Atletico de Madrid

[Mõmmik]

Mandžukic on jah paras riiukukk, aga minu arust väga korralik ründaja, oma teeb ära. Samuti meeldib tema töövõime, päris kindel, et kui turule ta paisatakse, siis kosilastest puudust ei tule.

[Punkt]

Atleti: Moyà; Gámez, Giménez, Miranda, Juanfran; Koke, Mario, Cani, Arda; Griezmann y Mandzukic.

Oh sa raks, kus Simeone nüüd üllatas. Koke viidi keskväljale Mario kõrvale ning tema asemel hakkab äärel kreatiivsuse sädemeid looma Cani. Vanameister, kes on enamuse hooajast kannatlikult pingil istunud. Loodetavasti osutub jokkeriks. Üldiselt on koosseis ründav ja taoline ambitsioon on päris lahe.

Sisetunne ütleb siiski, et täna kolistatakse hoolimata vastupanust ämbreid - piisab vaid Leverkusenil üks kontrast ära lüüa ning seis on üpris kehv.

Aga noh, nagu legendaarne Luis Aragones kunagi ütles - "ganar, ganar, ganar y volver a ganar". Staadion on välja müüdud, tõotab tulla korralik põrgukatel ning loodetavasti lüüakse ainuüksi publiku marulisel toetusel kiire värav ära. Mitte ühte minutitki vaikust, nagu Simeone eilsel pressikonverentsil palus.

[atleticomadrid]

Koke keskel - pigem hea.
Gamez vasakkaitses - ega ta jumalapärast Calhanoglut katma jää?
Cani äärel - huh, midagi ei oska oodatagi, ilmselt teeb Raul Garciale mingi hetk teed.
Samas, kui oodata Kokelt filigraanseid passe Griezmannile kaitseliini taha, siis mine sa põrgulist tea, mis siit mängust veel tuleb.
Ja kõigepealt tuleb see kontra ka väravaks lüüa

[Suarez]

Leverkusen viimases 5 mängus taga 0 hoidnud. Tõsi, 4 neist on olnud äärmiselt nõrkade meeskondade vastu ja usun, et Atletico on hästi valmistunud ning läheb edasi. Griezmann lööb täna 2

[Punkt]

Vaikselt hakkab õhkkonda looma.

Keskvälja puhul on sarnaselt võõrsilkohtumisele oht, et meid mängitakse seal füüsiliselt üle. Kokel on küll lõvilik võitlejahing, kuid füüsiliselt läheb Benderi ja kompanii vastu nii või naa raskeks. Gamez vasakkaitses on tõepoolest üks incognita.

[Amos]

T*ra!

[teadlane]

Lõpp hea, kõik hea. Väga närviliseks kiskus ikka.

[j6u1uv4n4]

Muideks, see oli küll esimene kord kui mina nägin El Ninjot pennalt võtmas! Nähes millise enesekindlusega ta selle nurka lõi, makes me wonder, miks ta seda varem teinud ei ole.

[atleticomadrid]

Küünte närides aga ära see veerandfinaalikoht lõpuks tuli.
Mängu esimene pooltund oli täielik all in or fall in, kus Bayerit suruti armutu pressiga ja variante oli vaid kaks - kas lööb värava marulise tempo ja energiaga ära Atletico või teeb seisu suuremaks Bayer kiire kontrarünnakuga. Õnneks kandis intensiivsus vilja ja Mario värav võttis meeskonnalt selle kõige suurema pinge maha. Paar korda pidi küll hinge kinni hoidma aga üldiselt oli Leverkusen igasuguse teravuse salvata minetanud. Küllap siin ikkagi tuldi oma eduseisust kinni hoidma ja ootuspäraselt halvas see nende mängupildi julguse, Calhanoglu kergus ja loovus olid otsekui mõõgast tapetud.
Lõpuks oli selles paaris ju kaks väga võrdset meeskonda, kes näitasid kahes kohtumises oma erinevaid palesid. Kui Leverkuseni kodukohtumine oli etteaste 5+ ja Atletico poolt täielik saast, siis kordusmatš keeras esitused peegelpilti ja frustreeritult tunnevad end pigem sakslaste poolehoidjad. Ja olgem ausad, edasipääseja selgus juba närvikava loteriis.
Mis meeldis?
Moya vigastus vussis Simeone taktikalisi plaane, kuid olukorras ei kaotatud pead vaid kohaneti kiirelt. Tulemuse võib puhtalt lugeda meeskonnavaimu ja fännitoetuse abil saadud võiduks, sest suurt südant ja veel suuremat tahtmist näitas üles terve Vicente Calderoni publik. See kompromissitu toetus täitis mängijate hinged raskel hetkel vajaliku jõuvaruga.
Oblak sai puuris hästi hakkama!
Mis ei meeldinud?
Väravate löömisega on tõesti kehvasti praegu. Kui palju kordi oleks enam kiirust Mandzukici positsioonil meile mõne magusa võimaluse värava alla tekitanud? Kui tihti oleks Costalik tehniline meisterlikus pannud Leverkuseni kaitsijad häbi tundma? Ja, kui mulluses play-off ringis vaatasid Filipe Luisi vasakul äärel toimetamist joviaalsete hõisete ja kestvate ovatsioonide saatel siis eile oli see positsioon kahjuks vaid koht platsil. Üks massiivne sarnasus Mandzukici ja Costa vahel millest Atletico ei pea "puudust tundma" on lõugade laksutamine. Päris kettasse ajab juba, kui horvaat lolli järjepidevusega üritab kohtunikuga vaieldes endale värvilist tähelepanu tõmmata.
Jääb üle oodata vaid mängitavat vastast ja pilk pöörata juba uuele eesmärgile ehk nädalavahetusel tuleb kodus kaotusega kostitada linnarivaali Getafet. Kolmas koht vajab püüdmist.

[BCfey]

Arda oli ikka täielik loom eilses mängus:



Muidu oli ka hea näha kuidas teie kaitse ja eriti keskväli Leverkuseni kiirete kontrate peatamisega toime tuli. Mario-Koke on ikka märkimisväärselt energilisem ja tehnilisem duo kui Tiago ja Gabi ning tõenäoliselt oli see ka üks peamisi põhjuseid, miks sakslased eile nii näotud võrreldes eelmise mänguga olid.

[football2u]

Kuuldavasti väidetavalt Chelski tahab Luisi maha müüa, kes pole mingit muljet Mourinhole jätnud.
Aga mulle on Mandzukic pigem positiivse mulje jätnud. Kohati jätab nagu mulje Ibrahimovic Barcas - nii erinev teistest - kuid samas see on olnud ka üks tugevusi (loe: x-faktor) kiire Griezmanni ja kogenud Torrese kõrval.

[FTorres]

Atletico have become the first Spanish team to win a shoot-out in the Champions League.

[Punkt]

Muljed on vägevad. Meestel oli seda võitu hädasti vaja ja kuigi enne penalteid tundus, et liisk langeb Leverkuseni peale (sest olgem ausad, Leno resümee nende tõrjumisel oli muljetavaldav ning sakslased teada-tuntud külma närviga), siis lõpuks jäi loteriivõit õnneks siiski Madridi. Mõnel teisel päeval võinuks vabalt vastupidi minna.



Mis eilsest meeldis - Koke. Esiteks oli ülivinge teda kaptenipaela kandmas näha ning teiseks sai ta keskväljal päris ässalt hakkama. Arda ja Griezmann olid esimesel poolajal kahvatud, kuid teisel poolajal ja lisaajal hakkasid vaikselt kasvama ning eriti Ardalt oli lõpuspurt tõesti vinge. Vaene türklane oli lõpus lausa nii kurnatud, et peale penaltiseeriat lahkus väljakult meditsiinipersonali toega. Kaitseliin oli eile eksimatu ning Leverkuseni ettearvamatud ründetegelased pisteti kiiresti taskusse. Oblaki osas valitsevad samuti head tunded, sest see on nüüd see koht, kus oma väärtust demonstreerida ning esiväravavahi kindad endale võita. Sellisest mängust sellise tundega võitjana välja tulla - see peab enesekindlust ja head emotsiooni andma. Ja noh, mõnus on tegelt vaadata, milline bromance meie väravavahtide valitseb. Eilse vahetuse ajal luges Moya pikalt noorele kolleegile julgustavaid sõnu peale, millele Oblak omakorda pärast mängu samuti kena žestiga vastas. Eluterve konkurents on selle nimi.

Lahinguhaavade saldo on hetkel selline, et peale eilset mängu käisid täna kliinikus teste tegemas Moya, RG ning Mandžukic. Neist viimased kaks pallisid eile kergete vigastuste kiuste edasi. Vaevalt midagi väga hullu on. Moya see-eest peab arvatavasti 2-3 nädalat pausi pidama.

+

Eilse mõnusa õhtu lõpetuseks veel selline tore sõnum Simeone õelt, kes on ühtlasi ka argentiinlase agent, et mõne päeva pärast võib oodata häid uudiseid. See puudutab siis Simeone uut lepingut, mis juttude järgi peaks vähemalt 2020. aastani mehe Vicente Calderonil hoidma.

[Punkt]

Tänase loosi osas on suurim soov, et kumbagi võimalikest Hispaania klubidest vastu ei saaks. Põhjused on väga lihtsad ja loogilised: Realiga on sel hooajal juba mitmeid kordi kohtutud ning tee, mis sa teed, aga hooaja seitsmes ja kaheksas El Derbi madrileño ei tundu kuidagi ahvatlevana. Barcelona puhul on põhjused samad + nendega sai eelmine hooaeg juba möllatud Meistrite Liigas, seega vaheldus ei teeks paha.

Ülejäänud satside kohta nii palju, et Bayern on ilmselgelt küll kõrgeima kaalukategooria meeskond, kuid Atleti ja Bayerni vastasseis oleks tegelt mitmel tasandil väga huvitav. Pealegi on sellest ikka jupp aastaid möödunud, kui nendega viimati madistati. Seega miks mitte - iseasi muidugi, kas nendega oleks parem kohtuda praegu või turniiri hilisemas faasis. PSG osas on enamvähem samad jutud.

Juventust ei sooviks ning seda väga lihtsal põhjusel, et nendega sai alagrupis juba kaks korda mõõtu võetud ning võiks midagi uut tulla. Porto ja Monaco oleks ilmselt kõigi klubide lemparid vastased, kuid nemad saavad mängudele minna vastu kõige pingevabamalt ning ainuüksi see teeb nad juba parasjagu ohtlikuks. Seega go figure.

Ja noh, kokkuvõttes on selge see, et praeguses faasis enam nõrku vastaseid pole ning kedagi üle- või alahinnata ei saa.


Üks tore statistikakild rubriigist "minu kodu on minu kindlus":

[JuriM]

Real Madrid jälle