Algselt postitas telekavaataja
Vaata postitust
1. Liigataseme mõõtmine on selline suhteliselt keeruline (ja kohati subjektiivne) asi. Kui Real ja Barca ning võib-olla uustulnukatest Huesca ja Elche välja arvata, siis ma ei tunneta, et üldine liigatase oleks kellegi pealt väga nõrgemaks läinud.
Sevilla ja Real Sociedad on vast viimaste aastate parimate koosseisudega, Villarreal on ka päris hästi käivitunud. Kui Euroopa saldosid vaadata, siis mõnel tiimil oli pinge küll kuni viimase vooruni, aga lõppkokkuvõttes edenesid kõik Hispaania tiimid (kuigi iseasi, kas praeguses faasis on see tugev argument).
2. Reali mäng on minu meelest halb näide. Tegemist oli hooaja ühe kehvema mänguga ning pealegi oli seal olulisi taktikalisi möödapanekuid - seda on Simeone ise tagantjärgi tunnistanud. Seal anti tõesti initsiatiiv ära ning see tõi omakorda välja mis on hetkel meeskonna nõrgad kohad: kui tuleb mõni selline mäng, kus on vaja kiireid üleminekuid ning kontradesse minekuid, siis on meeskonnal paratamatult tarvis nooremat ja kiiremat ründajat. Taktikaliselt oli see Atleti poolt halb mäng ning minu jaoks selline suur tõrvatilk, aga samas ei iseloomustanud see tänavuse ülejäänud hooaja mängupilti.
Mis puudutab esimest Bayerni mängu, siis ma ikkagi tahaks rõhutada seda, et 4-0 oli veidi liiga karm. Kaks individuaalset eksimust + Tolisso individuaalne meisterlikkus, mille puhul tuli lihtsalt käed üles tõsta. Minu jaoks oli märgiline see, et kui tavapäraselt võinuks samamoodi edasi minna ning öelda, et oli halb päev, siis sealt alates hakati uus teed otsima. Ning leiti tee, mis võttis keskväljalt survet maha ning aitas kinni panna lekkiva Trippieri seljataguse.
3. Suarezi osas nõus, et tema tulek andis lisakäigu, mida enne ei olnud. Isegi oma katkise füüsisega on temasugune fox in the box hästi oluline ning ta oskab kogemuse pealt ees väga hästi palli hoida ja seda teistele jagada. Mentaalse poole mõjuga ka nõus.
Aga ma ei tahaks kõike seda ka ainult temale omistada, sest Carrasco ja Llorente on juba eelmise hooaja lõpust aina ja aina paremaks läinud, Joao Felixi puhul võis edasiminekut eeldada, sest teine hooaeg on teine hooaeg (praegu samas väsimust märgata) ning Correa eduka alguse taga peitub minu meelest ka rohkem see, et ta saab tänu taktikalistele muudatustele mängida rohkem väravale lähemal ning mitte tiksuda 4-4-2 formatsioonis äärel.
Et mida ma edasimineku all välja tooks, siis:
(i) juhuslikkust on varasemate hooaegade võrreldes palju vähem. Meeskond on ründefaasis enesekindlam, mängitakse plaaniga. Seda toetab ka klassiga tipuründaja lisandumine. Aga isegi Suarezita, siis julgeks öelda, et Correa, Carrasco ja Llorente mängivad oma elu parimat jalgpalli. Samamoodi on Lemaril ja JF-l platsil rohkem vabadust ning vähem kohustusi.
(ii) nagu staykool ütles, siis õnne on samuti olnud, kuid üldises plaanis on kaitseliin minu meelest samuti paremaks muutunud (võrreldes eelmise hooaja hetkedega) - mitte ainult kaitsetegevuses (ääred on nüüd paremini turvatud), vaid oluliselt on suurenenud ka panus ründefaasi (Hermoso pallimängiva keskkaitsjana, Carrasco ja Trippier wingbackidena).
(iii) kui mängijaid individuaalselt vaadata, siis paari erandiga (Saul, Lodi) tundub enamus end platsil märksa paremini tundvat ning mängivad üsna kõrgel tasemel.
Minu jaoks moodustavadki kõik need kolm punkti edasimineku ning kui see vabadus ja enesekindlus väljendub ka liigatabeli punktides, siis seda enam.
Kommentaar