Sunderland AFC

[cabron]

Ega Sunderlandi fänn pole kerge olla jah Samas ei soovitaks sellist padufänlust kellelegi, sest panna oma heaolu (tuju jne) sõltuma mingi 11 ahvi palliliigutamisest väljakul ei ole sugugi tervislik. Fänlus peaks olema nauditav. Ka dokkaris oli näha, kui rängalt ikka lüüasaamised mõjusid kohalikele.

[maamesilane]

Bellingham Sunderlandi!

[Sir Sunny Athletic]

Ja ongi uus hooaeg alanud! Seekord alustati siis kaotusega, kuid vähemalt avapoolajal näidatud mängupildiga võib päris rahul olla. Rünnati palju ning söödukombinatsioonid oli sarnaselt eelmisele hooajale vägagi kaunid. Selgelt parim võimalus tekkis Kirde-Inglismaa Bellinghamil, kui talle põrkas kogemata pall nii ette et värav oli täiesti tühi ning kui ta oleks raamidesse löönud oleks ka värav olnud. Seda ta ometigi aga ei teinud ning pani palli latist üle. Poolaja lõpus lõi Ipswich ühe ära ja kuigi tabamus oli suht koba, siis tegelikult ei saa öelda et nad ei väärinud seda: mäng oligi väga lahtine ja võimalusi tuli hulganisti mõlemale osapoolele.

Teisel poolajal olid Sunderlandi mehed korraks täitsa peata ning vastased lõid suhteliselt tühjast kohast ka teise. Hetk hiljem oli lähedal kolmas kui poole väljaku pealt Pattersoni üllatada prooviti. Pall põrkas aga latti ning kuigi esimese mehena oli jaol Ipswichi mees, siis Ballard lendas talle õlaga selga ning ründemees kaotas tasakaalu. Seal oli täitsa ka penaltihõngu aga ma ei näinud olukorda nii täpselt. Natuke hiljem sai Trai Hume päris lollilt teise kollase ja jättis omad vähemusse, ent vastupidiselt eeldatule hakkas siis Sunderland veelgi hullemalt suruma. 86. minutil lõi Neil ühe ära ning mingi 11ndal vms lisaminutil oli tal supervõimalus teine ka lüüa, kuid Hladky tegi väga hea tõrje.

Kokkuvõttes siis tasuks 1:2 viik kuid ausalt öeldes mind see muretsema ei pannud (kahju veits ikka), kuna Ipswich oli eelmisel aastal väga võimas. Clarke, Roberts, Neil, Ekwah olid kõik ikka head ning ka Jobe paistis silma. Luis Semedo kadus ainult vahepeal ära. O'Nien sai jälle keskkaitsja ja kapten olla ning korra lõi palli väravajoonelt minema ent teise värava puhul ei valinud positsiooni just kõige paremini. Naljakas ikka kuidas hetkel algkoosseisu noh ütleme et ikka üks nõrgemaid mängijaid ikkagi kapten. Ja ei taha midagi halba öelda ta kohta, O'Nien on lihtsalt superhea suhtumisega mängumees. Järgmine mäng on juba homme karikas Crewe vastu ning järgmine liigamäng laupäeval Prestoni vastu. Sealt tahaks nagu küll võitu juba kätte saada.

[Graeme]

Hoiame pöialt, ilma safc-nufc on asi poole igavam.

[Sir Sunny Athletic]

Peale esimest mängu kaotati karikas penaltitega Crewe'ile ning liigas 1:2 Prestonile. Asi läks korraks juba täitsa masendavaks, aga õnneks suudeti Rotherhami ikkagi võit (kusjuures sealgi jäädi kaotusseisu aga Bellinghami kaks väravat päästsid päeva). Eelmisel nädalal tehti Coventryga väravateta viik ning kui ma paar päeva aru sain, et järgmine mäng tuleb Southamptoniga - kes polnud siiani ühtegi mängu kaotanud - siis kartsin ma hulleimat. On mul ikkagi meeles see, kuidas nüüd juba üsna mitu aastat tagasi Southampton vist kaheksaga meid võitis.

Esimest väravat tuligi oodata umbes 50 sekundit, kuid üllataval kombel oli autoriks hoopis Jack Clarke ... Kuus minutit hiljem pani Ekwah kastiservast paugu ning 2:0 - täiesti ulme! Poolaja lõpus lõi Ekwah oma teise ning kohe teise poolaja alguses lõi suvel saabunud Dack oma esimese - 4:0! Ise hakkasin mängu vaatama pisut peale seda ning pilt oli täitsa ilus. 82. minutil toodi sisse kaks noort Bennette ja Riggi näol ning viimasel lisaminutil tegi neist esimene kolm Maradona spinni, tsenderdas palli kasti ning napilt 16-aastane Rigg lükkas peaga selle väravasse - 5:0!
Super kõva!

Tabelis tõusime sellega üheksandaks ning väravatevahe läks ka kauniks +4-ks. Ja kui mõelda, et meie ainsad kaotused tulid Prestoni ja Ipswichi vastu, kes hetkel ongi esimesed kaks, siis pole nii väga hullugi. Tuju teeb heaks ka see, et Middlesborough on täitsa viimane ning astme võrra kõrgemal ei lähe Newcastle'il üldse nii hästi.

Üleminekuaknas tehti samas paar diili, mis jätsid tsipa mõru maitse suhu. Viimasel päeval lahkusid eelmise hooaja parim mängija Danny Bath (Norwichi), superstaarist ründaja Ross Stewart (Southamptoni) ning pikalt klubis olnud Lynden Gooch (Stoke'i). Viimasel päeval räägiti veel seda, kuidas Clarke ja Roberts on õnnetud ja tahavad lahkuda, aga õnneks nad ikkagi jäid. Stewarti eest saadi lõpuks umbes kümme miljonit, mis tegelikult okei hind, kuna ta päris pikalt katki olnud. Samas kui mees on terve, siis on ta täielik loom: lõi eelmise kahe hooaja ehk 59 mänguga lausa 34 väravat. Üldse ei imesta, kui ta peale tervenemist saab champa parimaks väravalööjaks. Eriti kahju oli aga Goochist. Tegemist ainsa mängijaga, kes oli klubisse jäänud Premier League'i ajastust. Lootsin väga, et tõuseb meiega Premmi kah. Oli väga töökas ääremängija, kes ei paistnud alati just silma, aga tegi oma töö ikka ära. Mälestusväärseimaks hetkeks oli 2021. aasta EFL Trophy finaalis võiduvärava löömine.

Suvise üleminekuakna raames liitus klubiga kümme mängijat. Keskkaitsjad Nectarios Triantis ja Jenson Seelt, väravavaht Nathan Bishop, äärekaitsja Timothee Pembele, poolkaitsjad Jobe Bellingham, Bradley Dack ja Adil Aouchiche ning ründajad Luis Semedo, Eliezer Mayenda ja Nazari Rusõn. Neist mängimas olen näinud vaid Bellinghami, kes oli täitsa hea, ning Semedot, kes on suhteliselt varjus olnud. Loodaks siiski, et keegi ründajatest hakkab ikka väravaid ka kõmmutama. Keegi peab ju Rossi asendama!

[Sir Sunny Athletic]

Pole ammu jõudnud mängu vaadata, aga nüüd teisipäeval õnnestus Leicester - Sunderland mängu laivis jälgida. Pean ütlema, et ega ma sellest mängust väga punkti ei oodanudki, kuna noh, Leicester on ikka vapustav olnud. Eeldaks et lõpus neil hoog siiski raugeb, kuid premmi lähevad päris kindlalt tagasi. Igatahes alustas Sunderland vaat et pisut aktiivsemaltki ning Clarkey sai korra peale lüüa, kuid 12. minutil läks ikkagi Leicester juhtima, kui nurgalöögi ajal jäeti Justin täiesti üksinda. Kahjuks ma nüüdseks enam väga palju mängust ei mäletagi - oleks pidanud kohe kirjutama - kuid Patterson tegi ikka päris mitu head tõrjet ning see hoidis meid üldsegi nõnda kaua mängus. Iheanacho sai ka mõlemad postid ära kõlistatud. Lõpus oli meil hästi palju ründavaid mängijaid korraga väljakul ning suutsime surve täitsa peale saada ja mäletan et briti kommentaator ütles seda ka, et sel hooajal pole väga ükski tiim suutnud Leicester nõnda vägevalt suruda. Väravat aga ei tulnud.

Tuli aga kolmas järjestikuses kaotus. Peale ilusat septembrit, mil võeti viiest mängust neli võitu nii, et igas võidumängus löödi vähemalt kolm väravat, oleme saanud nüüd järjest kolm kaotust. Veidi on kurb, kuid eks vahepeal peabki ka veidi halvasti minema. Vähemalt on Jack Clarke superhoos ning tema kaheksa väravat on tõstnud ta liiga parimaks väravakütiks (mis sest et ta pole isegi tipuründaja). Septembris valiti ka liiga parimaks mängijaks! Tegelt tema edu suht double-edged sword kuna nüüd levivad juba kuulujutud et klubi müüb ta talvel 15miljoniga maha ... Väga seda nagu ei taha.

Tabeliseis praegu selline et Leicester väga (väga-väga) selgelt teistest ees ning 13 mänguvooruga on nad kogunud 14 punkti rohkem kui kolmas koht. Teine hetkel Ipswich, kes samuti väga korralikult ratsutanud. Pakun et nemad siiski lõpuni vastu ei pea. Edasine tabeliseis on aga väga-väga tihe, kuna kui Leeds on 22 punktiga kolmas, siis 11. kohal olev Blackburn on neist vaid kolme silma kaugusel. Sama kaugel on ka Sunderland, ent õnneks meie väravatevahe on tänu Southamptoni klohmimisele siiani viisakas. Teisalt meist vaid kolme punkti kaugusel on 16. kohta hoidev Stoke ehk jah ... kui praegune seeria jätkub, siis võime kukkuda nagu kivi. Viimased kolm on teistest natuke juba maha jäänud, kui Sheffield Wednesday on ainult kolme punktiga, QPR-il on neid kaheksa ning Rotherhamil (mäng vähem peetud) üheksa. Nende ees seisab hetkel 14 punktiga Huddersfield.

[Sir Sunny Athletic]

Pole küll ühtegi mängu vahepeal näinud, aga on tekkinud kohti, millest kirjutada. Nimelt kui viimase kirjutamise ajal oli tulnud kolm kaotust järjest, siis sellele järgnes kolmemänguline kaotusteta seeria, mille käigus võideti Norwichi ja Birminghami. Sellele omakord tuli otsa aga järjekordne masendav seeria, kuna esiteks kaotati 0:2 Plymouthile, seejärel saadi 1:2 Huddersfieldilt ning nüüd tuli 1:1 Millwalliga. Kusjuures meie xG kolme mängu peale kokku oli 6.13 (!) ja vastastel 2.56 ehk võib öelda, et ründajast tunneme ikka tugevalt puudust. Olen igasugustest Sunderlandi fännigruppidest lugenud, et praegu ongi lihtsalt jama selles, et ei suudeta palli väravasse panna. Kahju tegelt, kuna seda probleemi teadsime juba ka suvel.

Nüüd tuli ka uudis, et Mowbray on minema saadetud, mis ikka tõsiselt kurb. Tema käe all mängisime eelmine aasta suurepäraselt ja noh ega ka praegu midagi katki polnud, vaid jah, nagu ma juba ütlesin, siis ei osata seda punkti i-le panna. Vaatasin mingeid bookmarke ka ja seal oli üks põhifavoriite enne Rooneyt Birminghamis olnud John Eustace. Samuti räägitakse hetkel Jaapanis töötavast Kevin Muscatist. Kummastki ma väga midagi kuulnud pole ehk noh väga nende vastu midagi pole. Räägitakse ka Lampardist ja Nathan Jonesist, kuid neid ei tahaks nagu väga üldse.

Üks põnev uudis on veel. Nimelt saavad 6. jaanuaril kell 17:00 üle seitsme aasta taas kokku Sunderlandi ja Newcastle'i põhitiimid. Seda siis FA Cupis. Ausalt öeldes kardan seda, aga ma usun ja loodan, et mängijad suudavad end - mistahes seisus nad siis on - kokku võtta ja suuta neid lolle kolle kuidagi võita. Okei, võitmine võib olla keerukas (aga sugugi mitte võimatu!), kuid loodan, et suudame väärikalt nendega mängida. Et noh ei oleks päris teerull kah. Tuletan ka meelde, et naftaklubi pole viimases üheksas omavahelises duellis suutnud meist jagu saada!

[Sir Sunny Athletic]

Sain nüüd jälle üle pika aja mängu vaadata: teisipäeval otsustasin ohverdada Meistrite liiga mängud ning panid telekasse hoopis Sunderlandi - Leeds Unitedi duelli. Tegemist oli täitsa põneva matšiga. Sarnaselt Leicesteri mängule arvasin ka nüüd, et ega meil väga head šanssi pole, kuna viimased kohtumised pole just kõige kaunimalt lõppenud ning Leeds oli viimasest üheteistkümnest mängust vaid kahel jäänud võiduta.

Nagu ma ka eeldasin, siis esimestel minutitel oligi Leeds parem. Eriti ohtlik oli Summerville, keda vist peetaksegi senise Championshipi hooaja üheks ohtlikuimaks mängijaks. Õnneks aga ei õnnestunud tal kordagi liiga kaugele läbi murda. Tasapisi hakkas ka Sunderland mängu saama ning siis oldigi üsna võrdsed. Ühel hetkel tegi Leedsi postide vahel seisnud Illan Meslier megahea tõrje ja hoidis sellega tablool nulle. Head tegid ka Sunderlandi kaitsjad, kuna kõik kaitseliini mehed Seelt - Hume - Ballard - O'Nien - Huggins ja ka kaitsev poolkaitsja Neil said vähemalt korra ühe hea vaheltlõike või taklamise tehtud. Eriti hästi jäid silma Hume ja Ballard, kes mõlemad viskusid minu meelest mitu korda täpselt õigel hetkel pallile ette. Meenub ka Jack Clarke'i vägev töö vasakul äärel - kaks korda jätsid mehe trikid mul suu ikka täitsa lahti, olen ikka suht kindel, et hiljemalt järgmisel suvel ostab mõni premmi klubi ta umbes 15-20 miljoniga ära.

Teisel poolajal oli mäng ikka võrdne, kuid siiski väga supervõimalusi ei tekkinud. Leeds vist hoidis rohkem palli aga kasu sellest polnud. Lugesin pärast, et Leedsi fännid süüdistasid Sunderlandi bussi parkimises, kuid ma sellega päris nõus pole, kuna pealelööke ja asju tehti umbes sama palju. Hakkas juba tunduma, et tulebki väravateta viik, mis oleks kommentaatori sõnul tähendanud seda, et Leedsi ja Sunderlandi omavahelises mängus ei nähta väravat esimest korda viimase 50 vms aasta jooksul. 78. minutil tegi Sunderland järjekordse rünnaku, mis lõppes vastase trahvikastis korraliku pingpongiga. Keegi lõi peale, keegi sai jala vahele, sealt lendas see edasi Pritchile näkku ning tema suunas selle kuidagi täpselt värava ees seisnud Jobele, kes palli ka peaga võrku sutsas. Esmapilgul tundus, et tegemist oli suluseisuga, kuid õnneks keegi kaitsjatest kattis selle ikkagi ära. Igatahes noor Bellingham sai erinevalt oma vanemast vennast teisipäeval värava kirja! Mängu lõpuks tõi Leeds mingi 5 ründajat üles, kuid väravat kätte ei saadud ehk Sunderland saigi päris üllatavad kolm punkti.

Seejuures eelmisele postitusele järgnes duell West Bromiga, kes on hetkel kõrgel viiendal kohal, ning neidki suutis peatreenerita Sunderland 2:1 võita. Seega võin täitsa öelda, et minul midagi Mike Doddsi palkamise vastu pole. Kui mees tuleb ja paneb kohe kahele suurele rivaalile ära, siis midagi ta ju ikka jagab. Vahepeal on ka räägitud, et Reimsis imesid teev Will Still tuleb Kirde-Inglismaale, aga maitea kas ma seda ka tahan.

Lõpetuseks ütlen, et eile vaatasin juba Meistrite liigat ning seda oli ikka oi kui magus jälgida