Sunderland AFC

[Ziirer]

Otsisin peale mitmeaastast vaheaega oma foorumi paroolid üles, et panna siia ajaloolisesse gruppi info 14. detsembril toimuva derbimängu ühisvaatamise kohta. Kellel FB pole, neile põhiinfo selline:

Pühapäeval, 14. detsembril mängitakse Premier League'is taas Tyne-Wear derbi ehk vastamisi lähevad Sunderland ja Newcastle United.
See on kindlasti Inglismaa, mõnede arvates kogu maailma jalgpalli, kõige tulisem vastasseis, mida pole Premieris peale 2015-16 hooaega nähtud.
Sündmuse väärikaks tähistamiseks ja nautimiseks kutsume kõiki, mitte ainult Newcastle'i või Sunderlandi fänne, ajaloolise mängu ühisvaatamisele Unibeti spordibaari Tallinnas!
Et üritus oleks põnevam ka neile, kes otseselt kummalegi klubile pöialt ei hoia, siis toimub enne mängu algust Toomas Vara koostatud viktoriin, kus saavad osaleda kõik huvilised. Muretseda pole vaja, toimetaja on lubanud jälgida, et küsimused ei saaks liialt jalgpalli või Newcastle poole kaldu.
Endine Sunderlandi mängija Mart Poom lubas läbi astuda ja julgematega pilti teha!
Ajakava:
14:00 Viktoriin - osalemine kõigile tasuta! Võitjale auhinnaks baarikrediiti, kaotajatele lohutusauhinnad!
16:00 Sunderland - Newcastle

https://www.facebook.com/events/1133...t_action_histo ry%22%3A[%7B%22mechanism%22%3A%22attachment%22%2C%22surface %22%3A%22newsfeed%22%7D]%2C%22ref_notif_type%22%3Anull%7D

[Wingback]

Nagu tuhast tõusmine, kiitus!


Mängu lõpus võiks olla suitsunurgas ka kaklus 90ties style

[Sir Sunny Athletic]

Vaatan, et viimati kirjutasin peale Arsenalimängu ning olin siis päris rõõmus. Ütlesin, et kui Bournemouth-Liverpool-ManCity-SaudiAraabia käest saaks viis punkti, siis oleks juba hästi. Saime seitse... Enne seda nelikut kaotasime millegipärast Fulhamile, kuid eks õnnetusi juhtub, täpselt enam ei mäletagi, mis seal juhtus. Igatahes hirmsama neliku alguses jäime kodukindluses 0:2 Bournemouthi vastu ning asi paistis hapu, ent nagu sel aastal juba kombeks, siis me hakkame alles teisel poolajal mängima ehk Enzo penalti, Traore täpne pauk ning Brobbey järjekordne viiski meid 3:2 ette ja tõi magusa võidu. Seejärel läksime mängima masendavas vormis oleva Pooliga ning läksime ka juhtima (Talbi tegi vist head värki), kuid lõpuks leppisime siiski viigiga (mis ikkagi võimas sõna!). ManCity on lihtsalt mootor, kelle vastu pigem ei saa ning neilt saime hooaja essa kolaka (0:3). Seal oli päris vahva moment see kui legend ise O'Nien sai teist mängu järjest lõpuminutitel väljakule ning sai paari minutiga endale otse punase. Pole üldse kuri ta peale, kuna tegelikult päris, ma ei teagi, koomiline. Esimene mees vist, kes top4 (või isegi top5?) divisjonides punase kaardi saanud.

Ja nüüd, eile, tuli see suur mäng. Läksime kokku naabritega, kes viimased kaheksa vms aastat rääkinud ja naernud meie üle. Veel suvel räägiti, et "oh saite üles, tuleb vist uus negatiivne punktirekord". Siis kui saime punkte, siis tulid vabandused, et "noh nad pole ju kellegagi veel mänginud". Nüüd läksime omavahel vastamisi ning mis juhtus? Nende teletornist ründemees tabas peaga palli päris hästi ja sai latipõrkest selle ka sisse, kuid noh jah ... valele poole. Ausalt öeldes naermise ja juubeldamise kõrvalt on mehest veits kahju kah, kuna see värav jääb ikka pikaks ajaks meelde. Mängu edenedes said sõbrad veidi rohkem rünnata, aga reaalsuses ühtegi päris ohtlikku momenti ei tulnudki. Seekord jäi meelde Wilsoni ülimalt ilus palli mahavõtt ning otsekohene litakaas värava poole, mis kahjuks siiski väravasse ei läinud. Muidugi jäid meelde ka Talbi, kes mõnusalt palli jalgevahelt läbi lükkas, Mukiele ja Reinildo, kes naerusuil mängu nautisid, Ballard, kes on ikka korralik kapp, ning Xhaka, kes liidrina asju kontrollis. Aga ka Le Fee ja Sadiki ja kõik olid väga tublid. Lõpetuseks siis jäigi ilus 1:0 ja saime mõnusa pildi tehtud. Veits veider oli see, kui vähe kollaseid liiga kaheteistkümnendad said, kuid lõpus õnneks hakkas neid rohkem tulema. Ei kujuta ette, mida O'Nien oleks korda saatnud siin.

Aga jah, lennujaamaga varustatud linnake pole nüüdseks kümme liigamängu järjest Sunderlandist jagu saanud (neist seitse on kaotatud ). Naljad korraks kõrvale jättes pean ausalt ütlema, et kartsin, et siin läheb meie koduõue ilus seeria, ent minu hirmud olid põhjuseta. Endiselt Arsenaliga ainsad, kes kodus igast mängust punkte võtnud. Aa ja nüüd ju kindel, et jõulude paiku oleme semudest kindlasti tabelis eespool :P. Igatahes loodan, et suudame endiselt head vormi hoida, tabelis kohti väga pole mõtet vaadata, kuna punktivahed nii pisikesed. Tähtis lihtsalt, et see 18. koht oleks piisavalt kaugel. 14 punkti veel vaja, et ilusa 40ni jõuda.

[Sir Sunny Athletic]

Ulme. Poisid läksid Aafrikasse ära, aga tragöödiat pole järgnenud. Brightoniga tegime väravateta viigi, Leedsi vastu söötis Xhaka megailusa söödu Adingrale, kes selle megakaunilt kiiprilt mööda keerutas (lõpuks sai vastaste Calvert-Lewin ei tea mitmendat mängu värava kirja ehk 1:1) ning nüüd, kuidagi täiesti uskumatult, suutsime koduõuel Haalandit ning kogu Manchester Cityt kuival hoida. Nüüd olen ausalt öeldes kõike näinud. Manchester City on mu jaoks olnud meeskond, kes selliseid mänge võidab alati ning Haaland lihtsalt lööb kõigile, kuid sel hooajal suutsime nendelt punkti ära napsata... Stadium of Light on ikka megavägev kindlus ja mul ausalt tulevad külmavärinad juba otseülekannetest publiku möllamise kuulamisest. Nüüd siis kogu esikolmik (Arsenal, City, Villa) pidanud meie koduõuelt lahkuma võiduta. Annaks seekord kiidusõnad Roefsile, Xhakale, Geertruidale, Mukielele, Alderetele ning tegelt ka Cirkinile ja Hume'ile, kes kõik õigel hetkel pallile ette hüppasid. Vahepeal oli värava ees parajalt sagimist, ent need mehed jäid õigel hetkel ette. Ja ei olnud nii, et meil poleks võimalusi olnudki: Le Fee pani kaks ülikaunist kaitseliini läbivat jooksupalli, mis kahjuks siiski väravasse ei toimetatud. Ka Hume sai korra paari meetri kauguselt ülivabalt peaga löögile, aga täpsusest jäi puudu. Brobbey oli ka korralik karu ja maadles seal kaitsjatega päris mõnusalt ja võitis duelle.

Aga 19 mängu mängitud ja ainult neli kaotust. Täiesti haige ikka. Ja kui vaatame, kes meid võitnud on, siis seegi päris üllatav - City (2. koht) sai kodus 3:0 võidu, aga võõrsil saime viigi kätte; United (6. koht) sai kodus 2:0 võidu kätte; Fulham (11. koht) sai kodus 1:0 võidu ja Burnely (19. koht) napsas kodust 2:0 võidu. Midagi pole öelda... Ei oleks sellist hooaega mitte kusagilt oodanud. Ainult kolm tiimi võivad potentsiaalselt duubli meie üle teha, aga ükski neist ei ole tabeli täielik tipp (okei, Manu kohta saab nalju teha).

18. koht hetkel 15 punkti kaugusel. Tabelis koht ilus seitsmes, ent tabel on endiselt jube tihe ehk 4. koha Liverpool on ainult(?) nelja punkti kaugusel, kuid 14. kohal olev Brighton on samuti nelja punkti kaugusel. Kuidagi vaja veel 11 silma kätte saada ning siis on ilusasti 40 koos ja vast West Ham/Forest/Leeds kõik järele ei jõua (ma isiklikult ei usu, et WHU langeks, ent mine tea, tore oleks).

[Sir Sunny Athletic]

Spursilt ka nüüd punkt napsatud! Ja seda veel võõrsilt! Kuigi pean tõdema, et teisel poolajal oli päris mitu korda nii, et kuulda oli ainult Sunderlandi fännide võimsat laulu ehk ei tea, kuidas kodufännid sel juhtuda lasid... Mäng ise oli alguses ikka pigem kole (rünnakule ei saadud üldse), aga siis nagu sel hooajal ikka, siis teisel poolajal hakati alles lammutama ning Tottenhamil väga võimalusi ei tulnudki. Brobbey oli enamus mängust peidus, aga siis tegi Le Feega megailusa seinamängu ning vasaku jala välisküljest lendas kahurikuul niimoodi väravanurka, et Vicario väga ei reageerinudki. Hetkel pingilt polnud aga tõesti kedagi tuua ehk mingi ründemehe võiks ikka talvega veel leida (Isidoril tuli mingi väike vigastus vist).

18. koht nüüd 16 punkti kaugusel. Tabelis koht kaheksas ning 30 punkti kotis. Viimase 18 mänguga võiks ju 10 punkti iisi-piisi kätte saada onju...