Heh. Selline mäng siis. Läbiv toon oli vist see, et, esimese poolaja viimased minutid välja jätta, mängiti ikka väga alla võimete. Ja Southampton pani täiega või veits ülegi. Nemad töötasid ausalt oma punkti eest. Kohtuniku vile meie kasuks ka eriti törtsuda ei tahtnud, kuigi üldplaanis see määrav polnud.
Oscar oli nähtamatu/saast. Lampard kuni väravaolukorrani(kus ta hästi tegutses) straight up bs, pärast nähtamatu. Mata nähtamatu. Hazard ja Ba olid head. Ramires, Luiz okeid.
Ja siis need väravad. Cahill tõugati ära ja kutt jäi lihtsalt seisma och vahtima. Booom, olemas. Gary oli muidu okei, aga see oli väga juust. Teise väravasituatsiooni tekkimist oleks saanud vist vältida, kui Ba sekund varem tema ees ja pisut vabamas positsioonis, aga jalgadega oluliselt osavamatele tiimikaaslastele oleks söötnud. Seda ta ei teinud, kaotas palli ja mängu selle hetkeni kõige kurvem vaatepilt, kuidas Shaw (Chelsea fänn, muide) lihtsalt vudis Cesari eest ära nagu viimane oleks 50, oli tõsiasi.
Paar head võimalust lasti raisku ka. (Ba nt) Ning Oscar poleks mitte mingi valemiga tohtinud seda mängu platsil lõpetada, samal ajal, kui Marko paksu jope varjus kotte pidi sügama. Ehk siis väike Rafa pask vahetuste/nende ajastusega ka.
Aaaaa. Ja rääkides vahetustest, siis see, kes Lampardi asemel platsile tuli, tekitas minus ilmselt esimest korda elus mõtte: kas teda tagasi välja ei saa vahetada. Kombinatsioon väsimusest, alavormist, tujutusest. Kõik oli aeglane, kõik oli ebakvaliteetne, kõik oli raiskav. Ma loodan, et see hooaeg jääb talle siin klubi viimaseks. Tema enda pärast juba. Nüüdsest saavad asjad ainult allamäge minna. Ja asjad on juba niigi kurvad. Go home, Fernando.
Southampton vääris oma punkti, meie oleks veidi andekama oponendi puhul 0 saanud. Kehv kehv.
Aga, et lõpetada positiivsel noodil, siis Ba sisendab jätkuvalt kindlust ning Eden fakin Hazard on igat kuradi viimast penni väärt, mis ta eest klotsiti. Lihtsalt suurepärane skill. Ja ainult 22.
Positiivne noot number kaks on see, et FA youth cupis tulid Chelsea noored tagasi 0-2 kaotusseisust (oh the irony) ja võitsid lisaajal 3-2 Charltonit. Nii hoida!
Head õhtut.
Oscar oli nähtamatu/saast. Lampard kuni väravaolukorrani(kus ta hästi tegutses) straight up bs, pärast nähtamatu. Mata nähtamatu. Hazard ja Ba olid head. Ramires, Luiz okeid.
Ja siis need väravad. Cahill tõugati ära ja kutt jäi lihtsalt seisma och vahtima. Booom, olemas. Gary oli muidu okei, aga see oli väga juust. Teise väravasituatsiooni tekkimist oleks saanud vist vältida, kui Ba sekund varem tema ees ja pisut vabamas positsioonis, aga jalgadega oluliselt osavamatele tiimikaaslastele oleks söötnud. Seda ta ei teinud, kaotas palli ja mängu selle hetkeni kõige kurvem vaatepilt, kuidas Shaw (Chelsea fänn, muide) lihtsalt vudis Cesari eest ära nagu viimane oleks 50, oli tõsiasi.
Paar head võimalust lasti raisku ka. (Ba nt) Ning Oscar poleks mitte mingi valemiga tohtinud seda mängu platsil lõpetada, samal ajal, kui Marko paksu jope varjus kotte pidi sügama. Ehk siis väike Rafa pask vahetuste/nende ajastusega ka.
Aaaaa. Ja rääkides vahetustest, siis see, kes Lampardi asemel platsile tuli, tekitas minus ilmselt esimest korda elus mõtte: kas teda tagasi välja ei saa vahetada. Kombinatsioon väsimusest, alavormist, tujutusest. Kõik oli aeglane, kõik oli ebakvaliteetne, kõik oli raiskav. Ma loodan, et see hooaeg jääb talle siin klubi viimaseks. Tema enda pärast juba. Nüüdsest saavad asjad ainult allamäge minna. Ja asjad on juba niigi kurvad. Go home, Fernando.
Southampton vääris oma punkti, meie oleks veidi andekama oponendi puhul 0 saanud. Kehv kehv.
Aga, et lõpetada positiivsel noodil, siis Ba sisendab jätkuvalt kindlust ning Eden fakin Hazard on igat kuradi viimast penni väärt, mis ta eest klotsiti. Lihtsalt suurepärane skill. Ja ainult 22.
Positiivne noot number kaks on see, et FA youth cupis tulid Chelsea noored tagasi 0-2 kaotusseisust (oh the irony) ja võitsid lisaajal 3-2 Charltonit. Nii hoida!
Head õhtut.
Kommentaar