Suurim probleem jalgpallis on suurklubide kartelli liigne võim. UEFA ei saa mingeid põhimõttelisi muutusi ilma selle kartelli nõusolekuta sisse viia. Veel vähem selliseid, mis kartelliliikmete huvidele otseselt vastu käiks. Sellest tuleneb ka FFP reeglite see osa, mis ei luba superrikastel uusomanikel oma klubisid raha loopides kiirkorras vanade suurte mängumaale viia.
Ehk siis tegemist on paradoksaalse olukorraga, kus sama reegel ühelt poolt paistab igati loomulik ja mõistlik (kulutada saad nii palju, kui sisse tuleb), kuid teise nurgalt vaadates on samaaegselt tegu jõupositsioonil olevate klubide küünilise oma huvide (raha) kaitsmisega võimalike uute tulijate eest. FFP peamine eesmärk on olnud siiski vältida klubide massilist pankrotti minekut kiire ja lühiajalise edu nimel tehtava vastutustundetu laristamise tagajärjel ning selles osas on see ka suuresti edukas olnud.
Naftaraha osas tasub konkreetsete klubide (City, Chelsea, PSG jne) asemel vaadata organisatsioonide (liiga, FA vmt.) poole, mis pole sissetuleva raha aktsepteerimisel piisavalt rangust üles näidanud. Selle mündi üks pool on nii riiklike kui ka eraisikute naftamiljardite toel "kunstlikult" üles upitatud nn uusrikkad klubid. Sama mündi teine pool (mis on suuremgi probleem) aga on klubide võõra rahaga ülevõtmine, mille tagajärjel oli näiteks Liverpool enne FSG mängu tulekut pankrotiohus ning ManU sai Glazerite-nimelised puugid teadmata ajaks kaela.
Ehk siis tegemist on paradoksaalse olukorraga, kus sama reegel ühelt poolt paistab igati loomulik ja mõistlik (kulutada saad nii palju, kui sisse tuleb), kuid teise nurgalt vaadates on samaaegselt tegu jõupositsioonil olevate klubide küünilise oma huvide (raha) kaitsmisega võimalike uute tulijate eest. FFP peamine eesmärk on olnud siiski vältida klubide massilist pankrotti minekut kiire ja lühiajalise edu nimel tehtava vastutustundetu laristamise tagajärjel ning selles osas on see ka suuresti edukas olnud.
Naftaraha osas tasub konkreetsete klubide (City, Chelsea, PSG jne) asemel vaadata organisatsioonide (liiga, FA vmt.) poole, mis pole sissetuleva raha aktsepteerimisel piisavalt rangust üles näidanud. Selle mündi üks pool on nii riiklike kui ka eraisikute naftamiljardite toel "kunstlikult" üles upitatud nn uusrikkad klubid. Sama mündi teine pool (mis on suuremgi probleem) aga on klubide võõra rahaga ülevõtmine, mille tagajärjel oli näiteks Liverpool enne FSG mängu tulekut pankrotiohus ning ManU sai Glazerite-nimelised puugid teadmata ajaks kaela.
Kommentaar