Algselt postitas coco
Lisaks ei maksa ka statistika väravalöökide kohta suurt palju. Suur osa neist olid Walcotti söödud Neuerile või otsaauti. Tõsi küll, pallivaldamis%(söötude arv) jagatud löökide arv väravale jah siiski on näitaja.
Aga mis sa ( ja mitmed teised ka) mainisid - et taktikaliselt haruldane paindlik ja ettenägelik mäng Wengerilt - vot see on küll kümnesse. Võibolla, et isegi enda nähtud Arsenali-mängudest kõige positiivselt äärmuslik 94min selles mõttes üleüldse. Mitte ainult see, et mindi väljakule ettevaatliku mängujoonise aga samas selge plaaniga, kuidas värav lüüa. Üllatas ka see, et Wenger nägi seekord isegi vaeva, et mängueelsetes intervjuudes oma mänguplaani osas vett sogada.
Aga eile oli platsil rohkematki silmapaistvat taktikalises osas. Minu arust on suht harv, et taktika muutub (Arsenalil!!!) mängu jooksul nii kiiresti ehk siis käskulste peale. Kui vaja siis istuti sügaval. Ja siis mingil hetkel pressiti ühiselt ja kõrgelt. Ja siis jälle vaikselt jnejne. Vähemalt mulle tundus see suht silmnähtav. Tavaliselt muutub Arsenali mängujoonis rohkem põhjustel, et mängijad jäävad unelema või ärkavad sisse lastud värava peale üles.
Meeskondlik pressing on arenenud. Jah, arenguruumi on kuhjaga võrreldes A-meeskondadega. Aga siiski on asi oluliselt paranenud. Näha oli seda Manku vastu, kus De Gea palli mitmel korral küljeauti tagus. Eile jäi silma olukord, kus pall jalal Neuer (olles täiesti teadlik platsil toimuvast), olukorras kus keegi Arsenali mängijaist polnud talle 5-meetri raadiuseses lähedusse jõudnud, seesama Manuel Neuer veeretas sellest hoolimata palli üle otsajoone korneriks - sest paremat varianti tal polnud.
Ning lisaks meeldib mulle hetkeseis, kus Arsenali ründajateks on sellised mängijad nagu Walcott ja Giroud. Meeldib just sellepärast, et nad on sedavõrd tüübilt erinevad. See lisab ettearvamatust enne mänge (vastaste jaoks) ning isegi kui on aimata, kumb neist ründajatest algrivistuses peale tuleb - on raske organiseerida kindlat kaitset 90+ minutiks. See, et üks neist tuleb vahetusest sisse teise vastu tagab ka selle, et Wengeril on mängus olemas plaan B, mitte "same old shit".
Täna sai nüüd siis kiideldud ja ära tõustud. Vinguda on aega peale mõnda ajuvaba kaotust, mida kindlasti jälle kogeda saab millalgi.
Kommentaar