Frustreenunult täna mängu jälgides üritasin pingsalt selgusele jõuda, et mis mind siis pikemat aega, eriti viimased kuud, Arsenali mängujoonises on häirinud. Ja enam vähem jõudsin vastuseni ka. See on konkreetselt rünnakuplaani puudumine ja üleüldse visiooni puudumine, kuidas väravat tekitada.
Läbi aegade, mis ma Arsenali mänge vaadates näinud olen on see, et kuigi erinevatel aegadel on mängitud eri tüüpi taktikate - kaitsest lähtuvat mängu, lõhkuvat mängu, vasturünnakutest lähtuvat mängu või üldist ründavat stiili, siis meeskonnas on olnud igal mehel oma roll ja lisaks siis mees, kes pidi viima läbi otsustava protsessi, ehk siis väravani jõudmise. Need oli Ian Wright, Overmars, Bergkamp, Anelka, Pires, Henry ning mingil määral ka Adebayor.
Praeguses meeskonnas sellist personaalsust pole. Lisaks ei näe praegune mängujoonis mitte kusagil ja mitte mingit moodi ära kasutavat mängijate omadusi. Meil on kiired Walcott ja Vela, tehnilised Arshavin ja Cesc, "lõpetajad" van Persie ja Eduardo, masinad Nasri ja Song aga sellest hoolimata on meeskonna liikumine üks hall ja ühtlane masin, mis peab järjekindlalt edasi-tagasi lükkama seda seinasöötu ükstapuha kas sein on ees või mitte. Meeskonnal ei tule mõttesegi tekitada oma liikumistega näiteks vaba koridor Walcottile ette, selle asemel sunnitakse teda 3 sammu sööt, tagasijooks, ümberpöörd, 3 sammu, sööt. Põhimõtteliselt on nii, et kui Sagnale, Songale, Clichile, Walcottile, Rosickyle, Diabyle ja Denilsonile mängu ajal pakasemüts pähe tõmmata, siis ei teekski neil väga vahet.
Lisaks oli mõni aeg tagasi siin teemas juttu kauglöökidest ja selle kasulikkuses rünnaku mitmekesistamisel. Tegelikult on see ju kõigest üks paljudest võmalustest. Aga hetkel tundub mulle üleüldse (väga võimalik, et valesti, sest kes olen mina Wengeri kõrval) et vastutulevate vastaste kohta jäetakse kodutöö tegemata, ära jäetakse kasutamata nende nõrgad kohad. Ikka ja jälle samamoodi.
Veel mõni allakäigu märk: Viimane tiitel sai parasjagu aega juba tagasi võidetud. Aga mis oli selle viimase võidetud liigatiitli ajal platsil teistmoodi...? See, et raskel hetkel viigi- või kaotusseisu ajal löödi vahemikus 78 minut-lõpuvile ikka see vajalik värav ära. Mulle meenub sellelt hooajalt üksainumas selline mäng ja see oli võõrsil Standard Liege vastu ja see on kõik. Seeeest on parasjagu võite käest ära antud mängulõpuga.
Rohkem poleks paslik nüüd viriseda. Mõni hea asi on ka. Vermaelen on vähemalt superiseloomuga ost ja üks vähestest, kes tõesti teab, mida ta ise peale etteloetud mänguskeemi platsil ka tegema peab. On head päevad ja halvemad, aga isegi kõige sitemal neist tekitab ta vastase värava all ohtlikuma väravavõimaluse kui mõni selline, kes selleks spetsiaalsel positsioonil mängib. Ja kaitsemängust rääkimatagi.
Läbi aegade, mis ma Arsenali mänge vaadates näinud olen on see, et kuigi erinevatel aegadel on mängitud eri tüüpi taktikate - kaitsest lähtuvat mängu, lõhkuvat mängu, vasturünnakutest lähtuvat mängu või üldist ründavat stiili, siis meeskonnas on olnud igal mehel oma roll ja lisaks siis mees, kes pidi viima läbi otsustava protsessi, ehk siis väravani jõudmise. Need oli Ian Wright, Overmars, Bergkamp, Anelka, Pires, Henry ning mingil määral ka Adebayor.
Praeguses meeskonnas sellist personaalsust pole. Lisaks ei näe praegune mängujoonis mitte kusagil ja mitte mingit moodi ära kasutavat mängijate omadusi. Meil on kiired Walcott ja Vela, tehnilised Arshavin ja Cesc, "lõpetajad" van Persie ja Eduardo, masinad Nasri ja Song aga sellest hoolimata on meeskonna liikumine üks hall ja ühtlane masin, mis peab järjekindlalt edasi-tagasi lükkama seda seinasöötu ükstapuha kas sein on ees või mitte. Meeskonnal ei tule mõttesegi tekitada oma liikumistega näiteks vaba koridor Walcottile ette, selle asemel sunnitakse teda 3 sammu sööt, tagasijooks, ümberpöörd, 3 sammu, sööt. Põhimõtteliselt on nii, et kui Sagnale, Songale, Clichile, Walcottile, Rosickyle, Diabyle ja Denilsonile mängu ajal pakasemüts pähe tõmmata, siis ei teekski neil väga vahet.
Lisaks oli mõni aeg tagasi siin teemas juttu kauglöökidest ja selle kasulikkuses rünnaku mitmekesistamisel. Tegelikult on see ju kõigest üks paljudest võmalustest. Aga hetkel tundub mulle üleüldse (väga võimalik, et valesti, sest kes olen mina Wengeri kõrval) et vastutulevate vastaste kohta jäetakse kodutöö tegemata, ära jäetakse kasutamata nende nõrgad kohad. Ikka ja jälle samamoodi.
Veel mõni allakäigu märk: Viimane tiitel sai parasjagu aega juba tagasi võidetud. Aga mis oli selle viimase võidetud liigatiitli ajal platsil teistmoodi...? See, et raskel hetkel viigi- või kaotusseisu ajal löödi vahemikus 78 minut-lõpuvile ikka see vajalik värav ära. Mulle meenub sellelt hooajalt üksainumas selline mäng ja see oli võõrsil Standard Liege vastu ja see on kõik. Seeeest on parasjagu võite käest ära antud mängulõpuga.
Rohkem poleks paslik nüüd viriseda. Mõni hea asi on ka. Vermaelen on vähemalt superiseloomuga ost ja üks vähestest, kes tõesti teab, mida ta ise peale etteloetud mänguskeemi platsil ka tegema peab. On head päevad ja halvemad, aga isegi kõige sitemal neist tekitab ta vastase värava all ohtlikuma väravavõimaluse kui mõni selline, kes selleks spetsiaalsel positsioonil mängib. Ja kaitsemängust rääkimatagi.
Kommentaar