Arsenal

[ChiefK]

küsimuse lühike vastus - Kroenke rahakott

Kurb aga tõsi!

[olegtoivo]

coco postitust lugedes tuli selline anekdoot meelde:

Karupoeg Puhh ja notsu jalutavad metsas. Puhh sööb saiakest, kuid notsu ei suuda vastu panna ja ütleb Puhhile: "Puhh, ole nii lahke ja anna mulle ka seda saiakest!"
Puhh: "See ei ole saiake, vaid pontšik!"
Notsu: "No anna mulle ka siis seda pontšikut!"
Puhh: "See ei ole pontsik, vaid sõõrik!"
Notsu: "No anna mulle ka siis seda sõõrikut!"
Puhh: "Jää vait, loll, siga, sa ise ka ei tea, mida tahad!"

[SleepWalking]

Ma ei tea, mis on instant gratification’i eestikeelne vaste. Kohene rahuldus? Igatahes on see miski, mis mu meelest hästi iseloomustab tänapäeva inimesi (keskealisena näen ennast ilmselt rohkem eilse inimesena). Tugev vajadus on saada kätte rahuldus ilma mõtlemata, ilma ootamata. Me ei pea ellu jäämiseks enam jahtima toitu ja otsima juua, see on tõenäoliselt kusagil lähedal olemas ja korraldatud. Saamegi oma rahuldusejanu, mis on pooleldi instinktiivne tundmus ja mis on võimeline väljenduma tõepoolest igal pool, suunata muudesse valdkondadesse – õnnetud hinged seisavad Apple poe ukse taga selleks, et saada kohe müügile tulev toode kätte. Me postitame sotsiaalmeediasse ja ootame koheseid klikke ja vahetut tagasisidet. Ma ise olen muutunud selles osavamaks (või tuimemaks), aga siiski ei suuda vastu panna reageerimaks foorumis kõige rohkem ärritavatele asjadele. Ja nad kasutavad seda muidugi ära. Breitbartide jms abil võidetakse valimised. Lihtsad lahendused, kohesed ja ühesed hinnangud. Must ja valge, tõde ja vale. Kõik on absoluutne, ei mingeid pooltoone. Nii defineeritakse väärtused. Ja kõik kohe. Praegu. Brexiti referendumi tulemuse tegi 350-miljoni kirjaga buss. Keegi ei viitsinud mõelda, kas ja kuidas see on päriselt tehtav ja mida see tähendab. AFTV on professionaalselt korraldatud klikiäri, kus kasutatakse (madalaid?) tundeid ära. Ma olen kaugel sellest, et pidada inglaste stuudioanalüüse kvaliteetseks, aga nendega mittenõustumine vajab ikkagi ka natuke iseseisvat mõtlemist ja pingutust. Kui selle asemel on kohe võtta AFTV, oma lihtsate tüüpi tort näkku lahendustega, siis on see üldiste arengute taustal arusaadav, miks nii valitakse. Ja no loomulikult on siit otseselt tagasiside ka nii-öelda tavameediasse – nad peavad pakkuma võrreldavat, et ellu jääda. Näen, et avaliku ruumi tulevik on piltlikult umbes selline, nagu Itaalia televisioon täna, kui keegi on miskipärast veel juhtunud vaatama. Seal järgneb üks arulage telemäng teisele, tissid on suured, seelikud lühikesed ja värvilised tuled sähvivad vahetpidamata.

Muidugi on mul varsti ees raske valik. Isegi kui Wenger ei lahku mais, teeb ta seda aasta-kahe-kolme pärast. 67-aastasena oleksin ise juba kindlasti lõpetanud, tuleb möönda. Ma mäletan küll häguselt aega enne Wengerit, aga ma ei oska teda täna sellest paradigmast eraldada. Ma ei saa aru, mida tähendab toetada Arsenali ilma Wengerita. Mis see üldse on? Omanik ja juhtkond pole pidanud vajalikuks luua struktuure, mis managerivahetust võimaldaksid. Wengerist sõltuvuse määr ei ole tegelikult klubi jaoks eluterve ja lahutus saab kahtlemata olema täis ootamatusi. AGA. Ma ei saa sellest naerualuseks olemise mõttest aru. Ma ei nõustu ka selle pideva alla võimete/ressursside/teab mille veel –retoorikaga. Kui nüüd ikka päriselt ootusi kalibreerida vastavalt võimetele – vaadates kasvõi netokulusid. Ükskõik, mis perioodist. Meie parim 11 (olgu, ma ei väida, et ma lõpuni tean, milline see on) sisaldab täna tõepoolest nelja-viit suure raha eest ostetud mängijat, aga ma julgeks küll väita, et Wengeri liigakohad on olnud vähemalt samad või paremad, kui tema koht rahakulutamise tabelis. See stabiilsus, mida ta pakub ja millega kõik näivad olevat harjunud ja võtvat iseenesestmõistetavana, on tegelikult tohutu saavutus. Kohese rahulduse aspektist muidugi mitte. Olen nõus, et täna on see muutuse küsimine jõudnud idiootidest selgelt kaugemale. On täiesti intelligentseid argumente ja argumenteerijaid, kes näevad kohti, kust saaks parandada ja kus ongi vaja muuta. Teisalt on hulk küsimusi, millele oleks tõesti hea omada vastust. Meil pole näiteks aimugi, mida ootab juhatus Wengerilt. Või miks tahab omanik/juhatus, et klubil näiteks poleks sisuliselt Wengerile tugistruktuure (eksisteerib vist konsensuselähedane tõlgendus sellest, et spordidirektoril vms on ikkagi mingi mõte). Või kas omaniku jaoks on tähtis stabiilne rahavoog – mis näiteks CList väljajäämise korral (no olgem ausad, 20 korda järjest ei tee seda järgmine peatreener, keegi pole teinud) tähendaks vähem raha mängivale personalile? Või üleüldse. Wenger võtab praegu endale kogu viha, ka selle, mille osas kahtlustan, et see tema peale langema ei peaks.

Aga päeva lõpuks. Wengeril on ka sel hooajal liigatabelis vähemalt sama palju punkte kui Guardiolal, Klopp’il, Mourinhol. Kõigi teiste puhul leiab avalik arvamus alati vabanduseks, ka siis, kui mängitakse maailma kalleima meeskonnaga üleminekuaja, projekti mingi faasi või jumal teab mille. Aga mitte Wengeri puhul. Tema puhul on ka teine koht liigas pettumus, sest seda on ta ju ometi teinud. Siit tõusta võitma on siiski lihtsam kui obskuursusest (Lester ei lähe arvesse), seda ma usun.

[Wingback]

Ma ei tea, mis on instant gratification’i eestikeelne vaste. Kohene rahuldus? Igatahes on see miski, mis mu meelest hästi iseloomustab tänapäeva inimesi (keskealisena näen ennast ilmselt rohkem eilse inimesena). Tugev vajadus on saada kätte rahuldus ilma mõtlemata, ilma ootamata. Me ei pea ellu jäämiseks enam jahtima toitu ja otsima juua, see on tõenäoliselt kusagil lähedal olemas ja korraldatud. Saamegi oma rahuldusejanu, mis on pooleldi instinktiivne tundmus ja mis on võimeline väljenduma tõepoolest igal pool, suunata muudesse valdkondadesse – õnnetud hinged seisavad Apple poe ukse taga selleks, et saada kohe müügile tulev toode kätte. Me postitame sotsiaalmeediasse ja ootame koheseid klikke ja vahetut tagasisidet. Ma ise olen muutunud selles osavamaks (või tuimemaks), aga siiski ei suuda vastu panna reageerimaks foorumis kõige rohkem ärritavatele asjadele. Ja nad kasutavad seda muidugi ära. Breitbartide jms abil võidetakse valimised. Lihtsad lahendused, kohesed ja ühesed hinnangud. Must ja valge, tõde ja vale. Kõik on absoluutne, ei mingeid pooltoone. Nii defineeritakse väärtused. Ja kõik kohe. Praegu. Brexiti referendumi tulemuse tegi 350-miljoni kirjaga buss. Keegi ei viitsinud mõelda, kas ja kuidas see on päriselt tehtav ja mida see tähendab.

See on täiesti suurepärane sõnavõtt ja tänud selle eest. Sarnased mõtted/tunded on küllap meil paljudel sees ja lihtne on samastuda. Aitäh!

[coco]

AFTV, nagu paljud teised YT-kanalid, ongi üks suur click-baitimine ja negatiivsete uudiste(emotsioonide) äri. See müüb. Kanalil poleks pooltki nii palju vaatajaid, kui Arserindel oleks kõik hästi. Enamus vaatajaid on ilmselt rivaalklubide fännid, kelle jaoks on tegemist kvaliteethuumoriga. Tänapäeva meedia, jalgpallimeedia pole mingi erand, toetub sensatsioonilisusele. Ma mäletan, kui Thierry Henry Sky punditina oma esimesi samme tegi, rääkis juttu küll aga kõmu oli justkui vähe. Saadud kriitika ajel otsustas mees ka ise natuke pealkirju kirjutada, tulles järgmises stuudioanalüüsis välja väitega, et Arsenal ei võida tiitlit Giroud'ga ründes. Sensatsioonilisus. Endine Arsenali legend kritiseerimas praegust põhiründajat. Kõmm. Boom. Henry aktsia punditina tõusis tööandjate silmis koheselt. Klubile ja Giroudile tegi aga selline sõnavõtt omajagu kahju paraku. Põhjus, miks Wenger ta ka lõpuks ultimaatumi ette pani - sa ei saa töötada nädala sees klubis ja käia nädalavahetusel televisioonis klubi maha tegemas.

Eks päeva lõpuks tekib küsimus miks mina, sina või keegi kolmas üldse raiskab oma aega jalgpalli vaatamisele? Milleks üldse luua emotsionaalne side mingi spordiklubiga/sportlasega, kui tulemused on niikuinii meie endi kontrolli alt väljas? See on emotsionaalne investeering. See on rahaline investeering. See on oma aja investeerimine ja planeerimine. Ja miks me seda siis teeme? Selleks, et laupäev rikutud oleks? Selleks, et omavahel tülli kiskuda mingite triviaalsete probleemide pärast, mis on meie poolt täiesti mõjutamatud. Kaine mõistusega võttes, on spordifänlus suhteliselt mõttelage tegevus. Oma kuluressurssidega(aeg, raha, närvirakud) peaks paremini ümber käima. Aga me teeme seda. Võibolla on elud liiga tühjad ja ei oska mõistlikumaid alternatiive leida. Või on põnevust ja närvikõdi vaja. Eks inimtüübid on erinevad, osad elavad kaotusi kergemini üle, teised raskemini. Ja miskipärast, kui sa oled jalgpalliklubi oma südamesse võtnud, mõjutavad paraku nende ebaõnnestumised meid kõiki. Minu nägemus spordist, ükskõik kas ma siis parasjagu ise teen või fännan, on lihtne - eesmärk peaks olema alati võita ja teistest parem olema. See on minu jaoks asja tuum ja see võistluslikkus ja tihtipeale võitlus iseendaga on see, mis mind spordi juures kõige rohkem paelub. Paraku see filosoofia tähendab seda, et kaotused on võrdlemisi raskesti üle elatavad.

Ja sama nägemust spordist laiendan ma ka Arsenalile. Arsenal, minu silmis, peaks alati sihtima olla parim, mis nad olla saaksid. Kui aastal 1998 teismelise poisikesena sai TV1-t vaadatud, kuidas Marc Overmars mänkule nende enda tagaõuel ära lõi ja selle toel ka samal aastal meistriks tuldi, süütas kõhus leegi, mis põleb ka ligi 20 aastat hiljem. Tõsi, on tõenäoline, et ilma Wengerita poleks seda juhtunud. Seda mõtet võib laiendada väga suure % fännide puhul. Tolleagne Arsenal üritas olla parim. Wengeri silmis põles leek ereda tulega. Me kõik armastame Wengerit - härrasmees, professor. Selleks peaks peast täiesti soe fänn olema, kes Wengerist lugu ei peaks. Mu suurim soov alates umbes 2011 aastast, kui rahakott jälle rohkem lubama hakkas, oli, et Wenger võidaks veel vähemalt korra meistritiitli ja hea õnne korral ka äkki ihaldatud Euroopa karika. Alates kuskil 2014 aastast on siiski koju hakanud tüürima selgus, et seda ei juhtu. Tänaseks päevaks olen 99% veendunud, et Wenger ei võida Arsenaliga kunagi enam neid kõige sädelemavaid karikaid. See on kurb reaalsus, mis tuleb vastu võtta. Aeg on muutusteks. Õige aeg oli tegelikult 2014 suvi peale FA Cup võitu. Suurepärane võimalus kõrge noodi pealt ära lõpetada ja jääda igaveseks fännide südamesse täieliku legendina, kes 90ndate lõpus ja 2000 alguses klubi uuele tasemele viis ja seejärel dekaadi teises pooles staadioniehitusest tuleneva koorma enda kanda võttis ja igati edukalt meid sellest perioodist läbi tassis. Märgid Wengeri vajakajäämistest on olnud kõigile nähtaval juba aastaid, märke sellest, et nende kallal tööd tehtaks, paraku näha ei ole. Seega, ainus lahendus on tuua sisse muutus. Garantiid ei ole ja asi võib tõesti minna palju hullemaks, enne kui ta paremaks läheb. Aga see muutus peab tulema, puhtalt juba selle pärast, et Wenger hakkab varsti 70le lähenema. Milleks lükata edasi paratamatut? Iga päevaga, mis Wenger pukis edasi on, kahjustab ta lõppkokkuvõttes oma kahe eduka perioodi pärandit. Seda on juba lihtsalt inimlikult kurb vaadata.

Mis puudutab juhtkonna ootusi, siis on see ju selge. Kuigi juhtkond ei koosne ainult Kroenkest, on viimane ju intervjuus selgelt välja öeldnud, et tema jaoks on sport äri ja ta ei oleks selles äris, kui tema meeskondade eesmärk oleks võita. Tema jaoks on tähtis, et numbrid paberil oleks rohelist värvi. Et klubi toodaks stabiilselt raha. Ja olgem ausad, Wenger oma stabiilsuses on ideaalilähedane treener sellise ärimudel jaoks. Stabiilselt alati rahakohtadel aga samas mitte liiga palju kulutades. Kuigi, meie viimase 3-4 aasta ostu-müügi poliitika näitab selgelt seda, et juhtkonnalt on antud roheline tuli raha kulutada. Paraku, ja see on jällegi kivi Wengeri kapsaaeda, ei ole me teinud seda kõige paremini. Meie müügid on viimastel aastatel olnud väga kehvad - liiga kaua anname võimalusi ja üritame kivist vett välja pigistada meestest, kes oleks ammu vaja olnud edasi liigutada(kas kvaliteedi puudumise või vigastuste pärast) ja saadud raha reinvesteerida meeskonda.

Päeva lõpuks - minu jaoks ei tohiks Arsenal ja temaga seotud inimesed(omanik, treener, mängijad, fännid) olla rahul sellega, et iga aasta on kuskil keegi Klopp, Mourinho või Guardiola, kellel on parasjagu kas sama palju või vähem punkte. Eesmärgid peaksid olema kõrgemad, või mille kuradi pärast me selle staadioni siis üldse ehitasime?!? Et Kroenke saaks endale Texases rantsosid osta???

Ambitsioonide puudumine juhtkonnas on suur probleem. Tõsisem, kui me võibolla isegi ette kujutada oskame. Aga teine probleem on praegu väljaku ääres ja sellele probleemile on lahendus lihtsam ja sealt tulekski alustada. ManU näide on sellesmõttes hea, et punanina ajal elasid ameerika omanikud samuti täielikus mugavustsoonis - riigi kolmanda kulutajana oldi siiski selgelt nr1 sportlikus ja ärilises mõttes. Pikaajalise treeneri lahkumine on aga edu taasotsimisel vallandanud tõsise osturalli, kohati lausa täiesti tobeda. Ei saa küll loota, et sama käitumismuster Arsenalis aset leiaks, aga sarnaselt neile, ka meie saaksime seda endale vajadusel lubada.

Lõpetuseks, üleskutse nii fännidele kui mängijatele. Võidame lihtsalt selle kuradi FA karika ära ja anname Wengerile lahkumise, mida ta väärib.

[malagar]

Aplaus Cocole. Hea ja konkreetne post.

[GoldenEagle]

Aplaus Cocole. Hea ja konkreetne post.

+1. Aasta parima posti kategoorias tugev kandidaat.

[Martin]

+1. Aasta parima posti kategoorias tugev kandidaat.

See foorumi tase on ikka räigelt langenud. Samas Sleepi oma oli küll väga hea.

Tulles aga põhiteema juurde, siis alati, kui mõni Arsenali toetaja on valgust näinud, on hea ennast 2010. aastast tsiteerida (http://foorum.soccernet.ee/showthrea...#post1235518): "What’s the dirty little secret? The dirty little secret is that the Super Bowl isn’t the goal. The goal is to be a playoff contender every year and fill your stadium, and every once in awhile you’ll get hot at playoff time and win it all."

Arvate, et ilma Wengerita on kõik sama või parem? Olen valmis võtma kihlvedusid, kui jubedalt te eksite. Sellisest peatreenerist tuleks kümne küünega ja paari varbaga kinni hoida.

[malagar]

See foorumi tase on ikka räigelt langenud. Samas Sleepi oma oli küll väga hea.

Tulles aga põhiteema juurde, siis alati, kui mõni Arsenali toetaja on valgust näinud, on hea ennast 2010. aastast tsiteerida (http://foorum.soccernet.ee/showthrea...#post1235518): "What’s the dirty little secret? The dirty little secret is that the Super Bowl isn’t the goal. The goal is to be a playoff contender every year and fill your stadium, and every once in awhile you’ll get hot at playoff time and win it all."

Arvate, et ilma Wengerita on kõik sama või parem? Olen valmis võtma kihlvedusid, kui jubedalt te eksite. Sellisest peatreenerist tuleks kümne küünega ja paari varbaga kinni hoida.

Kõik ei pruugi kohe parem olla aga huvitavam küll. Mine uju oma sapis edasi.

[malagar]

http://www.mirror.co.uk/sport/football/news/santi-cazorla-miss-rest-season-9899535

Cazorlaga tundub et kutu selleks hooajaks.

[coco]

Samas õhtulehe tase on sama sitt, nagu ta alati on olnud. Ja ega polegi ju imestada, kui seda juhivad inimesed, kellele meeldib iseennast 7 aasta tagusest ajast tsiteerida. *parandan*. Kellele meeldib iseennast kedagi teist tsiteerides tsiteerida. Tsiteerides ameeriklasi rääkimas oma spordist ja üritada mingit võrdlusmomenti tekitada klassikalise liigajalgpalli süsteemi ja usakate play-off süsteemi vahel.

Eesti ajakirjanike tase on ikka räigelt langenud.

[Martin]

Samas õhtulehe tase on sama sitt, nagu ta alati on olnud. Ja ega polegi ju imestada, kui seda juhivad inimesed, kellele meeldib iseennast 7 aasta tagusest ajast tsiteerida. *parandan*. Kellele meeldib iseennast kedagi teist tsiteerides tsiteerida. Tsiteerides ameeriklasi rääkimas oma spordist ja üritada mingit võrdlusmomenti tekitada klassikalise liigajalgpalli süsteemi ja usakate play-off süsteemi vahel.

Eesti ajakirjanike tase on ikka räigelt langenud.

Vabandust, et ma su peeneid tundeid riivasin.

Sellist jama loeb siit teemast peaaegu igal aastal. Endal ei hakka vähe kordama?

[malagar]

Vabandust, et ma su peeneid tundeid riivasin.

Sellist jama loeb siit teemast peaaegu igal aastal. Endal ei hakka vähe kordama?

Sul endal ei hakka su vaimuvaene iroonitsemine ennast kordama ? Spellin sulle välja - sa ei ole vaimukas, sa oled lihtsalt repetiivselt tüütu.

[Martin]

Sul endal ei hakka su vaimuvaene iroonitsemine ennast kordama ? Spellin sulle välja - sa ei ole vaimukas, sa oled lihtsalt repetiivselt tüütu.

Musi püksi ja tolerantsust ellu!

P.S. Olen kihlvedudeks endiselt avatud, julged mehed. Pakkuge.

[malagar]

Musi püksi ja tolerantsust ellu!

MOTT ...
Rahu ja õnnistust sulle aga oma "vaimukused" suuna küll kuhugi mujale palun.