Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Veab sellisel juhul. Mingi 60 miljonit van Dijki eest oleks debiilsuse tipp ka.
No ma ei tea, kui nüüd arvestada kui logu me kaitse on, siis pangu Lovren turgu (keegi pidi tahtma 30 milli eest) ja ostku kasvõi 60 milli eest see patsiga poiss. Tasuks igal-juhul ära.
Kui ma mõne aasta eest pidin siin avalikult vabandama Sturro ees, siis nüüd tahaksin sama teha Väintsi ees. Mulle üldse ei sümpatiseerinud see laiskloom, kes aitas Njuukal Premmist välja pudeneda, aga tuleb välja, et tal on imeline omadus lüüa kriitilistel hetkedel kolmepunktiväravaid. Või võtta kollane kaart seal, kus hädasti tarvis. Tundub ka muhe vana olema, isegi räpib, nagu kõik päevitunud hollandlased. Pärast Manét, eelmise suve parim ost vist?
Ülisümpaatne kuju paistab olevat ja märkamatult efektiivne. Peakski vabandama!
Prelüüd: Liiga palju mängijaid?
Klopp ei raisanud ilma suurvõistluseta suvel aega oma esimese pre-seasoniga kogu kamp kiirelt vormi saada. Tihedalt mänge esialgu kodusaare pinnal nõrgemate vastastega ja siis glamuursemad mängud, kus materdati teiste hulgas Barcat, kes alles tuli suvepuhkuselt. Näha oli, et kõik on hooajaks valmis ja paljud küsisid/kirjutasid/spämmisid – kas meil ilma Euroopata äkki liiga palju mängijaid pole? Arvati, et ehk pole Origidel, Stewartitel, Lucastel ja isegi Canidel ja Sturridgitel just palju võimalusi platsile saada (viimane on muidugi eraldi arutatav juhtum). Ja kas Ragnar Klavanit üldse näeme põhikoosseisus? Oi kuidas võime eksida. Ings näiteks otsustas ruttu ennast jälle terveks hooajaks elutoa mugavustesse kirjutada.
August: Ettearvamatu ’Pool, see pole midagi uut.
Avamäng Arsenaliga oli kohe üks liiga hooaja mänge. Ja mõnes mõttes esindas see alanud hooaja Liverpooli: konarlik, siis hiilgav moment talismanilt, kruiisimine ja siis võime iseendale jalga tulistada. Jäime küll peale, aga kolm tuli ka välja võtta. Mane sai hakkama ka ühe fantastilisema soologa, mida need silmad näinud on. Ja siis Päev ja Öö. Burnleylt tala, ligi 80% pallivaldamisega, see ei jäänud esimeseks korraks, kaugeltki. Klopp aga vastas sellele ühe kavala lükkega: liigakarikas Burtoni vastu läks platsile põhimõtteliselt sama esi-11, nii karistuseks, kui enesekindluse tagasi saamiseks. Mäng saadi tagasi käima ja mitte üldse häbiväärne viik meie viimases mängus White Hart Lane’il järgnes.
September - November: Me oleme JUBA nii head??
Hädine pohmakas Leicester, Chelsea ja Palace võõrsil, Spurs kodus karikas, totaalsed nüpeldused Watfordile ja Hullile, Klavan saab ka mängu – elu paistis lill olevat. Vastastel ei paistnud vastust olevat kiirele ja kavalale rünnakule, mida juhtisid Mane, Firmino ja Phil, koos Origiga vahetusest ja mida tagant juhatas Hendo. Ainult viigi peal väljas tabelikeskmike Sotoni ja Manuga jäime… viiki. Kuigi suutsime näidata kaitses võimet omale ikka jalga tulistada (Lucas v Lester, Loveren v Palace jne), lõime piisavalt väravaid, et silm natukeseks kinni pigistada.
Detsember: Merry Christmas Everton
Hoog tundus peatamatu ja kui Liverpool astus talendika Eddie Howe Bournemouthi vastu platsile ja peagi 3-1 juhtima läks, paistis, et teise käigu peal võib ka lasta, see väravate löömine on üsna lihtne asi. Ja minutitega olime 3-4 taga, kes loopis puldi, kes õllekannu puruks. Okei, ehk võime lugeda selle üheks hulluse momendiks, ikka juhtub Liverpooliga? Sai ka kiirelt selgeks, et noorel Kariusel veel fish n chippies ei maitse ja suur belglane sai jälle postide vahele tagasi (seda osa on juba päris mitu korda korratud siin kanalis?). Ülejäänud detsember polnud paha – keegi ei saa nii tiheda graafikuga lubada laitmatut minekut. Viik Hammeritega, loputused Borole ja Stoke’ile ning ülipingelised üheväravalised võidud Evertoni ja Man City üle. Mane lõpuminutite värav on kindlasti mitmelgi punasel üks hooaja momente. Ma äratasin küll naabrid üles. Ja Klavanil oli kord Lukaku, kord Aguero taskus. Ilus. Häid jõude everton ja head uut aastat naelSterling! Siiski, mõlemas mängus paistsid poisid punases veidi tempost maas, väsimus jalgades.
Jaanuar – Veebruar: Katastroof
Kõik, kes on Liverpooli jälginud vähemalt kümme aastat, rääkimata 90ndatest, teavad kuidas võidakse näidata üht liiga haaravamat jalgpalli, särada tabeli tippude vastu ja siis omale endale võimalikult ruttu jalga tulistada nõrgemate vastu, tihti komöödia tõttu, mida tahetakse siin klubis kaitseks nimetada. Roy Evansi aeg oli musternäide, Houllier ja Rafa üritasid ja olid oma parimatel hetkedel lähedal püsivalt toimiva kaitse saavutamisele, peale õudust, mis oli 09/10 ei ole aga kordagi saanud see klubi nautida püsivalt toimivat kaitset. Aga ükski Liverpooli fänn polnud näinud ka nii äkilisi kääre, kui tõi 2016 muutus vastu 2017. Liverpoolist räägiti jälle (ennatlikult, jälle), kui liigale pretendeerijast, kuni kohutav jaanuar ja veebruar tõid kõikide võistluste peale kokku 12 mängust 2 võitu (üks neist, ülla-ülla, oli fantastiline esitus Spursi vastu). Langeti välja mõlemast karikast Wolvesi ja Sotoni kätes (Sotoniga mängisime 4 korda sel hooajal, võite 0). Mane oli sellel Aafrika ebamugaval ajal peetaval külapeol ja vigastused rususid meeskonda. Aga kellelegi ju Hullist, Sunderlandist ja Swanseast võiks ikka pähe teha? Ei? Räägiti millestki enamast kui vigastustest – Kloppi re˛iim väsitas mängijad pooleks hooajaks läbi, taktika ei sobi kaitsvate meeskondade vastu, füüsilised tabelilõpusatsid teavad nüüd kuidas Liverpoolist jagu saada ja muud sarnast pläma. Vähemalt olime ikka tähelepanu keskpunktis. Fakt oli aga, et lisaks väsimusele ja vigastustele, jooksis nõrgenenud meeskond peaga vastu seina, üritades sama tormakat mängu mängida karastunud kaitsete vastu, kes tulid ehk viiki võtma, kuid kellele kingiti tihti võit. Kuidas siit enam välja saab? Mane?!
Märts – Aprilli algus: Taassünd lihavõtte eel
Battle of the Bottlers: Liverpool vs Arsenal, mõlemad raskustes, aga Liverpool oli see, kes endiselt hoidis parimat saldod top-6 siseselt ja kindlustas seda imelikku statistikat veelgi. Sel hetkel olime saanud rohkem punkte tabloole top-6 käest, kui ülejäänutelt. Burnley vastu heastati end seejärel ja peeti üks maraton maha Emptyhadil, kus mõlemad meeskonnad näitasid uskumatult halba päeva officis, mis puudutas selle ümmarguse asja võrku panemist. See-eest oli tegu ühe põnevama viigiga viimasel paaril aastal. Everton sai loomilikult taas kotid taha, aga Eddie Howe andis meile kokku ühe punkti see hooaeg (tahaks siinkohal kiita hea hooaja eest).
Aprill – Mai: Lõpusirge, lõpuni põnev
Venkud olid põhimõtteliselt oma tiitli kindlustanud ja tabeli alaotsas hakkas ka asi selgeks saama. Paistis, et lõpuni pakub pinget top-4 heitlus. Arvestades, kuidas nõrgematega olime „hakkama saanud“, tõotas Stoke ja WBA võõrsil ja Palace kodus järjekordset katastroofi. Liverpool ei mänginud enam kahte mängugi järjest veenvalt ja ei teinud seda peaaegu hooaja lõpuni. Kuid me õppisime tulemusi saama! Klopp näitas lõpuks ka valmidust teha märgatavaid muudatusi ja ainult paksu Sämmi ja Benteke käest saadi kotid. Nägime lõpusirgel ka ilusamaid/magusamaid väravaid sel hooajal. Napid võidud ja järjekordne viik meie fiiderklubiga ning viimased kaks mängu sai juba tervem Liverpool hakkama Hammerite ja Boroga nagu oleks sügise vorm tagasi. Auring Anfieldil ei olnud norgus peadele.
Vigastused, taktika, treeningre˛iim
Klopp sai kõvasti kriitikat, aga peamiselt kas ebaolulistelt stuudiopeadelt, või liialt frustreerunud fännidelt. Ja ka tema on inimene, kes õpib ja on oma esimest täishooaega Inglismaal. Kui tulid raskused jaanuaris, olid lihtsalt käärid nii laiad, et ehmatus tuli suur. Ja punktilise keskmisega relegatsioonivormis olles on paanika kerge sättima. Enne seda kohutavat perioodi ja aprill-mai oli Liverpooli keskmine üle 2 punkti per mäng, mis suunab sind kuhugi sinna 80 punkti kanti. Jaanuari-veebruari keskmine suunaks aga alla 30 punkti.
Eri hetkedel olid vigastatud Can, Gomez, Lallana (X2), Firmino, Matip (X2), Klavan, Lovren, Studge (X4, o rly), Coutinho, Henderson, Gini, Mane ja korraks isegi Milner. Võrdle seda näiteks Chelsea meeskonna valmidusega läbi hooaja. Tagantjärele tarkus on alati lihtsam, aga Liverpooli takistas kõige enam sel hooajal õhuke meeskond. Ot-ot, algul rääkisime, et oli liiga palju valikut? Mis sai?
Treeningre˛iimi kohta ütlesid mängijad juba suvel, et see on karmim, mis nad elus on kogenud. Tegelikult juba eelmisel hooajal. Ning vähemalt esialgne taktika, ehk Kloppi default, on peale minna survega ja tohutu töörügamisega kiiretempolises mängus. Kolmes võistluses korraga Liverpool lõpuks murdus. Hädavajalik oleks sellisel puhul lisada meeskonda alustajaid, mitte potensiaali. Kedagi eriti ära polegi tarvis saata.
Mis oli aga meeldivam üllatus, oli just lõpusirgel Kloppi uus, pragmaatilisem lähenemine. Mängisime aeglasemat ja vähem haaravat palli, aga olime ka pisut kaitsest lähtuvamad. Tulime ise nö Stoke ja WBA tasemele ja mängijad näitasid suurepärast südikust, et tulemused ära tuua. Suur belglane sai vormi veel eriti kriitilistel hetkedel, et punktid kindlustada. Täiesti lõpus, Hami ja Boro vastu aga nägime teemanti tagasitulekut kahe otsese ründajaga, kuigi Kloppi all on alati positsioonid vähem kivisse raiutud. Fännid hingasid kergendatult ja tundsid jälle vaatamisest rõõmu, kui esimene 4-0 ja teine 3-0 seljatati, kusjuures taga püsis null (mis võis olla tingitud vastaste otsustatud hooaegadest). Mida tahaks loota, on säärane paindlikus järgmisel hooajal, rohkemate mängijatega, et enam jaanuari moodi auku ei kukuks.
Luubi all
Väravas: Mignolet – uskumatu, aga ta tuli ja kindlustas lõpuks omale korraliku konkurentsiga esikinda koha. Tuleb sõnu süüa. See on ainult positiivne, sest koos Kariusega pingil kliimaga kohanemas, ei pea lolli raha uuele kiiprile kulutama. Minjokas üks enim arenenud mängijaid sel hooajal!
Äärtel: Clyne ja Milly – Vähemalt ei olnud need atleedid eriti vigased. See on aga positsioon, mis vajab Kloppi all üht suurimat töömahtu ning kuna kumbki ka väga ei paku ründefaasis, tasub mõelda, kas kedagi äärtele juurde tuua võimalusel. Moreno on üks esimesi nimesid kes tahab ukse poole minna ning TAA on veel nooruke. Gomez?
Keskkaitses: Matip ja Lovren – Matip näitas, et on lähim, mis meil üle pika aja on sellele raulikule, pikale keskkaitsele peale Hyypiät. Kaks vigastust aga ei tõota head ja Lovren pole endiselt kindlustanud oma algkoosseisu kohta mu jaoks. Klavan sai hästi hakkama suuremates mängudes, eksis, nagu Lovren, mõnedes teistes ja oleks isegi võinud mõne mängu rohkem platsile saada. Lucas jälle keskkaitsesse? Ilmselgelt on siia üht alustajat tarvis.
Keskel: Henderson on suur murekoht. Ta on lähim, mis meil naturaalsele liidrile on, kuid see vigastus, mille lõppu keegi näha ei oska, paneb kartma lausa tema karjääri pärast. Gini sai vaikselt üheks tähtsamaks nimeks platsil ja Can, küll alustades hooaega nõrgalt, sai oma vigastusvaludest üle ja näitas head vormi lõpupoole. Ning Lallana toomine keskplatsile oli oluline lüke. Mu meelest meie enim arenenud mängija. Väravad ja kiired üleminekud mänguehituses. Kuigi Phil on saanud uueks alternatiiviks alumises kolmes mänguehitajana. Igal juhul on ühte alustajat keskele juurde vaja, pigem siis kaitsvat poolikut.
Rünne: Ohh Daniel san, kas sa saad terveks? Ma väga tahaks, et Studge jääks ja saaks ka vajadusel võimalusi tipus. Ta on endiselt meie andekaim mängija (vaieldavalt koos Phili ja Adamiga) ja väravad on temaga pea alati garanteeritud. Phil ja Firmino on koos üleval tihti maagilised, kuid kui kõik terved pole, tuleb mõelda, kes omavahel sobib ja kes mitte. Mane on aga värske õhk. Milline kiirus ja oskus palli kanda. Olnud ära nii kaua ja saanud meie hooaja mängijaks, see räägib oma eest. Origi aga ei tõestanud veel end alustajana ja peaks jääma supersubiks. Kas kedagi ette juurde on vaja? Mitte nii hädasti, kui kaitsesse ja keskele.
Annus progressiivus
…või midagi taolist. Aastal, mil tegid premieris täishooajad Conte, Wenger, Pochettino, Pep, Klopp, Maureen, ei saanud keegi seitsmendast kohast allapoole 50 punktini. Arsenal jäi oma soojaks tehtud neljandast kohast välja enneolematu 75 punktiga… meie järel. Osad näevad seda hooaega kui pettumustvalmistavat lagunemist, teised kui suurt edusammu 8. kohalt ja 60 punktilt 4. kohale ja 76 punktile ning ühtlasi ühe jalaga meistrite liigasse. Kuskil seal keskel on tõde, et Liverpool on teinud märgatavad ja vajalikuid edusammud. Lõpuks on meil mitte ainult väärt treener, aga suurepärane kuju, kelle eest tahetakse mängida ja kelle sümpaatia sulatab kõige külmemad fännid. Näha Kloppiga Euroopast kaugele jäänud Liverpooli tegemas edusamme tagasi, kuhu me kuulume, teeb vaid meele heaks ja annab lootust paremaks lähitulevikuks.
Kommentaar