Üldist ja omapärast inglise jalgpallis

[kaala]

Huvitav millise osa demokraatiast brittide Royal Family siis ära hammustab? Neil ju absull null möju poliitikas, puhtalt sümboolne roll. Monarhia....mnjah. Sümboolne monarhia siis.

[lenc]

Huvitav millise osa demokraatiast brittide Royal Family siis ära hammustab? Neil ju absull null möju poliitikas, puhtalt sümboolne roll. Monarhia....mnjah. Sümboolne monarhia siis.

Puhtjuriidiliselt on neil tegelikult väga suur võim ja teoreetiliselt saaks seda ka poliitikas rakendada. See, et monarh kinnitab peaministriks valimistel kõige rohkem alamkoja kohti saanud erakonna juhi, on selline vaikiv kokkulepe, millest on viimastel sajanditel kinni peetud. Aga põhimõtteliselt mitte miski ei takistaks monarhil ka oma toateenija armukest peaministriks nimetamast, kui ta seda sooviks. Rääkimata sellest, et monarh on ka sõjaväe kõrgeim juht ja võiks soovi korral a'la Iiri Vabariigile sõja kuulutada vms. Need on muidugi ekstreemsed näited, mida pole viimastel sajanditel nähtud, aga leidub ka väiksemaid kohti, kus monarhidel on eriseisus ja mis mõjutab ka tavaelu. Näiteks eelmise valitsejapaari puhul olid mõlemad parajad autopeded ja eelistasid ise ringi kimada selmet seda lasta sohvritel teha. Ning kuna nad elasid kõrge vanuseni (99 ja 96-aastaseks), siis tekitas see lõpuks juba päris suurt peavalu, kuna nende tervislik seisund oli selline, kus tavakodanikul oleks ammu load ära võetud. Aga kuna neile seadused sõna otseses mõttes ei kehti, siis panid aga rahulikult edasi ja teised liiklejad pidid lihtsalt üritama neist hoiduda...

[kaala]

Puhtjuriidiliselt on neil tegelikult väga suur võim ja teoreetiliselt saaks seda ka poliitikas rakendada. See, et monarh kinnitab peaministriks valimistel kõige rohkem alamkoja kohti saanud erakonna juhi, on selline vaikiv kokkulepe, millest on viimastel sajanditel kinni peetud. Aga põhimõtteliselt mitte miski ei takistaks monarhil ka oma toateenija armukest peaministriks nimetamast, kui ta seda sooviks. Rääkimata sellest, et monarh on ka sõjaväe kõrgeim juht ja võiks soovi korral a'la Iiri Vabariigile sõja kuulutada vms. Need on muidugi ekstreemsed näited, mida pole viimastel sajanditel nähtud, aga leidub ka väiksemaid kohti, kus monarhidel on eriseisus ja mis mõjutab ka tavaelu. Näiteks eelmise valitsejapaari puhul olid mõlemad parajad autopeded ja eelistasid ise ringi kimada selmet seda lasta sohvritel teha. Ning kuna nad elasid kõrge vanuseni (99 ja 96-aastaseks), siis tekitas see lõpuks juba päris suurt peavalu, kuna nende tervislik seisund oli selline, kus tavakodanikul oleks ammu load ära võetud. Aga kuna neile seadused sõna otseses mõttes ei kehti, siis panid aga rahulikult edasi ja teised liiklejad pidid lihtsalt üritama neist hoiduda...

Lugesin veits üle ning paistab jah, et kui mingi ilge munder vend etteotsa saab, siis saaks veidi pullida küll. Andrew näiteks, aga kuna ta järjekorras 8s, siis peaks umbes 7 tegelast ära mürgitama. Liiga obvious, vist.

Mis monarhiast siis saab, kui Šotimaa iseseisvust taotleb ja UK`st lahkub, jätkub vanaviisi? 2014 oli šotimaal referendum ja 55% vastu, viimane küsitlus näitab esimest korda toetust. Järgmise aasta Oktoobris uus referendum. Šotlased igatahes suht pissed, et brexit oli ja enam normaalselt liikuda ei saa. Lisaks muidugi kerge ajalooline beef inglastega, selline suur vend vs väike vend suhe vist.

[onoz9]

Need on need momendid, kus ma saan aru, et Eestlased on ikka nii kitsa mõttemaailmaga, et meie kõrval oleks isegi kääbikud globaalse mõttehaardega. See on ühe ajastu lõpp mitte ainult ühele rahvale ja rahvusele vaid mitmetele. Ja mis sellest halba on, kui nad leinavad?

Istuge maha ja mõelge milline rännak tal oli. 1952 - 2022. 1952 polnud telekas veel massitarbekaup ... kuni me täna striimime full HD 4k mänge ekraanidesse mis annavad elamuse nagu oleksid ise kohal ja oma suuruselt well on suurem kui naabril. Tulistan puusalt ja pakun, et 1952 ei olnud isegi teie vanemad veel sündinud! Aga tema hakkas siis valitsema. Mõelge natukene mis on selle vahemiku jooksul maailmas juhtunud. Äkki siis mõistate.

Mu hea inglasest sõber, kes on suht tugev anti-royalist, uudist kuuldes läks silm märjaks ja ta ütles mulle kurvalt "The last good monarch".

Ja te muretsete siin, et krt sitt lugu küll 6-pack ostetud, aga mängu ei näidatagi...

+1, see on kord sajandis sündmus, kui nii võtta.

Ja keegi ei käskinud neid mänge tühistada, see oli FA otsus.

[lenc]

Olge nüüd ikka mõistvad selle mängude ärajätmise osas. See polnud mingi suvaline vanamutt, kes ära suri, vaid ikkagi FA presidendi vanaema.

[JuriM]

[Nasfal]

See on ju nii segane juhtum, sest ma lugesin tweedi alt replyd läbi ja mitte keegi ei tea, mida konkreetne inimene siis ütles kuningakoja ja kuninganna kohta.

[Wingback]

Kinga list (täiendame jooksvalt). Kas saabub ka kuu, kus keegi ei lähe?

1. Scott Parker - Bournemouth - Aug 30
2. Thomas Tuchel - Chelsea - Sept7
3. Bruno Lage - Wolves - Okt 2

[mcnamara]

Mõned väljendid, osad neist õige ammused, lõpuks sõnaraamatus.

[Mõnuagent 007]

Mõnureiting 11 vooru järel. Ausalt öeldes on tegu NBA league pass indexi töötlusega, aga, noh, eks on iga meeskonda nähtud juba mitu korda ja seetõttu julgen öelda, et:

5 - meeskonnad, keda kindlasti tasub vaadata.

Leicester City - mis muudab nende mängud põnevaks? Üritatakse mängida alati palliga ja positiivset jalgpalli. Samas eeldab see väravas meest, kes vähegi suudab meeskonna kaitseliini kindlust süstida. Danny Ward on selle vastand - tõrjeprotsent liiga kehvim, jalagamäng kohutav. Juurde veel ka keskkaitses Daniel Amartey ja pulli saab kõvasti. Rünnakul on Maddison imeline, mis muudab ka rünnakul meeskonna täitsa nitšekaks.

Leeds United - umbes sama eelmisega. Pidev pressing, kohutav kaitse. Iga õnnestumise peale käib kõrgete viite vehkimine ja üleüldse täie emotsiooniga mäng. Igav ei ole kunagi.

Man City - jah, Man City mängud on põnevad. Miks? Sest meeskonnal on Haalandi-faktor. See tähendab, et küsimus on alati, mitu see mees lööb seekord. Eelnevate aastate "lööme ühe ära ja siis tapame mängu kinni" on muutunud "lööme ühe ära ja siis Haaland lööb veel mõned".

Arsenal - inglise keeli on selleks sõna "electric". Meeskond on ründav, meeskond on järeleandmatu. Samas on kaitses Gabriel Magalhaes, kellel on selline gung-ho pähe hüpanud ja sealt saab ka kaitses nalja.

Liverpool - ühel päeval lüüakse vaesele BMouthile 9, siis saadakse suvakambalt kolakat. Kunagi ei tea, mis juhtub. Mängupildiliselt endiselt haarav sats.

4 - päris meelelahutuslik.

Manchester United - algul oli eriti lõbus, kui saadi suvalt kolakat. Siis hakkas mäng jooksma ja see on muutnud mängud kohati igavaks, kuid sellest hoolimata on meeskonnas pidevalt "äkki miskit juhtub"-vaib sees. Lisaks näeb pingil istuvat Ronaltsi.

Brentford - madal kaitseliin, pidev press ja väljaspool suurt seitset kõige pädevam ründeäss. Tulemused võivad olla ootamatult positiivsed, aga ka ootamatult puised.

Brighton - koguaeg toimub midagi. Eriti ohtlik meeskond suurte vastu, sest siis on ruumi ja teravust. Kui vastasmeeskond kaitseb, siis saab mängida joomismängu "kui jälle healt kohalt pall taevasse lendab, siis joo". Või "kui Trossard postile pihta saab, siis ava uus pudel".

Fulham - pigem nelja poole. Kui Palhinha, Pereira ja kompanii jooksma saab, siis on mäng eriti ilus. Kui seda ei ole, siis on ilus see, kuidas Mitrovic kaitsjaid terroriseerib. Kaitses on ka omamoodi kaosefaktor sees, mis muudab ka teisel pool mängu naljakaks.

Chelsea - meeskonna omanik mängib CMi ja vallandab peatreenereid. Siis ostetakse üsna suvalt mängijaid ja suur keskkaitsja teeb ka pulli. Ilmselt saab aasta jooksul veel piisavalt pulli, et jõutakse sinna viiepalli ligidusse.

Kolm - no miks mitte vaadata

Crystal Palace - suured ja kiired mustad mehed müdistavad mõnuga. Kohati minnakse liiga kaitsvalt peale ja siis ei toimu jälle suurt midagi. Nagu Forrest Gumpi kommikarp, kunagi ei tea, mis välja kukub.

Southampton - umbes sama, mis CP.

Bournemouth - iseenesest üsna puine sats, aga Billing ja Solanke on lahedad. Meelelahutuslik faktor langeb korralikult, kui otsustatakse Kieffer Moore väljakule panna. Siis tasub vältida.

Nottingham Forest - kõige põnevam on algkoosseis. Ega ka Cooper ei tea, mida ja keda väljakule panna. Aurier kaitses? Alati naljakas! Rünnakul mehed, kes ei saa palligi - pole niivõrd naljakas. Viimasel ajal on ka ultrakaitsvalt mängitud, mis muudab mängu väga kinniseks. Samas Dean Henderson on "igas mängus üks elutõrje"-vormis.

Aston Villa - napilt sai kolme peale. Seda eelkõige täieliku ettearvamatuse tõttu. Meeskond peaks olema tugev keskmik, aga vahepeal on väljakul üliosavad mängijad, kes vudivad ilma erilise plaanita ringi ja meenutavad koolitiimi. Chelsea vastu oldi samas lõbusad, et mine võta nüüd kinni.

Newcastle - võiks olla ka neli, kuid Howe läheb mängudele üliettevaatlikult. Võõrsil pargitakse bussi, koduväljakul mängitakse veidi lõbusamalt. Glamuurne Bournemouth kohati, kuid Bruno on megalahe ja nende mäng Man City vastu oli üks tänavuse hooaja tipphetki.

Kaks - snorefest

Tottenham Hotspur - veidi spursy värk. Eriti magedaks läheb siis, kui Höjbjergi ja Bentancuri kõrvale pannakse sisse ka Bissouma. Siis käib mängu surmamine ja lootmine Kane'i geniaalsusele. Õnneks/kahjuks on Kane geniaalne ja nii tulevad tulemused ka. Kuiv ja efektiivne meeskond.

Everton - kõige meelelahutuslikum kuju on Onana. Mängus saadakse kaks võimalust, mis üldiselt pekstakse taevasse. Pakitakse end kaitses kinni ja Tarkowski ja Coady peksavad palle minema. Noh, ei ole atraktiivne.

West Ham - endiselt vist on asi staadionis, aga West Ham on iseenesest tore tiim, aga mingi x-faktor on meeskonnast puudu. Enamvähem teevad tulemused ära, suurt pauku pole veel tulnud. Algul oli ka Scamacca naljakas, aga nüüd enam mitte.

Üks - ema, anna padruneid

Wolverhampton - nüri, igav. Eelmistel aastatel oldi samamoodi, kuid tänavu on kõik veelgi nürim. Pole väravalööjat, kõik siblivad mõne meetrise raadiuse peal vingelt, aga ülejäänud ootavad rahulikult. Justkui poistebänd, kus üks laulab soolot, teised tantsivad ja ootavad enda soolot. Ilmselt poleks kellelgi väga kahju, kui nad välja sajaks.

[mcnamara]

Minu jaoks on Premier mõneti kurb. Mõned aastad tagasi oli veel igas meeskonnas vähemalt üks silmapaistev või huvitav mängija, keda tasus jälgida, aga isiksusi jääb aina vähemaks. Klubide mängustiil on ka suures plaanis nii sarnane, mõned lihtsalt teevad paremini kui teised. Halli massi on tohutult palju.

[ElNino9]

Minu jaoks on Premier mõneti kurb. Mõned aastad tagasi oli veel igas meeskonnas vähemalt üks silmapaistev või huvitav mängija, keda tasus jälgida, aga isiksusi jääb aina vähemaks. Klubide mängustiil on ka suures plaanis nii sarnane, mõned lihtsalt teevad paremini kui teised. Halli massi on tohutult palju.

Ma arvan ka, et prooviks 18. satsiga.

[Mõnuagent 007]

Asi pole pigem 18 satsis. Ma pakun, lihtsalt pakun, et probleem on pigem USA spordianalüütika pealetungis ja samas ka suurklubide "meeskonnas 25 rahvuskoondislast" kombona. Ehk siis matemaatiliselt on terve persetäis tiime, kus on data öelnud, et suurim võimalus võita on "istu sügaval kaitses ja looda ühele kiirele ründajale" ja siis on terve posu selliseid tiime, kes mängivadki by default väga kinnist ja üheülbalist jalgpalli.

[mcnamara]

Asi pole pigem 18 satsis. Ma pakun, lihtsalt pakun, et probleem on pigem USA spordianalüütika pealetungis ja samas ka suurklubide "meeskonnas 25 rahvuskoondislast" kombona. Ehk siis matemaatiliselt on terve persetäis tiime, kus on data öelnud, et suurim võimalus võita on "istu sügaval kaitses ja looda ühele kiirele ründajale" ja siis on terve posu selliseid tiime, kes mängivadki by default väga kinnist ja üheülbalist jalgpalli.

No on ka neid, kes püüavad edukaid kopeerida, aga teevad seda halvasti. Näiteks Leeds, kelle lootusetut üritamist "moodsat jalkat" mängida on päris õnnetu vaadata.

[kaala]

Asi pole pigem 18 satsis. Ma pakun, lihtsalt pakun, et probleem on pigem USA spordianalüütika pealetungis ja samas ka suurklubide "meeskonnas 25 rahvuskoondislast" kombona. Ehk siis matemaatiliselt on terve persetäis tiime, kus on data öelnud, et suurim võimalus võita on "istu sügaval kaitses ja looda ühele kiirele ründajale" ja siis on terve posu selliseid tiime, kes mängivadki by default väga kinnist ja üheülbalist jalgpalli.

Good point. Kuidas championshipiga on? Niipalju kui mängudele peale sattunud, siis tundub seal palju lahtisem ping-pong jalgpall kui selline ümber palava pudru sonkimine nagu premmis