Tõmbame siis joone alla.
AS Roma
Eelmise hooaja 2.
Pealinna esindusklubi eelmine hooaeg oli mitmeski mõttes rekordiline. Esmakordselt teeniti hooajal 87 punkti, esmakordselt võideti 28 mängu, esmakordselt löödi meeskonnaga 90 väravat ja rekordi kordamine oli ka Dzeko 29 liigaväravat. Pea igal teisel aastal võinuks säherdune hooaeg tähendada Scudettot, kuid Euroopa tippude tippu kuuluv Juventus jäi sellelgi korral püüdmatusse kaugusesse. Nii on kuradima kahju, et Spallettile eelmine täishooaeg Romas jäi sellel korral viimaseks. Mitte, et Eusebio Di Francesco paha mees oleks. Vastupidi. Kindlasti vääris endine Roma keskpoolik ja Sassuolo boss võimalust, aga Spalletti minemalaskmine võib olla möödapanek.
Möödapanek oli kindasti paremääre Salahi minemalaskmine. Õigemini tekitab küsimusi just mehe müügihind, millega uus spordidirektor Monchi hindas ilmselgelt turgu valesti. Salah oli eelmisel aastal (vastaste vaatepunktist) Serie A üks hirmutavamaid mängijaid ja arvestades noort iga, siis on üsna kummaline, et ta suve alguses ainult 40 miljoniga minema lasti. Jah, väidetavalt FFP kummitas, aga siiski. Vaadates turul toimuvat, siis suuremate pallide ehk ootamise korral võinuks see hind olla vabalt kaks korda kõrgem. Monchi on muidugi ülejäänud suvega ennast rehabiliteerinud, sest meeskond näib märgatavalt sügavam kui eelmisel aastal. Kuid siiani pole leitud paremale äärele korralikku asendajat. Defrel on keskpärane ründeuniversaal ja noor türklane Ünder võib tulevikus möllata, kuid tänasel päeval on paremäärel suur auk. Läbi suve teemaks olnud Mahrez jäigi tulemata ja tänase päeva sihtmärgid- Schick, Berardi jne- on võrreldes Salahiga siiski samm tagasi. Nii ongi suur küsimus, et kas Dzekot suudetakse eelmise aastaga võrreldavalt toita. Bosnialase 29 liigaväravat tulid päris räige raiskamise pealt ning sel aastal tundub paratamatu, et võimalusi tekib tipuründajale vähem. Eriti kui vaadata vasakäärt, kus on Perotti-Shaarawy, kes niisamuti tippude tipud pole.
Muud positsioonid on meeskonnal muutunud ilmselgelt sügavamaks. Aastaid liiga parimate keskväljade seas olev Strootman-DeRossi-Nainggolan on sellel hooaja enda seljataha saanud kogenud Gonalonsi Lyonist, Sassuolos väga kõva hooaja teinud talendika Pellegrini ja päris maha ei saa matta ka Gersonit. Üsna võrreldav kooslus Napoliga, kus on kolmele kohale kuus mängumeest, kes kõik annavad midagi juurde.
Kaitsest kaotati kaks (olulist) meest. Väravavaht Szczęsny otsustas kolida Juventuse pingile, kuid see väga suur kadu ei tohiks olla, sest eelmisel suvel liigamängudes pingil olnud Allison on valmis nüüd suurde mängu tõusma ja kui tema peaks feilima, siis poolaka Skorupksi hooaeg oli Empolis nii hea, et tema pingilolemine tundub isegi raiskamisena. Teine kadu oli Saksa keskkaitsja Rüdiger, kes eelmisel aastal tihtipeale lappis äärekaitset. Tema headusest ma pole personaalselt kunagi aru saanud ja Chelsealt saadud 40m tundub üsna lotovõiduna. Kaitsesse on ka korralikult lisa toodud. Paremkaitses tundub paberil räigelt sügavust, sest on valida Feyernoordist liitunud noore hollandalase Kardsropi, eelmise aasta suurostu ja samas ka suurima feilija Bruno Perese kui ka sisuliselt eelmise hooaja vahele jätnud oma poisi Florenzi vahel. Hetkeseisuga on see sügavus ainult paberil, sest kõik kolm on vigased, aga pikas perspektiivis peaks see häda ajutine olema. Vasakkaitsesse tehti väga kõva lüke, kui Cityst toodi kogenud Kolarov. 31-aastasel serblasel peaks olema vähemalt 1-2 tipphooaeg veel jalgades ja sellise mehe 5 miljoniga äratoomine on kõva lüke. Kui Kolaroviga peaks midagi juhtuma, siis pingilt on võtta pea sama hea mängija Emerson. Täisti esmaklassiline kombo. Keerulisemad on seisud keskkaitsega. Fazio oli Spaletti kolmeses liinis eelmise hooaja ehk parim kaitsja, kuid küsimärk on tema mäng neljases liinis. Juttude põhjal ootaks EDF keskkaitselt head jalaga mängu, aga ma personaalselt Fazio oskustes ei kahtleks. Keerulisemad on lood ülejäänud kolmikuga Manolas-Jesus-Moreno. Esimene näis eelmisel aastal kannatavat motivatsiooniprobleemide käes (kuidas muidu seletada sellist ootamatut ärakukkumist?), teine pole mitte mingil juhul tipptiimi kaitsja ja kolmane senine karjäär, mis sisaldab La Liga keskmikuid ja Hollandi liigat, ei tekita ka julgustust.
Kui Juventuse või Napoli puhul võib üsna mürki võtta esikolmes lõpetamise peale, siis Roma seis on märgatavalt lahtisem. Ei imestaks, kui nad on uuesti Scudettorallis. Miks ei peakski? Teisalt põhines meeskonna edu eelmisel aastal skoorimisele ja mitte kuidagi ei näe, et see tiim uuesti 90 värava lüüa suudaks. Lisaks on küsimärke nii keskkaitses kui ka uue peatreeneriga, kes pole ennast nii kõrgel tasemel veel tõestanud. Nii peab nad panema “mustade hobuste” gruppi koos Interi ja Milaniga, kes asjaolude kokkusattumisel lammutavad tiitlile, kuid võivad vabalt ka viiendaks jääda.
Eika ennustab: Kolmas
AS Roma
Eelmise hooaja 2.
Pealinna esindusklubi eelmine hooaeg oli mitmeski mõttes rekordiline. Esmakordselt teeniti hooajal 87 punkti, esmakordselt võideti 28 mängu, esmakordselt löödi meeskonnaga 90 väravat ja rekordi kordamine oli ka Dzeko 29 liigaväravat. Pea igal teisel aastal võinuks säherdune hooaeg tähendada Scudettot, kuid Euroopa tippude tippu kuuluv Juventus jäi sellelgi korral püüdmatusse kaugusesse. Nii on kuradima kahju, et Spallettile eelmine täishooaeg Romas jäi sellel korral viimaseks. Mitte, et Eusebio Di Francesco paha mees oleks. Vastupidi. Kindlasti vääris endine Roma keskpoolik ja Sassuolo boss võimalust, aga Spalletti minemalaskmine võib olla möödapanek.
Möödapanek oli kindasti paremääre Salahi minemalaskmine. Õigemini tekitab küsimusi just mehe müügihind, millega uus spordidirektor Monchi hindas ilmselgelt turgu valesti. Salah oli eelmisel aastal (vastaste vaatepunktist) Serie A üks hirmutavamaid mängijaid ja arvestades noort iga, siis on üsna kummaline, et ta suve alguses ainult 40 miljoniga minema lasti. Jah, väidetavalt FFP kummitas, aga siiski. Vaadates turul toimuvat, siis suuremate pallide ehk ootamise korral võinuks see hind olla vabalt kaks korda kõrgem. Monchi on muidugi ülejäänud suvega ennast rehabiliteerinud, sest meeskond näib märgatavalt sügavam kui eelmisel aastal. Kuid siiani pole leitud paremale äärele korralikku asendajat. Defrel on keskpärane ründeuniversaal ja noor türklane Ünder võib tulevikus möllata, kuid tänasel päeval on paremäärel suur auk. Läbi suve teemaks olnud Mahrez jäigi tulemata ja tänase päeva sihtmärgid- Schick, Berardi jne- on võrreldes Salahiga siiski samm tagasi. Nii ongi suur küsimus, et kas Dzekot suudetakse eelmise aastaga võrreldavalt toita. Bosnialase 29 liigaväravat tulid päris räige raiskamise pealt ning sel aastal tundub paratamatu, et võimalusi tekib tipuründajale vähem. Eriti kui vaadata vasakäärt, kus on Perotti-Shaarawy, kes niisamuti tippude tipud pole.
Muud positsioonid on meeskonnal muutunud ilmselgelt sügavamaks. Aastaid liiga parimate keskväljade seas olev Strootman-DeRossi-Nainggolan on sellel hooaja enda seljataha saanud kogenud Gonalonsi Lyonist, Sassuolos väga kõva hooaja teinud talendika Pellegrini ja päris maha ei saa matta ka Gersonit. Üsna võrreldav kooslus Napoliga, kus on kolmele kohale kuus mängumeest, kes kõik annavad midagi juurde.
Kaitsest kaotati kaks (olulist) meest. Väravavaht Szczęsny otsustas kolida Juventuse pingile, kuid see väga suur kadu ei tohiks olla, sest eelmisel suvel liigamängudes pingil olnud Allison on valmis nüüd suurde mängu tõusma ja kui tema peaks feilima, siis poolaka Skorupksi hooaeg oli Empolis nii hea, et tema pingilolemine tundub isegi raiskamisena. Teine kadu oli Saksa keskkaitsja Rüdiger, kes eelmisel aastal tihtipeale lappis äärekaitset. Tema headusest ma pole personaalselt kunagi aru saanud ja Chelsealt saadud 40m tundub üsna lotovõiduna. Kaitsesse on ka korralikult lisa toodud. Paremkaitses tundub paberil räigelt sügavust, sest on valida Feyernoordist liitunud noore hollandalase Kardsropi, eelmise aasta suurostu ja samas ka suurima feilija Bruno Perese kui ka sisuliselt eelmise hooaja vahele jätnud oma poisi Florenzi vahel. Hetkeseisuga on see sügavus ainult paberil, sest kõik kolm on vigased, aga pikas perspektiivis peaks see häda ajutine olema. Vasakkaitsesse tehti väga kõva lüke, kui Cityst toodi kogenud Kolarov. 31-aastasel serblasel peaks olema vähemalt 1-2 tipphooaeg veel jalgades ja sellise mehe 5 miljoniga äratoomine on kõva lüke. Kui Kolaroviga peaks midagi juhtuma, siis pingilt on võtta pea sama hea mängija Emerson. Täisti esmaklassiline kombo. Keerulisemad on seisud keskkaitsega. Fazio oli Spaletti kolmeses liinis eelmise hooaja ehk parim kaitsja, kuid küsimärk on tema mäng neljases liinis. Juttude põhjal ootaks EDF keskkaitselt head jalaga mängu, aga ma personaalselt Fazio oskustes ei kahtleks. Keerulisemad on lood ülejäänud kolmikuga Manolas-Jesus-Moreno. Esimene näis eelmisel aastal kannatavat motivatsiooniprobleemide käes (kuidas muidu seletada sellist ootamatut ärakukkumist?), teine pole mitte mingil juhul tipptiimi kaitsja ja kolmane senine karjäär, mis sisaldab La Liga keskmikuid ja Hollandi liigat, ei tekita ka julgustust.
Kui Juventuse või Napoli puhul võib üsna mürki võtta esikolmes lõpetamise peale, siis Roma seis on märgatavalt lahtisem. Ei imestaks, kui nad on uuesti Scudettorallis. Miks ei peakski? Teisalt põhines meeskonna edu eelmisel aastal skoorimisele ja mitte kuidagi ei näe, et see tiim uuesti 90 värava lüüa suudaks. Lisaks on küsimärke nii keskkaitses kui ka uue peatreeneriga, kes pole ennast nii kõrgel tasemel veel tõestanud. Nii peab nad panema “mustade hobuste” gruppi koos Interi ja Milaniga, kes asjaolude kokkusattumisel lammutavad tiitlile, kuid võivad vabalt ka viiendaks jääda.
Eika ennustab: Kolmas
Kommentaar