oi džiisõs kuidas ma nautisin neid tema käpuli käimisi ja naersin südamest, kui talle phil collinsit ei mängitud ja pärast oli häbinägu ees. kuidas ma tembeldasin ta alatasa viimaseks tolguseks, kui ta jälle küünarnukiga kellelegi kuklasse sügas või starfishi lastes pendla välja võttis, ja ropendanud ei ole ma vist oma noores elus kunagi ebaviisakamalt kui selle peale, et üks halli särgiga mees oldtraffordil kaamerat suudles.
aga see on kõik umbes liivatera suurune tükike sitta kõrbes, kui me hakkame nüüd tõsise näoga rääkima sellest, mis mees see Stevie tegelikult kõigi nende aastate jooksul oli, eks. mingist kõigi aegade top XIst ei hakka üleüldse argumenti tegema, sest neid võib iga molu jäädagi oma maitse järgi koostama, aga lepiks äkki lihtsalt selle tõsiasjaga, et tegemist oli-on ühe kuradi kõva mängijaga ja müts maha tema ees, maani. facht! nagu ütleks paks kelneripoiss.
aga see on kõik umbes liivatera suurune tükike sitta kõrbes, kui me hakkame nüüd tõsise näoga rääkima sellest, mis mees see Stevie tegelikult kõigi nende aastate jooksul oli, eks. mingist kõigi aegade top XIst ei hakka üleüldse argumenti tegema, sest neid võib iga molu jäädagi oma maitse järgi koostama, aga lepiks äkki lihtsalt selle tõsiasjaga, et tegemist oli-on ühe kuradi kõva mängijaga ja müts maha tema ees, maani. facht! nagu ütleks paks kelneripoiss.
Kommentaar