Juba mängueelne protokoll tõestas, et Don Fabio võib kukutada kelle tahes algkoosseisust, kui peab seda vajalikuks - Andorra vastu seda pidid tõestama teiste seas Brown ja Beckham, kes siiamaani on olnud justkui naelutatud Fabio visioonidesse. Downingi ja Walcotti tõstmine põhisse oli julge otsus, millest esimesena mainitud osutus valeks ja teine õigeks lahenduseks. Downing oli kogu platsil veedetud aja alla igasugu arvestust, Walcott omakorda väljaku üks parimatest. Teisel pooajal temagi väsis, kuid nii kokkuvõttes siiski igatpidi särtsakas partii Arsenali noorukilt. J.Cole`i ja ennekõike Beckhami kukutamine algkoosseisust tõestasid, et Capello otsis lahendust äärtelt - kiired, noored ja näljased jooksumasinad süstimas pinget ja segadust vastase kaitseliinidesse.
Nii või naa, 0-2 võit Andorrast, kellest Kazastan oli kvalifikatsiooni avaringis 3-0 üle kõndinud, oli siiski kõike muud, kui veenev jõudemonstratsioon. Võitja suhtes muidugi polnud mingisugust kahtlust, sest andorrakad konsentreerusid vaid ja ainult kaitsemängule. Capello eesmärk oli mõistagi pall endal hoida ja mäng liikuvaks muuta (milles ka õnnestuti) kuid hoolimata sellest tõelisi ohtlikke olukordi vastase värava all nähti suhteliselt vähe. Defoe oli äärmiselt kahvatu ja välja vahetamine Heskey vastu oli igatpidi õigustatud. Ning samad sõnad kehtivad muidugi ka Downingi kohta. Nii nagu ka eelmises sõprusmängus, Rooney oli taaskord liiga alla vajunud ründest ja sai selle eest Capellolt ka kriitikat.
Nüüd peaks ka Capello juba aru saama, et J.Cole on tunduvalt parem, kui Downing ja sedasi algkoosseisu kohta väärt. Hoolimata positiivsest etteastest, Walcott tõenäoliselt leiab ennast Horvaatia -mängus varumeeste pingilt ja Beckham saab koha algkoosseisus. Kuigi, vähemalt allakirjutanu arvates, parim variant sinna oleks Bentley, keda Fabio ei tundu siiski usaldavat
Esimene tõeline test on siiski ees kolmapäeval, mil vastaseks on FIFA rankingis viiendal kohal pesitsev Horvaatia. Tänu inglaste ebakindlatele esitustele Horvaatia on mängu eel väike favoriit ning Capellot rahuldaks kindlasti ka viik.
Nii või naa, 0-2 võit Andorrast, kellest Kazastan oli kvalifikatsiooni avaringis 3-0 üle kõndinud, oli siiski kõike muud, kui veenev jõudemonstratsioon. Võitja suhtes muidugi polnud mingisugust kahtlust, sest andorrakad konsentreerusid vaid ja ainult kaitsemängule. Capello eesmärk oli mõistagi pall endal hoida ja mäng liikuvaks muuta (milles ka õnnestuti) kuid hoolimata sellest tõelisi ohtlikke olukordi vastase värava all nähti suhteliselt vähe. Defoe oli äärmiselt kahvatu ja välja vahetamine Heskey vastu oli igatpidi õigustatud. Ning samad sõnad kehtivad muidugi ka Downingi kohta. Nii nagu ka eelmises sõprusmängus, Rooney oli taaskord liiga alla vajunud ründest ja sai selle eest Capellolt ka kriitikat.
Nüüd peaks ka Capello juba aru saama, et J.Cole on tunduvalt parem, kui Downing ja sedasi algkoosseisu kohta väärt. Hoolimata positiivsest etteastest, Walcott tõenäoliselt leiab ennast Horvaatia -mängus varumeeste pingilt ja Beckham saab koha algkoosseisus. Kuigi, vähemalt allakirjutanu arvates, parim variant sinna oleks Bentley, keda Fabio ei tundu siiski usaldavat
Esimene tõeline test on siiski ees kolmapäeval, mil vastaseks on FIFA rankingis viiendal kohal pesitsev Horvaatia. Tänu inglaste ebakindlatele esitustele Horvaatia on mängu eel väike favoriit ning Capellot rahuldaks kindlasti ka viik.
Kommentaar