Päris sürreaalne oleks, kui varsti saab ühte liigatiitlit tagantjärgi tähistada. Samas vaadates, kuidas siin muud viimase aja skandaalid lahenenud on, siis väga palju ei panustaks, et Caso Negreira kuidagi teistmoodi lõppeks ja kellelegi mingeid sanktsioone kaasa tooks. Barcelonal soovitaks siiski edasi maksta, sest vähemalt mustvalge statistika põhjal näisid välised konsultatsioonid edu toovat küll:
Selles suhtes on Itaalia eeskujuks küll, et vajadusel ja teatud intervallide tagant lüüakse plats korraks puhtaks. Igas normaalses riigis oleks RFEF'i tegelinskid juba ammu maha võetud eesotsas Luis Rubialesiga.
Atlético-maailmas toimub veel nõndapalju huvitavat, et hetkel särgiesist ehtiv peasponsor WhaleFin soovib sõlmitud viieaastase lepingu peale esimest aastat katkestada. Kes küll võinuks ennustada, et selline asi võib juhtuda, kui sa valid särgisponsoriks ettevõtte überstabiilsest krüptomaailmast? Igatahes hakatakse nüüd vist uut sponsorit otsima, kuid kardetavasti nii tulusat diili ei leita - WhaleFini diil pidi 5 aasta peale tooma kokku 200 miljonit eurot.
Teine asi, mis viimasel ajal väga palju kõlapinda on võtnud, on Atleti-Reali vaheline sõda noorjalgpallurite osas. See niinimetatud sõda algas eelmisel aastal, kui Real - tiitli kaotanud Alvaro Arbeloa initsiatiivil - hakkas üsna agressiivselt targeteerima Atleti U16 pallureid. Kui Jesus Fortea ning mõned klubi taustajõud välja arvata, siis suurem väljaränne suudeti eelmisel suvel ära hoida. Iseenesest pole üksikute mängijate endale meelitamine midagi uut jalgpallimaailmas, aga see mastaap, millega Real asja ette on võtnud, on küll natuke tavapäratu.
Näiteks räägitakse, et sel suvel tuleb Real veelgi suuremate plaanidega tagasi ning eesmärgiks on ca 10 noorpallurit teisele poole üle meelitada. See omakorda on viinud selleni, et Atleti üritab nüüd oma säravamad juveelid lepingutega ära siduda ning muuhulgas jätkatakse anti-Real klauslite lisamist neisse lepingutesse. Juba mõni aeg tagasi suudeti pikkade lepingutega ära katta Alejandro Iturbe, Aitor Gismera, Paco Esteban, Sergio Diez, Julio Diaz ning Salim El Jabari. Nüüd viimase nädala-kahe jooksul on sinna nimistusse lisandunud veel Ilias Kostis ning Fernado Torrese juhendatava Juvenil A meeskonna ründeduo Abde Raihani ja Adrián Niño. Neist viimasega lepingupikendus on vast kõige märgilisema tähendusega, sest just Niño olevat olnud Reali üheks peamiseks eesmärgiks sel suvel ning teda loetakse ühtlasi ka mängijaks, kes võiks Barriose eeskujul järgmisena põhimeeskonna ukse lahti lüüa. Hetkel on ta kõigi sarjade peale kokku löönud 27 kohtumises 32 väravat, kusjuures UEFA Youth Leagues on ta saldoks 7 väravat.
Teine peamine Reali sihtmärk, kellest kuluaarides räägitud on - ründava suunitlusega poolkaitsja Javi Alonso - hetkel veel Atléticoga lepingupikendust sõlminud ei ole.
Mõnes mõttes loodan, et see akadeemiale rohkem rõhku panev poliitika ei ole tingitud ainult Reali agressiivsemast käitumisest, vaid ka sellest, et nüüdsest üritataksegi tõsimeeli omakasvandike senisest enam põhimeeskonda integreerida. Barrios on hetkel päris hea näide, et ta ei ole olnud kuidagi kehvem kui näiteks Lemar.
Selles suhtes on Itaalia eeskujuks küll, et vajadusel ja teatud intervallide tagant lüüakse plats korraks puhtaks. Igas normaalses riigis oleks RFEF'i tegelinskid juba ammu maha võetud eesotsas Luis Rubialesiga.
Atlético-maailmas toimub veel nõndapalju huvitavat, et hetkel särgiesist ehtiv peasponsor WhaleFin soovib sõlmitud viieaastase lepingu peale esimest aastat katkestada. Kes küll võinuks ennustada, et selline asi võib juhtuda, kui sa valid särgisponsoriks ettevõtte überstabiilsest krüptomaailmast? Igatahes hakatakse nüüd vist uut sponsorit otsima, kuid kardetavasti nii tulusat diili ei leita - WhaleFini diil pidi 5 aasta peale tooma kokku 200 miljonit eurot.
Teine asi, mis viimasel ajal väga palju kõlapinda on võtnud, on Atleti-Reali vaheline sõda noorjalgpallurite osas. See niinimetatud sõda algas eelmisel aastal, kui Real - tiitli kaotanud Alvaro Arbeloa initsiatiivil - hakkas üsna agressiivselt targeteerima Atleti U16 pallureid. Kui Jesus Fortea ning mõned klubi taustajõud välja arvata, siis suurem väljaränne suudeti eelmisel suvel ära hoida. Iseenesest pole üksikute mängijate endale meelitamine midagi uut jalgpallimaailmas, aga see mastaap, millega Real asja ette on võtnud, on küll natuke tavapäratu.
Näiteks räägitakse, et sel suvel tuleb Real veelgi suuremate plaanidega tagasi ning eesmärgiks on ca 10 noorpallurit teisele poole üle meelitada. See omakorda on viinud selleni, et Atleti üritab nüüd oma säravamad juveelid lepingutega ära siduda ning muuhulgas jätkatakse anti-Real klauslite lisamist neisse lepingutesse. Juba mõni aeg tagasi suudeti pikkade lepingutega ära katta Alejandro Iturbe, Aitor Gismera, Paco Esteban, Sergio Diez, Julio Diaz ning Salim El Jabari. Nüüd viimase nädala-kahe jooksul on sinna nimistusse lisandunud veel Ilias Kostis ning Fernado Torrese juhendatava Juvenil A meeskonna ründeduo Abde Raihani ja Adrián Niño. Neist viimasega lepingupikendus on vast kõige märgilisema tähendusega, sest just Niño olevat olnud Reali üheks peamiseks eesmärgiks sel suvel ning teda loetakse ühtlasi ka mängijaks, kes võiks Barriose eeskujul järgmisena põhimeeskonna ukse lahti lüüa. Hetkel on ta kõigi sarjade peale kokku löönud 27 kohtumises 32 väravat, kusjuures UEFA Youth Leagues on ta saldoks 7 väravat.
Teine peamine Reali sihtmärk, kellest kuluaarides räägitud on - ründava suunitlusega poolkaitsja Javi Alonso - hetkel veel Atléticoga lepingupikendust sõlminud ei ole.
Mõnes mõttes loodan, et see akadeemiale rohkem rõhku panev poliitika ei ole tingitud ainult Reali agressiivsemast käitumisest, vaid ka sellest, et nüüdsest üritataksegi tõsimeeli omakasvandike senisest enam põhimeeskonda integreerida. Barrios on hetkel päris hea näide, et ta ei ole olnud kuidagi kehvem kui näiteks Lemar.
Kommentaar