Athletic Club de Bilbao

[sepakas]

Grupp on küll nüüd selline, et olge meheks ja edasipääs on tehtav. Eks küsimuseks saab koosseisu sügavus ning see, kas ollakse liigat ohvriks tooma Euroopa nimel. Selle grupi puhul täitsa vōiks panna sügisel suurema rõhu CL mängudele

[papagoi]

Hea näha, et Athletic mängima tuli mitte 0-0 veeretama.

Härra Laporte oli muidugi väga kehvake, aga eks see ole ka Valverde viga, et barca vastu nii aeglase keskkaitsjaga läheb. Võib-olla pealelööki tuli vähe, aga omad momendid olid, kus barca kaitsjate ja poolikute vahele pääseti. Edasi jäi veidi otsustavusest puudu.

[vincent]

Video sellest, kuidas Saeed tuli Saudi Araabiast esimest korda San Mamesile ja mis temaga seal juhtus. Äge.

http://www.canalplus.es/el-dia-despues/videos/20140929plucanftb_15

[decrakas]

Video sellest, kuidas Saeed tuli Saudi Araabiast esimest korda San Mamesile ja mis temaga seal juhtus. Äge.

http://www.canalplus.es/el-dia-despu...29plucanftb_15

Väga liigutav

Eks neid tulijaid on rohkem ja kaugemalt aga video näitab et klubi hoolib

[Hellik]

Alates laupäevast: Porto piletid+naiste võit+Adurizi koll ja võit+noorte CL võit ja autogramm Joseba Etxeberrialt= juba rahul täpsem report tulekul...

[Hellik]

http://fotoalbum.ee/photos/marttig/sets/1428951

Reisi planeerides tahtsin saada kindlasti kaks kodumängu (liiga ja CL). Lõplikuks valikuks jäid Sevilla ja Porto. Lennupiletid ostsin septembri keskel, Tln-Stansted-Tln Ryan ja St-Bilbao-St Easyjetiga, kõik kokku 180 eurot.

Teised mängud jäid lahtiseks veel nädal enne reisi, sest Hispaania madalamates liigades venitatakse mänguaegade kinnitamisega ikka korralikult. Algselt oli mõte külastada laupäeval San Sebastianit ja Sociedad-Malaga mängu aga kuna Athletic-Sevilla tõsteti pühapäevaks, siis duubli ja naiste mängud pandi laupäevale.

Otsustasin teha laupäevast Athleticu treeningkeskuse ehk Lezama päeva. Hommikul väike tiir San Mamesi ümber ja käik klubipoodi, mille valik oli üsna väike. Paar päeva hiljem sain kesklinnas asuvast klubipoest soovitud kraami siiski kätte.

Laupäeva lõunapaiku rongiga Lezamale, mis asub linnast umbes 12 km kaugusel aga kuna rong tegi ühe edasi-tagasi kõrvalepõike, siis kestis sõit ligi pool tundi. Lezama on ikka väga mõnus koht, ümberringi metsaga kaetud mäed ja üldse palju rohelust. Kaasa aitas ka ilus ilm, sooja umbes 22 kraadi ja päikepaiste. Saigi natuke niisama parkla kõrval muruplatsil lebotatud, parklasse on muideks on veetud vana San Mamesi kaare osad. Need pannakse varsti keskuse kõrval tagasi kokku. Keskuse sissepääsu juures on Athleticu baar, kõigepealt sai aga aega parajaks tehtud üle tee asuvas söögikohas, kuhu oli kogunenud ka Athleticu duubli vastase Sestao Riveri fänne, mängul pakuks nende arvuks umbes 70-80. Segunda B on kolmas liigatase, milles neli 20-st alagruppi. 2. grupi (TABEL) moodustavad põhiliselt Baskimaa ja Madriidi ümbruse klubid, lisaks veel mõned ekstreemsemad sihtkohad, näiteks Las Palmas. Sestao on üks Bilbao eeslinnadest, Riveri klubil on ligi 9000 kohaga staadion, tavaliseks täituvuseks umbes 1000.

Lezama peastaadioni mahutuvuseks loetakse 1500 ja kell 16 alanud mängule hilinejatel oli juba raske istekohta leida ning paljud jäidki seisma klubihoone poolse värava taha. Kaasaelamine oli selline keskmine rutiinse kodumängu oma- mõned hüüded ja laulujupid suuremalt publikult ja aktiivne võõrsilfännide esitus. Kodupublikult ka pidev räuskamine kohtunike suunal, mis sai eriti süüdet seisul 1:1 äravõetud värava tõttu. Ei meeldinud Eestiski tavaline liiga negatiivne reaktsioon pea iga ebaõnnestunud liigutuse järel (sööduviga vms.).

Mängus oli aktiivsemaks ja loovamaks pooleks pigem Athletic, eriti meeldis Jurgi Oteo tegutsemine äärel ja ees ründes oli väga hea Iñaki Williams, kes võib esindusmeeskonna ründeseisu jätkudes saada juba üsna varsti seal võimaluse. 1:1 seisul jahiti ikka väga riskantselt teist väravat. Nagu juba mainitud, siis üks võeti ka ära väga kahtlase suluseisu tõttu. Mängu lõpus tempo rauges ja tundus, et tuleb viik aga piisas ühest sööduveast kaitses ja Sestao ründaja lahendas kontra 1:2 lõppseisuks.

Athleticu naiskonna mäng Santa Teresa vastu algas kell 20. Enne mängu oldi 1-punktise vahega liidrid ja suht kohustusliku võidu järel jäi seis samaks. Liigatabeli tipp on vägagi põnev. Huvitav oli jälgida publiku vahetumist, duubli omast jäi järgi paarsada, meeldivalt palju tuli aga juurde ja kokku pakuks 700-800.

Athleticu ülekaal oli ettearvatult mäekõrgune, lõpptulemuseks 3:0.

Ahjaa, klubiliikmetele on Lezama mängud tasuta aga teistele 10 eurot nii duubli kui naiste puhul.

Nüüd jõuame olulise pühapäeva juurdet. Õnneks jõudis Athletic pärast uue staadioni valmimist 21. sajandisse ka piletimüügi mõttes. Sevilla omad tulid netis müüki esmaspäeval (27.10 hommikul) ja mõne minutiga sain piletid soovitud sektorisse kätte. Sihiks oligi põhjapoolse otsatribüüni kõrgem osa, põhjuseks eelkõige aktiivse fännisektori asumine sama poole nurgas ja see, et Athletic ründab traditsiooniliselt teisel poolajal just põhjapoolset väravat. Hinnaks 30 eurot.

Porto piletitega oli veidi teine lugu. Neid turvakaalutlustel netis ei müüdudki, tavapublikule algas müük kassades reedel, laupäeval olid kassad püha tõttu suletud ja seega tuli end pühapäeval kell 10 piletisappa sättida. 10-minutilise hilinemisega leidsin õige saba üles ja umbes 100-pealise järjekorra lõpus olles tekkis korraks kahtlane tunne aga kõik läks kokkuvõttes hästi. Leti juurde jõudes olid odavaimad põhjatribüüni piletid 60 eurot aga ainult ühekaupa. Õnneks rääkis müüja piisavalt head inglise keelt ja väikse otsimise tagajärjel olid kaks kõrvuti olevat 80-eurost nurgasektori piletit käes. Süda rahul ja nii sai tund enne keskpäeval algava liigamängu eel staadioni läheduses Athleticu fännide kogunemist nauditud. Umbes pool tundi enne mängu staadionile ja seegi oli juba omaette kogemus. Reaks 31 täpselt värava kohal ja kõrge tõusu tõttu tekkis mõneks hetkeks üsna kõhe tunne. Veidi istumist ja rahva kogunedes läks olek siiski väga mõnusaks.

Peab ütlema, et mängu ajal olid emotsioonid pidevalt väga üleval ja samas meeled hajevil, seega mingit mängukirjeldust ei hakka üritamagi. Adurizi värav paistis ka vastastribüünilt väga võimsalt kätte.

Viimased 25-30 minutit venisid ikka väga pikaks, kummagi poole värav tundus kohe-kohe tulevat, Athletic üritas rohkem kontratega ja paaril korral oldi teisele väravale väga lähedal. Lõpuvile kõlades oli selge, et see reis on juba korda läinud

Mängu lõpusekundid:

Pärast mängu kerge puhkus ja sai ette võetud sõit veel ühte Bilbao eeslinna Barakaldosse, kus kohalik klubi mängis Segunda B liigamängu Tudelano vastu. Ühe korraliku jalgpallireisi jätkuks oli 0:0 lõppseis väga sobiv. Barakaldo staadion Lasesarre on muidugi uhke, mahutavus ligi 10000 aga keskmine publik
siiski 1700. Otsatribüüni piletiks 12 eurot (külg 20), arvatavasti on põhipublikuks klubiliikmed, seega teistele pannakse hinnad vist täiesti suvaliselt. Aktiivne fännigrupp umbes 200-pealine, tegid korralikult lärmi terve mängu jooksul.

Esmaspäev ja teisipäev olid jalgpallivabad ja sai käidud Biskaia laheäärses kuurortlinnas Bakios ja selle lähedal asuva Gaztelugatxe saare juures. Vaimustavad vaated mõlema puhul. Temperatuur oli langenud küll 18 kraadi peale, vesi umbes sama aga see ei takistanud põhjamaa poegi inimtühjal rannaribal vette minemast. Olgu, paar surfarit oli ka vees. Lained võimsad ja kogemus väga omapärane. Gaztelugatxe juurde jõudmine nõudis parajat pingutust, kõigepealt mööda asfaltteed paar km üles mäkke ja siis mööda puidust treppi ja kivi-liivasegust teed alla. Paraku saarele viivale kivisillale ei pääsenud, kuna alates novembrist on see talvehooajaks ja hoolduseks suletud.

Teisipäeval sõit Iruni ja käik üle piiri Hendayesse. Ilm läks sel päeval päris jubedaks, temperatuur 12-13 peale ja alates lõunast paduvihm. Hommikul ilmateadet ei vaadanud ja päeva lõppkokkuvõtteks tähendas see läbivettinuna ja hambad ristis kurikuulsa Hendaia risti külastust ja tagasitulekut.

Kolmapäeval soojenduseks jälle Lasesarre staadion ja kell 12 noorte Meistrite Liiga mäng Porto vastu. Publikut kogunes paari tuhande jagu. Pilet maksis...TADAA... NULL eurot! Athleticule noortelt väga ilus mäng, kaotusseisust 3:1 võit ja mõningane lootus veel edasi pääseda. Üheks ilusaks hetkeks oli mängujärgselt Athleticu U19 treeneri aga eelkõige klubilegendi Joseba Etxeberriaga käpasurumine ja autogramm. See tuli väga spontaanselt, olin juba staadionilt väljas aga ühest lahtisest väravast nägin, et meeskond ja treenerid olid veel murul. Mõned kiiremad sammud ja Etxebe enda juurde hõikamine.

Õhtusest CL-mängust peaks vist ka midagi rääkima. Mängu kõige emotsionaalsemateks hetkedeks olid kahtlemata sissejuhatus ehk CL-i hümn, see tegi olemise väga õõnsaks ja siis Porto penaltieksimus. Tundus nagu oleks Athletic löönud värava. Edasi läks nagu läks, võib öelda, et NO ADURIZ NO FIESTA. Pärast mängu samas polnudki erilist pettumust, pigem emotsionaalselt väga tühi olek, eks reisiväsimus hakkas ka mõjuma.

Neljapäeval veel sõit Gernikasse ja õhtul tagasilend.

Oeh, THE END.

[Staadium]

Väga vahva lugemine. Head väsitavat puhkust edasi

[fitti]

Riskides risustada teemat, siis pean siiski mainima et.
Väga äge.

[LeeRomeno]

http://fotoalbum.ee/photos/marttig/sets/1428951

Reisi planeerides tahtsin saada kindlasti kaks kodumängu (liiga ja CL). Lõplikuks valikuks jäid Sevilla ja Porto. Lennupiletid ostsin septembri keskel, Tln-Stansted-Tln Ryan ja St-Bilbao-St Easyjetiga, kõik kokku 180 eurot.

Teised mängud jäid lahtiseks veel nädal enne reisi, sest Hispaania madalamates liigades venitatakse mänguaegade kinnitamisega ikka korralikult. Algselt oli mõte külastada laupäeval San Sebastianit ja Sociedad-Malaga mängu aga kuna Athletic-Sevilla tõsteti pühapäevaks, siis duubli ja naiste mängud pandi laupäevale.

Otsustasin teha laupäevast Athleticu treeningkeskuse ehk Lezama päeva. Hommikul väike tiir San Mamesi ümber ja käik klubipoodi, mille valik oli üsna väike. Paar päeva hiljem sain kesklinnas asuvast klubipoest soovitud kraami siiski kätte.

Laupäeva lõunapaiku rongiga Lezamale, mis asub linnast umbes 12 km kaugusel aga kuna rong tegi ühe edasi-tagasi kõrvalepõike, siis kestis sõit ligi pool tundi. Lezama on ikka väga mõnus koht, ümberringi metsaga kaetud mäed ja üldse palju rohelust. Kaasa aitas ka ilus ilm, sooja umbes 22 kraadi ja päikepaiste. Saigi natuke niisama parkla kõrval muruplatsil lebotatud, parklasse on muideks on veetud vana San Mamesi kaare osad. Need pannakse varsti keskuse kõrval tagasi kokku. Keskuse sissepääsu juures on Athleticu baar, kõigepealt sai aga aega parajaks tehtud üle tee asuvas söögikohas, kuhu oli kogunenud ka Athleticu duubli vastase Sestao Riveri fänne, mängul pakuks nende arvuks umbes 70-80. Segunda B on kolmas liigatase, milles neli 20-st alagruppi. 2. grupi (TABEL) moodustavad põhiliselt Baskimaa ja Madriidi ümbruse klubid, lisaks veel mõned ekstreemsemad sihtkohad, näiteks Las Palmas. Sestao on üks Bilbao eeslinnadest, Riveri klubil on ligi 9000 kohaga staadion, tavaliseks täituvuseks umbes 1000.

Lezama peastaadioni mahutuvuseks loetakse 1500 ja kell 16 alanud mängule hilinejatel oli juba raske istekohta leida ning paljud jäidki seisma klubihoone poolse värava taha. Kaasaelamine oli selline keskmine rutiinse kodumängu oma- mõned hüüded ja laulujupid suuremalt publikult ja aktiivne võõrsilfännide esitus. Kodupublikult ka pidev räuskamine kohtunike suunal, mis sai eriti süüdet seisul 1:1 äravõetud värava tõttu. Ei meeldinud Eestiski tavaline liiga negatiivne reaktsioon pea iga ebaõnnestunud liigutuse järel (sööduviga vms.).

Mängus oli aktiivsemaks ja loovamaks pooleks pigem Athletic, eriti meeldis Jurgi Oteo tegutsemine äärel ja ees ründes oli väga hea Iñaki Williams, kes võib esindusmeeskonna ründeseisu jätkudes saada juba üsna varsti seal võimaluse. 1:1 seisul jahiti ikka väga riskantselt teist väravat. Nagu juba mainitud, siis üks võeti ka ära väga kahtlase suluseisu tõttu. Mängu lõpus tempo rauges ja tundus, et tuleb viik aga piisas ühest sööduveast kaitses ja Sestao ründaja lahendas kontra 1:2 lõppseisuks.

Athleticu naiskonna mäng Santa Teresa vastu algas kell 20. Enne mängu oldi 1-punktise vahega liidrid ja suht kohustusliku võidu järel jäi seis samaks. Liigatabeli tipp on vägagi põnev. Huvitav oli jälgida publiku vahetumist, duubli omast jäi järgi paarsada, meeldivalt palju tuli aga juurde ja kokku pakuks 700-800.

Athleticu ülekaal oli ettearvatult mäekõrgune, lõpptulemuseks 3:0.

Ahjaa, klubiliikmetele on Lezama mängud tasuta aga teistele 10 eurot nii duubli kui naiste puhul.

Nüüd jõuame olulise pühapäeva juurdet. Õnneks jõudis Athletic pärast uue staadioni valmimist 21. sajandisse ka piletimüügi mõttes. Sevilla omad tulid netis müüki esmaspäeval (27.10 hommikul) ja mõne minutiga sain piletid soovitud sektorisse kätte. Sihiks oligi põhjapoolse otsatribüüni kõrgem osa, põhjuseks eelkõige aktiivse fännisektori asumine sama poole nurgas ja see, et Athletic ründab traditsiooniliselt teisel poolajal just põhjapoolset väravat. Hinnaks 30 eurot.

Porto piletitega oli veidi teine lugu. Neid turvakaalutlustel netis ei müüdudki, tavapublikule algas müük kassades reedel, laupäeval olid kassad püha tõttu suletud ja seega tuli end pühapäeval kell 10 piletisappa sättida. 10-minutilise hilinemisega leidsin õige saba üles ja umbes 100-pealise järjekorra lõpus olles tekkis korraks kahtlane tunne aga kõik läks kokkuvõttes hästi. Leti juurde jõudes olid odavaimad põhjatribüüni piletid 60 eurot aga ainult ühekaupa. Õnneks rääkis müüja piisavalt head inglise keelt ja väikse otsimise tagajärjel olid kaks kõrvuti olevat 80-eurost nurgasektori piletit käes. Süda rahul ja nii sai tund enne keskpäeval algava liigamängu eel staadioni läheduses Athleticu fännide kogunemist nauditud. Umbes pool tundi enne mängu staadionile ja seegi oli juba omaette kogemus. Reaks 31 täpselt värava kohal ja kõrge tõusu tõttu tekkis mõneks hetkeks üsna kõhe tunne. Veidi istumist ja rahva kogunedes läks olek siiski väga mõnusaks.

Peab ütlema, et mängu ajal olid emotsioonid pidevalt väga üleval ja samas meeled hajevil, seega mingit mängukirjeldust ei hakka üritamagi. Adurizi värav paistis ka vastastribüünilt väga võimsalt kätte.

Viimased 25-30 minutit venisid ikka väga pikaks, kummagi poole värav tundus kohe-kohe tulevat, Athletic üritas rohkem kontratega ja paaril korral oldi teisele väravale väga lähedal. Lõpuvile kõlades oli selge, et see reis on juba korda läinud

Mängu lõpusekundid:

Pärast mängu kerge puhkus ja sai ette võetud sõit veel ühte Bilbao eeslinna Barakaldosse, kus kohalik klubi mängis Segunda B liigamängu Tudelano vastu. Ühe korraliku jalgpallireisi jätkuks oli 0:0 lõppseis väga sobiv. Barakaldo staadion Lasesarre on muidugi uhke, mahutavus ligi 10000 aga keskmine publik
siiski 1700. Otsatribüüni piletiks 12 eurot (külg 20), arvatavasti on põhipublikuks klubiliikmed, seega teistele pannakse hinnad vist täiesti suvaliselt. Aktiivne fännigrupp umbes 200-pealine, tegid korralikult lärmi terve mängu jooksul.

Esmaspäev ja teisipäev olid jalgpallivabad ja sai käidud Biskaia laheäärses kuurortlinnas Bakios ja selle lähedal asuva Gaztelugatxe saare juures. Vaimustavad vaated mõlema puhul. Temperatuur oli langenud küll 18 kraadi peale, vesi umbes sama aga see ei takistanud põhjamaa poegi inimtühjal rannaribal vette minemast. Olgu, paar surfarit oli ka vees. Lained võimsad ja kogemus väga omapärane. Gaztelugatxe juurde jõudmine nõudis parajat pingutust, kõigepealt mööda asfaltteed paar km üles mäkke ja siis mööda puidust treppi ja kivi-liivasegust teed alla. Paraku saarele viivale kivisillale ei pääsenud, kuna alates novembrist on see talvehooajaks ja hoolduseks suletud.

Teisipäeval sõit Iruni ja käik üle piiri Hendayesse. Ilm läks sel päeval päris jubedaks, temperatuur 12-13 peale ja alates lõunast paduvihm. Hommikul ilmateadet ei vaadanud ja päeva lõppkokkuvõtteks tähendas see läbivettinuna ja hambad ristis kurikuulsa Hendaia risti külastust ja tagasitulekut.

Kolmapäeval soojenduseks jälle Lasesarre staadion ja kell 12 noorte Meistrite Liiga mäng Porto vastu. Publikut kogunes paari tuhande jagu. Pilet maksis...TADAA... NULL eurot! Athleticule noortelt väga ilus mäng, kaotusseisust 3:1 võit ja mõningane lootus veel edasi pääseda. Üheks ilusaks hetkeks oli mängujärgselt Athleticu U19 treeneri aga eelkõige klubilegendi Joseba Etxeberriaga käpasurumine ja autogramm. See tuli väga spontaanselt, olin juba staadionilt väljas aga ühest lahtisest väravast nägin, et meeskond ja treenerid olid veel murul. Mõned kiiremad sammud ja Etxebe enda juurde hõikamine.

Õhtusest CL-mängust peaks vist ka midagi rääkima. Mängu kõige emotsionaalsemateks hetkedeks olid kahtlemata sissejuhatus ehk CL-i hümn, see tegi olemise väga õõnsaks ja siis Porto penaltieksimus. Tundus nagu oleks Athletic löönud värava. Edasi läks nagu läks, võib öelda, et NO ADURIZ NO FIESTA. Pärast mängu samas polnudki erilist pettumust, pigem emotsionaalselt väga tühi olek, eks reisiväsimus hakkas ka mõjuma.

Neljapäeval veel sõit Gernikasse ja õhtul tagasilend.

Oeh, THE END.

Like!

[BCfey]

Euroopa liigas siis 2:2 viik täna Valvaerde meestele muljetavaldava Torino vastu. Esimese värava autoriks Iñaki Williams, kes end Viguera tsenderduse otsas täiesti vabalt vastase kastis 17. minutil leidis. Sellega mees ka siis esimene mustanahaline baskimaa mängija, kes Bilbao eest skoori on teinud. Järgnevalt jäi Athletic aga kodumeeskonna intensiivse surve alla ning ei läinud kaua kuniks endine Barca poiss Maxi Lopez seisu esialgu viigistas ja siis Torino kohtumist juhtima viis. Mõlemas väravas suurim süüdlane Aurtenetxe, kes oma äärel vastasmängijal väga vabalt tsenderdada lasi. Peale vaheaega hakkas aga Bilbao initsatiivi vaikselt enda kätte võtma, kuna tundus et kodumeeskond liigse pressi tõttu ära väsinud ja vajunud oli. Muniesat, eriti, tuleks kiita, kes esimesel 45. minutil kuidagi väga nähtamatu oli ent teisel poolajal vastaseid oma suurepärase tehnikaga terroriseerima hakkas ning neilt vigu välja meelitas. Kõikidest karistuslöökidest suutis Bilbao midagi ohtlikku korraldada ning viigivärav tuli suurepäraselt sisse keritud tsenderdusest Benati poolt, millele vahetusest sisse tulnud Gurpegi pea vahele sai ning palli Padellile püüdmatult tahanurka saatis. Edasi oli näha, et kodumeeskonnal oli raskusi jälle Bilbaot korraliku surve alla panna ning pea iga Torino luhtunud rünnaku järel suutis Athletic jälle Muniesa kaudu nende karistusala lähedal karistuslöögi teenida. Väravat aga kumbki meeskond lüüa edasi ei suutnud ja Hispaanlased lahkusid Itaaliast punkti ja 2. väärtusliku võõrsilväravaga.

[Tofoa]

Hispaanlased lahkusid Itaaliast punkti ja 2. väärtusliku võõrsilväravaga.

Mis selle punktiga siis peale hakkate?

[BCfey]

Mis selle punktiga siis peale hakkate?

Et ikka kahe linna vahelist vahemaad mõõta.

[Hellik]

Kui uskuda ajaloo kordumisse, siis tasub panustada Torino peale. Mõningad sarnasused Valverde esimese valitsemisperioodiga (2003-2005):

03/04 liigas 5. koht, Euroopas ei mängitud ja karikas langeti esimeses ringis.
13/14 liigas 4. koht, Euroopas ei mängitud ja karikas langeti veerandfinaalis.

04/05 liigas 9. koht, Euroopas (UEFA Cup) kaotati 1/16 finaalis Viini Austriale (0:0, 1:2) ja karika poolfinaalis Betisele (0:0, 0:0 ja penaltid).
14/15 liigas hetkel 13. koht, Euroopas (EL) 1/16 avamäng Torinoga 2:2 ja karika poolfinaali esimene mäng Espanyoliga 1:1.

[Hellik]

Final? Final!

[papagoi]

Palju õnne! Korduskohtumise põhjal igati õige tiim finaali. Esimesel poolajal lükati teine käik sisse ja espanyolil polnud millegagi vastata. Vast olete barca vastu ka natuke rohkem üllatusvõimalisemad, kui poolfinaalvastane.