Et see plastikute ilastamine siin liiga silmariivavalt rõvedaks ei läheks, siis panen siia sekka ka vahelduseks midagi asisemat.
1. Arsenal. Täpselt nagu alfabeet ütleb, on kevadeks Arsenal oma õigusjärgsel kohal - nr 1. Forsythe'i tiimi tehtud töö on silmnähtavalt vilja kandmas, mehed on äratuntavalt vähem vigastatud ja naasevad märgatavalt kiiremini laatsaretist. Meeskond on sügav, tiimivaim on maksimumilähedane ja mehed motiveeritud. Professor on taaslisanud hädavajaliku elemendi oma taktikalisse pagasisse - pragmaatilisus/küünilisus suurtemateks mängudeks. Charity Shield võit näitas kuidas uus Arsenal võib 1:0 probleemideta sadamasse veeretada. Meeskonna võit, läbi harmoonia, nagu peab.
2. Manchester City. Õlirullid jagelevad omavahel medalite pärast, City jääb napilt peale. City vananev tuumik pigistab kivist viimase välja. Palganumbrid on suured, mott seevastu võrdlemisi väike. Klassist piisab, et 8 punktiga esikoha järel lõpetada kuid siiski paari silmaga rendipoiste ette jääda.
3. Chelsea. Suve ennustusvõistluste suurim dogma. Justkui eelmise hooaja esimese kolme kuuga kindlustatud tiitel ja seejärel hooaja teises pooles suuresti higistatult, ähkides-puhkides, korraliku luckboxi abil esimesena üle lõpujoone vedanuna peaksid just nemad olema need kes jälle pingevabalt asja lukku panevad?!? Jabur, Mourinho olematu roteering sai tiimile peaaegu saatuslikuks kevadel, see kord enam nii hästi ei lähe. Cesc kustub talveks ära, Terry jalad kaovad lõplikult, Costa ei suuda terve püsida. Mourinho jaoks lõppeb hooaeg, nagu äsjalõppenud superkarikas, nutumaik suus. Moaninho süüdistab avalikult pärast Arsenali triumfi klubi omanikku Arsenalile tiitli andmises mille tulemusena imperaator-tsaari lühike kannatus katkeb taaskord ja erivajadusel tuleb hakata taaskord kohvreid pakkima - tema loomulik 3-aastane tsükkel ühes klubis ongi oma ootuspärase lõpu leidnud. Tuleb hakata uut klubi otsima, mida 3 aastaga perse saaks keerata.
4. Liverpool. Raske südamega, alternatiiv oleks panna siia Tottenham või ManU, väga halvad alternatiivid. Benteke ostutub täpselt Liverpooli suguse klubi jaoks õigeks meheks, et neid CLi põmmutada. Samas tiitlivõitluses ei olda realistlikult kunagi, igipõliseid rivaale mäntsesterist edastatakse napilt viimaste voorudega. Brendan laseb veel ühe suure autoportree oma söögitoa seinale riputada.
5. ManU. Kopp-kopp, Tseeell, lase sisse! Kes on? Mina, Manu! Ehh, unusta ära... Suvel müüdi Di Maria, Van judas, Falcao...ründeliin on hetkel kõikvõimas Rooney, Chicarito, Wilson. Ja ometigi on meeskonna nõrgim lüli see sama auke täis sõelapõhi, mida võib kaitseks nimetada. Van Gaal, erinevalt oma enda nägemusest, ei ole jumal, ega jumala isa, ega hull geenius ega ka lihtsalt geenius, tegemist on pesuehtsa jumalakompleksis hulluga, kes on juba avalikult ennast korduvalt pensile teavitanud. Vana lihtsalt lustib natuke, kulutab lugematutes kogustes võõrast raha, mõtleb välja jaburamaid formatsioone, paneb mehi täiesti ajuvabadesse positsioonidesse ja mänju plastikud ikka veel neelavad alla seda muinasjuttu, justkui oleks hull hollandi vanamees kõikide nende hädade lahendus. Depay on mõistlik täiendus aga LvG kompulsiivne vajadus maailmale geeniusena paista, kasutab teda mõistagi täiesti valesti. Saksa põrsakasvataja ei osutugi selleks messiaseks, kelleks plastikud teda peavad. Bayern teab tõde - tegemist on 31 aastase, oma karjääri päikeseloojangule vastu minema mehega, kes pole kolm aastat suutnud terve püsida ja kelle viimase aja prioriteet on pigem tennisestaadionitel serbia kaunitaridele kaasa elamine.
6. Southampton. Sest nad alati oskavad, võluväel.
7. Totts. Kane osutub suurimaks rahvapettuseks peale ilmateadet. One season wonder. Samas Pochettino pragmatism ja kindel kaitsemäng kannab nad siiski võrdlemisi kõrgele.
8. West Ham. Slava valitseb haamreid raudse rusikaga. Aasta üllatusmeeskond. Võivad ka vabalt kohavõrra kõrgemal lõpetada.
9. Swansea. Sümpaatsed täiendused. Sümpaatne filosoofia, sümpaatne sats.
10. NuFC. Oma õigusjärgsel kohal Inglise jalgpallis, tabeli keskel. Sittagi ei muutu, Ashley
11. Everton. Raske öelda, võivad samas mingi 5-8 ka tulla. Materjali, millega Martinez oma maagiat teha saaks, justkui nagu oleks.
12. Villa. Tim the gooner on tegelikult päris hea treener. Sinclair ja Richards olid kunagi päris talendikad sägad kuid halvad karjääriotsused on seni pärssinud arengut. Villa tundub sellistele meestele õige koht avanemiseks - täpselt õiges eas.
13. Stoke. Huvitavad täiendused. Hughes on tegelikult täiesti mõistlik treener. Vabalt võin neile praegu liiga teha ja orkid võivad ka napilt esikümnes lõpetada.
14. Crystal Palace. Alain de Pardieux käis jälle Pariisis shoppamas. Tuli uhke kingiga tagasi. Eelmine hooaeg olin üsna huvitunult üllatunud, kui hästi Palace oli suuteline kohati mängima. Eelmine hooaeg Pardew tõstis nad poole aastaga relegatsioonist 10ndaks! Siin võib varjatud potensiaali olla. Hea õnne korral võivad vabalt esikümnes lõpetada. Raske on neid Stoke, Palaceid, Evertone, NUFCe, Villasid ja asju positsioneerida!
15. WBA. Tony Pulis teeb Tony Pulise asja, hoiab üleval meeskonna, kes muidu ilmselt alla kukuks. Never relegated Tony.
16. Leicester. olid eelmine hooaeg kohati täiesti võimelised kenasti veeretama. Bundesligast on paar päris huvitavat täiendust. Vaatame, mis saab.
17. SAFC M*nn Advokaat päästab mustad kassid ka seekord. Napilt aga kindlalt.
18-20. Bournemouth, Norwich ja Watford. Väga raske on üles tulnud tiimidel tavaliselt püsima jääda, seekord kukuvad kõik kolm kolinal alla tagasi. Watford on liiga peksupoiss. Kui keegi suudab neist kolmest üllatada 'vanu olijaid', siis on see pigem Bounemouth, kui teised kaks.
Väravakuningas: Raske juhus, erinavalt Arsenalist, kus väravad tulevad ühtlaselt igalt poolt, on Chelsea ja ManU hädas liigse Costa ja Rooney peale lootmisega. Kui aga Kun Agüero suudab terve hooaja kaasa teha, siis kindlasti tema, küsimusteta - liiga parim ründaja.
Parim mängija: Santi Cazorla - Hispaania väike maestro näitas eelmine hooaeg, mis mastist mehega tegu on. Wengei eelmise hooaja parim, kui jalad veel kandma peaksid, siis järgmise hooaja tegelikult parim mängija, iseasi, kas tunnustust saab.
Suurim pettumus: Bastian Scweinsteiger - loe ülalt.
Suve parim ost: Petr Cech - Võidetud tiitel, 11 milli eest. Tänks Abra, ime sügavalt, Jose!
Suve viletsaim ost: Falcao - Arvestades palganumbrit ja mehe eelnevat klassi, on kõrgelt kukkumine alati valusaim. Võiks siia ju panna mõne Watfordi vennikese aga kui üks mees teenib 300k/w ja lööb hooaja peale 4 väravat, siis tuleb teda lihtsalt taaasnomineerida.
Parim peatreener: Professor - Võidujanu on tagasi, Wenger paistab üha enam näljasem ja oma 2000ndate esimese poole enda moodi, kui see säästu-ideoloog, kes siin vahepeal kümneks aastaks, olude sunnil, vana rebase body-snatch'is.
Esimese peatreenerina saab tala: Selle klubi treener, kes esimesena hooajaks seatud eesmärke ligilähedaseltki täita ei suuda. Ei ole raketiteadus.
1. Arsenal. Täpselt nagu alfabeet ütleb, on kevadeks Arsenal oma õigusjärgsel kohal - nr 1. Forsythe'i tiimi tehtud töö on silmnähtavalt vilja kandmas, mehed on äratuntavalt vähem vigastatud ja naasevad märgatavalt kiiremini laatsaretist. Meeskond on sügav, tiimivaim on maksimumilähedane ja mehed motiveeritud. Professor on taaslisanud hädavajaliku elemendi oma taktikalisse pagasisse - pragmaatilisus/küünilisus suurtemateks mängudeks. Charity Shield võit näitas kuidas uus Arsenal võib 1:0 probleemideta sadamasse veeretada. Meeskonna võit, läbi harmoonia, nagu peab.
2. Manchester City. Õlirullid jagelevad omavahel medalite pärast, City jääb napilt peale. City vananev tuumik pigistab kivist viimase välja. Palganumbrid on suured, mott seevastu võrdlemisi väike. Klassist piisab, et 8 punktiga esikoha järel lõpetada kuid siiski paari silmaga rendipoiste ette jääda.
3. Chelsea. Suve ennustusvõistluste suurim dogma. Justkui eelmise hooaja esimese kolme kuuga kindlustatud tiitel ja seejärel hooaja teises pooles suuresti higistatult, ähkides-puhkides, korraliku luckboxi abil esimesena üle lõpujoone vedanuna peaksid just nemad olema need kes jälle pingevabalt asja lukku panevad?!? Jabur, Mourinho olematu roteering sai tiimile peaaegu saatuslikuks kevadel, see kord enam nii hästi ei lähe. Cesc kustub talveks ära, Terry jalad kaovad lõplikult, Costa ei suuda terve püsida. Mourinho jaoks lõppeb hooaeg, nagu äsjalõppenud superkarikas, nutumaik suus. Moaninho süüdistab avalikult pärast Arsenali triumfi klubi omanikku Arsenalile tiitli andmises mille tulemusena imperaator-tsaari lühike kannatus katkeb taaskord ja erivajadusel tuleb hakata taaskord kohvreid pakkima - tema loomulik 3-aastane tsükkel ühes klubis ongi oma ootuspärase lõpu leidnud. Tuleb hakata uut klubi otsima, mida 3 aastaga perse saaks keerata.
4. Liverpool. Raske südamega, alternatiiv oleks panna siia Tottenham või ManU, väga halvad alternatiivid. Benteke ostutub täpselt Liverpooli suguse klubi jaoks õigeks meheks, et neid CLi põmmutada. Samas tiitlivõitluses ei olda realistlikult kunagi, igipõliseid rivaale mäntsesterist edastatakse napilt viimaste voorudega. Brendan laseb veel ühe suure autoportree oma söögitoa seinale riputada.
5. ManU. Kopp-kopp, Tseeell, lase sisse! Kes on? Mina, Manu! Ehh, unusta ära... Suvel müüdi Di Maria, Van judas, Falcao...ründeliin on hetkel kõikvõimas Rooney, Chicarito, Wilson. Ja ometigi on meeskonna nõrgim lüli see sama auke täis sõelapõhi, mida võib kaitseks nimetada. Van Gaal, erinevalt oma enda nägemusest, ei ole jumal, ega jumala isa, ega hull geenius ega ka lihtsalt geenius, tegemist on pesuehtsa jumalakompleksis hulluga, kes on juba avalikult ennast korduvalt pensile teavitanud. Vana lihtsalt lustib natuke, kulutab lugematutes kogustes võõrast raha, mõtleb välja jaburamaid formatsioone, paneb mehi täiesti ajuvabadesse positsioonidesse ja mänju plastikud ikka veel neelavad alla seda muinasjuttu, justkui oleks hull hollandi vanamees kõikide nende hädade lahendus. Depay on mõistlik täiendus aga LvG kompulsiivne vajadus maailmale geeniusena paista, kasutab teda mõistagi täiesti valesti. Saksa põrsakasvataja ei osutugi selleks messiaseks, kelleks plastikud teda peavad. Bayern teab tõde - tegemist on 31 aastase, oma karjääri päikeseloojangule vastu minema mehega, kes pole kolm aastat suutnud terve püsida ja kelle viimase aja prioriteet on pigem tennisestaadionitel serbia kaunitaridele kaasa elamine.
6. Southampton. Sest nad alati oskavad, võluväel.
7. Totts. Kane osutub suurimaks rahvapettuseks peale ilmateadet. One season wonder. Samas Pochettino pragmatism ja kindel kaitsemäng kannab nad siiski võrdlemisi kõrgele.
8. West Ham. Slava valitseb haamreid raudse rusikaga. Aasta üllatusmeeskond. Võivad ka vabalt kohavõrra kõrgemal lõpetada.
9. Swansea. Sümpaatsed täiendused. Sümpaatne filosoofia, sümpaatne sats.
10. NuFC. Oma õigusjärgsel kohal Inglise jalgpallis, tabeli keskel. Sittagi ei muutu, Ashley
11. Everton. Raske öelda, võivad samas mingi 5-8 ka tulla. Materjali, millega Martinez oma maagiat teha saaks, justkui nagu oleks.
12. Villa. Tim the gooner on tegelikult päris hea treener. Sinclair ja Richards olid kunagi päris talendikad sägad kuid halvad karjääriotsused on seni pärssinud arengut. Villa tundub sellistele meestele õige koht avanemiseks - täpselt õiges eas.
13. Stoke. Huvitavad täiendused. Hughes on tegelikult täiesti mõistlik treener. Vabalt võin neile praegu liiga teha ja orkid võivad ka napilt esikümnes lõpetada.
14. Crystal Palace. Alain de Pardieux käis jälle Pariisis shoppamas. Tuli uhke kingiga tagasi. Eelmine hooaeg olin üsna huvitunult üllatunud, kui hästi Palace oli suuteline kohati mängima. Eelmine hooaeg Pardew tõstis nad poole aastaga relegatsioonist 10ndaks! Siin võib varjatud potensiaali olla. Hea õnne korral võivad vabalt esikümnes lõpetada. Raske on neid Stoke, Palaceid, Evertone, NUFCe, Villasid ja asju positsioneerida!
15. WBA. Tony Pulis teeb Tony Pulise asja, hoiab üleval meeskonna, kes muidu ilmselt alla kukuks. Never relegated Tony.
16. Leicester. olid eelmine hooaeg kohati täiesti võimelised kenasti veeretama. Bundesligast on paar päris huvitavat täiendust. Vaatame, mis saab.
17. SAFC M*nn Advokaat päästab mustad kassid ka seekord. Napilt aga kindlalt.
18-20. Bournemouth, Norwich ja Watford. Väga raske on üles tulnud tiimidel tavaliselt püsima jääda, seekord kukuvad kõik kolm kolinal alla tagasi. Watford on liiga peksupoiss. Kui keegi suudab neist kolmest üllatada 'vanu olijaid', siis on see pigem Bounemouth, kui teised kaks.
Väravakuningas: Raske juhus, erinavalt Arsenalist, kus väravad tulevad ühtlaselt igalt poolt, on Chelsea ja ManU hädas liigse Costa ja Rooney peale lootmisega. Kui aga Kun Agüero suudab terve hooaja kaasa teha, siis kindlasti tema, küsimusteta - liiga parim ründaja.
Parim mängija: Santi Cazorla - Hispaania väike maestro näitas eelmine hooaeg, mis mastist mehega tegu on. Wengei eelmise hooaja parim, kui jalad veel kandma peaksid, siis järgmise hooaja tegelikult parim mängija, iseasi, kas tunnustust saab.
Suurim pettumus: Bastian Scweinsteiger - loe ülalt.
Suve parim ost: Petr Cech - Võidetud tiitel, 11 milli eest. Tänks Abra, ime sügavalt, Jose!
Suve viletsaim ost: Falcao - Arvestades palganumbrit ja mehe eelnevat klassi, on kõrgelt kukkumine alati valusaim. Võiks siia ju panna mõne Watfordi vennikese aga kui üks mees teenib 300k/w ja lööb hooaja peale 4 väravat, siis tuleb teda lihtsalt taaasnomineerida.
Parim peatreener: Professor - Võidujanu on tagasi, Wenger paistab üha enam näljasem ja oma 2000ndate esimese poole enda moodi, kui see säästu-ideoloog, kes siin vahepeal kümneks aastaks, olude sunnil, vana rebase body-snatch'is.
Esimese peatreenerina saab tala: Selle klubi treener, kes esimesena hooajaks seatud eesmärke ligilähedaseltki täita ei suuda. Ei ole raketiteadus.
Kommentaar