oli ta isegi siis kuldaväärt tegelane meeskonna jaoks ja tihti meeskonna parim. Insuale paneks hindeks kolm pluss. Filipe varakevadist asendamist ei saa küll väga edukaks pidada, kuid samas on ilmselt raske niimoodi poole hooaja pealt ässaks hakata.



Poolkaitse

Kõva tööhobuste liin. Koke arvele jäi sel hooajal 58 kohtumist, Gabi kontole 57. Koke mängis end sel hooajal sarnaselt Thibuga oma positsiooni tippude hulka. Lakkamatu töövõime, suurepärased väravasöödud ning kaks korda enam väravaid kui eelmisel hooajal, sh väga oluline tabamus Barcelona vastu. Gabi puhul tuleb eelmise hooaja sõnu korrata: ei löö küll palju väravaid ning ei tee edevaid liigutusi palliga, kuid selle kompenseerib ta kõige muuga. Sama kehtib suuresti ka teise vanameistri Tiago osas, kes füüsiselt pole enam noor täkk, kuid kui mängijatarkust ja tahet jagub, siis saab ka suures konkurentsis hakkama. Stamford Bridgel tegi Chelsea vastu tõsiselt hea etteaste. Mario roll oli sel hooajal kahtlemata veidi tagasihoidlikum kui varasematel, kuid tegu on endiselt omas elemendis väga hea mängijaga ning kui oli vaja tähtsates kohtumistes meeskonda aidata, siis tegi seda hästi. Miinuseks aeg-ajalt tulev praak ning välditavad apsud (a'la Reali vastu liigas). Arda hooajale jättis pitseri vigastus, mis rikkus türklase viimased kuud pea täielikult. Oma ampluaa poolest ülioluline mängija Atlético jaoks ning üks sellistest, kes võib ainsa hetkega jänese torukübarast välja võluda. Cebolla ja Sosa võib vast ühte punti panna. Kumbki neist ei suutnud mingit väga püsivat märki endast maha jätta, aga sellegipoolest läksid platsile alati võitlema ja rabelema. Stiililt polnud tegu küll kõige graatsilistemate tüüpidega, aga meeste tahe oli vinge ja rahvas hindas seda. Diegot on keeruline hinnata - oskusi oli vaat et kõige rohkem, tahet oli ka, kuid mänguaega sai loodetust vähem. Ilmselt oli jällegi raske tulla poole hooaja pealt ning end võitva meeskonna algrivistusse mängida. Samas tuleb seda kolmikut (Cebolla, Sosa, Diego) kiita, sest keegi neist ei teinud ennast suuremaks kui meeskond ning hoidsid suu kinni vähese mänguaja koha pealt. Viimasena tooksin välja Raul Garcia, kelle liigitaks siiski endiselt poolkaitsjaks. Senise karjääri kahtlusteta parim hooaeg mehe jaoks ning tema arvele jäänud 17 väravat vaid kinnitavad seda. Oli vist Arda see, kes tõi RG eeskujuks, et kui looduse poolt pole väga palju talenti jagunud, siis korraliku tööga võib end pildile mängida igal juhul.



Ründeliin

Diego Costalt üle ootuste hea hooaeg. Eelmise aasta põhjal võinuks muidugi ennustada, et mees lööb tänavu palju väravaid, kuid seda mitte, et lausa nii palju. Liigas 35 kohtumises 27 väravat. Ühtekokku sarjade peale koguni 36 väravat. Seal juures suutis ta enamuse hooajast püsida Pichichi arvestuses tihedalt Ronaldo kannul, aga hooaja lõpuosas jätsid mehe mängule oma jälje pidevad vigastused ning mehe hoog pidurdus. Suvel saabunud David Villa kohta võib öelda, et tegi oma töö eeskujulikult ära: liigas jäi vanameistri arvele 36 kohtumist ja 13 väravat. Võinuks ka rohkem väravaid tulla, kuid hooaja lõpus sai õnn täiesti otsa ning postid ja latid ajasid üksteist taga. Sellegipoolest täiesti normaalne hooaeg Villalt ja näitas sarnaselt Tiagole, et isegi kui füüsis pole enam see mis kunagi, siis on seda ikkagi võimalik natuke kompenseerida tarkuse ja kogemustega. Adriani on vist viimase kahe hooaja jooksul kõige enam kirutud: oskusi on mehel täiesti piisavalt, kuid mänguolukorras ta neid efektiivselt kasutada ei oska. Enamuse hooajast oli üsna kasutu, kuid lõpp tõi veidike lootust, et ehk polegi täitsa lootusetu juhtum. Barcelona ja Chelsea vastu tegi oma hooaja parimad esitused.



Hooaja parim mängija:
Põhimõtteliselt võiks igale algkoosseisu liikmele selle auhinna anda, aga seekord läheb Kokele. Eelmise hooaja lõppedes sai kirjutatud, et loodetavasti teeb Koke sammu edasi ning läinud hooajal ta seda kahtlemata tegi. Meeskonna jaoks ülimalt vajalik mängija ning unelmate hooaeg temalt. Võinuks tunnustada eraldi ka ulmelise hooaja teinud Costat, kuid tema vorm vajus lõpus ära, samas kui Koke oli terve hooaeg läbi väga stabiilne ja kindel lüli.

"Con dos cojones"-nimeline auhind:
Läheb kahtlusteta Gabile. Piisab ainult sellest näitest:



Aasta punavalge pall:

Läheb jagamisele Diego (vs Barcelona) ja Gabi (vs Real) vahel.





Aasta üllataja:

Herr Raul Garcia. Ei osanud temalt taolist väravasaaki oodata ning hooaja käigus tõusis hispaanlane ka algkoosseisu. Tema mängustiil pole mulle kunagi üleliia palju meeldinud, aga peale sellist hooaeg tuleb teda lihtsalt tunnustada.

Aasta ebaõnnestuja:

Léo Baptistão. Tuli suurte ootustega, aga sama kiirelt need ootused ka surid. Tegu on üsna emotsionaalse tüübiga ning ilmselt ei suutnud hispabrass pingete ja konkurentsiga toime tulla. Palju õnne, Léo - oled esimene mängija, kes suutis samal hooajal nii liigas viimaseks jääda kui ka selle võita.

Samas ei kipuks teda veel täitsa maha matma. Talenti poisil jagub ning kui mõtlemise korda saab, siis ehk triumfeerib veel punavalges särgis. Mõned stiilinäited:





Aasta edukaim laen:

Läheb Saúlile, kes tegi Rayo Vallecanos tõsiselt vinge hooaja. Selle märgiks valiti ta ka Rayo hooaja parimaks mängijaks. Järgmine hooaeg ootaks temalt tegusid juba Atleti särgis. Napilt, aga kindlalt jäi teiseks Rubén Pérez, kes endiselt klubi nimekirjas figureerib. Temagi oli sarnaselt Saúliga pidevalt oma meeskonna üks põhitegijatest ning hooaja lõppedes valiti ta Elche kolme populaarseima mängija hulka. Kui mitte sel suvel, siis ta ilmselt punavalget särki selga ei tõmbagi.

"Enrique Cerezo"-nimeline auhind parimale näitlemistalendile:

Arda Turanile rollide eest järgmistes reklaamides:

Ma omalt poolt annaks aasta parima Hispaania alafoorumi postitaja tiitli juba praegu Punktile, järjekordne suurepärane ülevaade. Üleüldse on selles foorumis vähe tegijaid, kellel oma lemmikklubi vastu samasugune kirg ja samas säilinud austus ning viisakus konkurentide vastu.

[Ericc]

Nõus, Hispaania alafoorumi tiitel Punktile. Väga mõnusad, sisukad postitused. Hea lugeda kohe ja saab hea ülevaate ka.

[lorenzo]

paistab, et Filipe Luis tehakse ikkagi rahaks, sest väidetavalt olla Granadast/Benficast 10 miljoni eest toodud Siqueira

[Punkt]

paistab, et Filipe Luis tehakse ikkagi rahaks, sest väidetavalt olla Granadast/Benficast 10 miljoni eest toodud Siqueira

Sellest kõigest tõotab veel tulla korralik seebikas, sest mingi hetk liikusid sellised jutud, et kui Filipe tahab minna, siis ei tee klubi seda teps mitte kergeks ning Chelseal tuleb lisaks väljaostuklauslis määratud summale (24 miljonit) tasuda ka veel väljaostuklausli maksmisega kaasnevad maksud, mis muudavad tehingu inglaste jääks märksa kulukamaks. Ja noh, Costa võib olla täpselt samas olukorras, sest nagu Gil Marin juba mitu korda öelnud on, siis ei ole Atleti tahtmist ega vajadust müüa kedagi olulistest põhitegijatest. Kui Chelsea nii väga antud duot tahab, siis visaku Thibu (või äärmisel juhul Lukaku) tehingusse.

Kuid kui Filipe lõpuks minema peaks, siis tundub hetkeseisuga tõepoolest nii, et Guilherme Siqueirast saab tema mantlipärija. Mängustiili poolest ründava suunitlusega äärekaitsja, kes kaitses veel nii soliidne vast pole kui Filipe, aga küll Simeone seda parandada jõuab. Suurim miinus oleks vanus (28), kuid ilmselgelt on selle võrra ka hind madalam kui näiteks noortel ja andekatel Juan Bernatil, Alex Sandrol ning Ricardo Rodríguezil, keda nende senised koduklubid vaevalt müüa soovivad.

Muudest uudistest, siis senine Getafe puurivaht Miguel Ángel Moyá on nüüd ametlikult kotis. Kui hispaanlane meditsiinilised testid edukalt läbib, on tal 3-aastane leping olemas. Hinnaks on spekuleeritud ~3 miljonit eurot, kuid ilmselt jääb madalamaks. Praegu tundub, et Moyá toodi siiski ideega, et temast saab varuväravavaht ning uut esinumbrit veel otsitakse - eks me näe, aga esinumbriks tundub veidi liiga ohtlik valik.

Hetke teine ametliku kinnituse saanud täiendus, Ángel Correa jõudis täna Madridi ning lähipäevadel peaks ta juba tagasi Argentiinasse lendama, et San Lorenzoga otsustavateks mängudeks valmistuda. Kui seni on spekuleeritud ka võimalusega, et ehk saadetakse Correa esimesel aastal kuhugi laenule mängima ning liigaga kohanema, siis argentiinlane ise loodab esimeses intervjuus öeldu põhjal ikkagi koheselt hakata punavalget särki kandma. Üldiselt on sensatsioonid noore argentiinlase suhtes head. Hind polnud midagi ülemõistuse kallist ning potentsiaali on lademetes. Heal juhul saame endale uue Agüero või midagi veel võimsamat, halval juhul saame endale ilmselt uue Salvio, kes tegelt polnudki üldse nii halb. Seega tundub üsna win-win ost. Correa tuleku muudab veelgi magusamaks muidugi see, et poisile on Atlético juba Agüero algusaegadest peale meeldinud ning peale ülemineku kinnitamist on sotsiaalmeedias hakanud levima mitmesugused pildid, kus tollal 12-13-aastane Correa uhkelt erinevat Atleti sümboolikat kannab.

Mis veel sümpaatiaid puudutab, siis Hispaanias peatselt toimuv troonivahetus on kohalikele Atleti poolehoidjatele päris uhke sündmus. Nimelt: kui senine kuningas Juan Carlos I oli teada-tuntud Reali austaja, siis tema troonipärija, kroonprints Felipe on omakorda tunnustatud Atlético poolehoidja. Sara Carbonero kiidab heaks.

[sepakas]

Mis veel sümpaatiaid puudutab, siis Hispaanias peatselt toimuv troonivahetus on kohalikele Atleti poolehoidjatele päris uhke sündmus. Nimelt: kui senine kuningas Juan Carlos I oli teada-tuntud Reali austaja, siis tema troonipärija, kroonprints Felipe on omakorda tunnustatud Atlético poolehoidja. Sara Carbonero kiidab heaks.

Seda enam on kahju, et CL jäi võtmata.. Olnuks igati sümboolne