Natukene rahunenumana mängule tagasi vaadates siis:
Cech - tõsiselt ei tea kus me ilma temata oleks see hooaeg. Kümme aastat oli piisavalt pikk aeg, et inimesed unustaks milline üks päris maailmaklassi väravavaht välja näeb ja mis effekti tulemustele omab. Szczesnyd, Ospinad, Fabianskid, Almuniad ja Mannoned - mul tulevad külmavärvinad neile mõeldes.
Coqi ja BFG tagasiolek muutis üldise pildi kaitsefaasis ja alt mängu ehitamises tavapäraselt rahumeelseks ja kindlaks. Kardinaalne vahe Flamini eikellegimaal uitamiste ja Gabrieli rapsimisega. Eks BFG-l on ka oma õudukaid aga sellistes mängudes kus me dikteerime on tema kohalolu kuidagi rahustavam kui Gabrieli.
Ramsey ei meeldinud ega avaldanud endiselt muljet. Suurim probleem tema puhul on ikkagi see, et tal on hämmastavalt kehva tehnika ja sellega kaasnevalt suutlikkus mängutempot kõrgel hoida ja ise palliga sügavamatel positsioonidel efektiivselt tegutseda. Tal läheb alati palli vastuvõtmisel, selle kontrollimisel ja enese sööduks ettevalmistamisel pool sekundit kauem kui tipptasemel selleks tänapäeval minna võiks. Jubedalt riivab silma. Ning kui tema leivanumber ehk väravalöömine nagu ka ei toida siis tekib tunne, et tahaks midagi-kedagi muud seal ikkagi näha.
Ox on suutnud viimastes mängudes efektiivsemalt tegutsema hakata. Tibusammud.
Alexis on tippvormist kaugel ja kui kohevarsti paari õnnestumist ei tule võib see teda püshholoogiliselt mõjutama hakata. Üritab enesele kohaselt aga välja ei tule kuna see grammike on puudu millega ta muidu vastastele ära tegi. Loodame, et varsti õnnestub.
Giroud on väga lähedal sellele, et ma kutsuks teda päris maailmaklassi ründajaks. Ta ei pruugi endiselt sellena tunduda kuid see tuleneb peamiselt sellest, et tema ampluaa on tänapäeva klassikalise tipuründajaga võrreldes üsna kõvasti nihkes ka. Esimest korda on tal käsil selline hooaeg kus põhimõtteliselt füüsiline pool ei ole teda mingil hetkel alt vedama hakanud ja seega on mentaalselt kokkujooksmist praktiliselt täielikult vältida suudetud. Ta on iga mäng kõige enim väljakul võitlev mees ning statistiline rivi mängust-mängu on täis väravaid ja sööte. Loodan, et teda jätkub samas mahus ka hooaja otsustavaks faasiks. Ülioluline mees hetkel.
Ning viimaks Özil. Mees teiselt planeedilt. Absoluutselt iga mäng loob poole rohkem võimalusi kui keegi teine ükspuha kus. 12 mängu aega, et anda 4 söötu ja purustada PLi söödurekord. Astuda mängu viimasel sekundil otsustavat free-kicki andma ning paigutada see millimeestrise täpsusega õigesse kohta. Võitja. Jumal.
Cech - tõsiselt ei tea kus me ilma temata oleks see hooaeg. Kümme aastat oli piisavalt pikk aeg, et inimesed unustaks milline üks päris maailmaklassi väravavaht välja näeb ja mis effekti tulemustele omab. Szczesnyd, Ospinad, Fabianskid, Almuniad ja Mannoned - mul tulevad külmavärvinad neile mõeldes.
Coqi ja BFG tagasiolek muutis üldise pildi kaitsefaasis ja alt mängu ehitamises tavapäraselt rahumeelseks ja kindlaks. Kardinaalne vahe Flamini eikellegimaal uitamiste ja Gabrieli rapsimisega. Eks BFG-l on ka oma õudukaid aga sellistes mängudes kus me dikteerime on tema kohalolu kuidagi rahustavam kui Gabrieli.
Ramsey ei meeldinud ega avaldanud endiselt muljet. Suurim probleem tema puhul on ikkagi see, et tal on hämmastavalt kehva tehnika ja sellega kaasnevalt suutlikkus mängutempot kõrgel hoida ja ise palliga sügavamatel positsioonidel efektiivselt tegutseda. Tal läheb alati palli vastuvõtmisel, selle kontrollimisel ja enese sööduks ettevalmistamisel pool sekundit kauem kui tipptasemel selleks tänapäeval minna võiks. Jubedalt riivab silma. Ning kui tema leivanumber ehk väravalöömine nagu ka ei toida siis tekib tunne, et tahaks midagi-kedagi muud seal ikkagi näha.
Ox on suutnud viimastes mängudes efektiivsemalt tegutsema hakata. Tibusammud.
Alexis on tippvormist kaugel ja kui kohevarsti paari õnnestumist ei tule võib see teda püshholoogiliselt mõjutama hakata. Üritab enesele kohaselt aga välja ei tule kuna see grammike on puudu millega ta muidu vastastele ära tegi. Loodame, et varsti õnnestub.
Giroud on väga lähedal sellele, et ma kutsuks teda päris maailmaklassi ründajaks. Ta ei pruugi endiselt sellena tunduda kuid see tuleneb peamiselt sellest, et tema ampluaa on tänapäeva klassikalise tipuründajaga võrreldes üsna kõvasti nihkes ka. Esimest korda on tal käsil selline hooaeg kus põhimõtteliselt füüsiline pool ei ole teda mingil hetkel alt vedama hakanud ja seega on mentaalselt kokkujooksmist praktiliselt täielikult vältida suudetud. Ta on iga mäng kõige enim väljakul võitlev mees ning statistiline rivi mängust-mängu on täis väravaid ja sööte. Loodan, et teda jätkub samas mahus ka hooaja otsustavaks faasiks. Ülioluline mees hetkel.
Ning viimaks Özil. Mees teiselt planeedilt. Absoluutselt iga mäng loob poole rohkem võimalusi kui keegi teine ükspuha kus. 12 mängu aega, et anda 4 söötu ja purustada PLi söödurekord. Astuda mängu viimasel sekundil otsustavat free-kicki andma ning paigutada see millimeestrise täpsusega õigesse kohta. Võitja. Jumal.
Kommentaar