Societā Sportiva Calcio Napoli
Napoli eelmine hooaeg oli igakülgselt rekordiline, sest aasta lõpetati 91 punktiga. Igal muul aastal tähendanuks see kindlat Scudettot, kuid nagu tavaks saanud oli taaskord Juventus ees. Tänavu ümbriteb Napolit ümbritseb kummaline pessimism. Vaadake kasvõi siinseid ja Itaalia lehtede ennustusi. Kõik eeldatavad meeskonnalt esikolmest (või isegi esineljast) väljakukkumist ehk ligi mõnekümmend punkti vähem kui eelmisel aastal. Mõneti on see arusaadav, sest Napolit on tabanud mõned kaod. Kuid samas on lahkujad päris kenasti asendatud.
Suurim kaotus oli kindlasti Sarri lahkumine, kelle käe järgi senine tiim voolitud oli. Meeskonda iseloomustasid kiired ja lühikesed söödud, pallivaldamine ning pidev pallita liikumine. Vaevalt uue peatreener Ancelotti käe all sarnast mängu näeb, sest Carlo on märgatavalt suurem pragmaatik. Kuid mulle veidi arusaamatult on Ancelotti ümber tekkinud “tema aeg on läbi” aura. Mille pealt see tuleb? Jah, Bayerni teine aasta läks lappesse. Aga samas tuli Bayerniga liigavõit, Realiga Meistrite Liiga võit, PSG`ga liigavõit. Need saavutused pole väga suured eneseületused, aga siiski on Carlo näidanud, et “oma tulemuse” teeb ta ära. Ja ma usun, et Napoli koosseis on siiani esikolmiku materjal.
Napoli kaod koosseisus pole olnud väga suured. Suurimaks kaotuseks oli Jorginho kolimine Briti saartele. Kuid Partenopei keskväli oli juba eelmisel aastal väga sügav, sest koosseisus on alles Hamsik, Zielinski, Allan, Diawara ja Rog. Lisaks osteti Betisist noor Hispaanlane Fabian Ruiz. Jorginho lahkumine võib olla küll löök, kuid Ancelotti taktika pigem ei vaja ühte meest, kes kaitseliini ees 100+ korda palli puutub ja Zielinski-Hamsik-Allan trio võiks selles plaanis isegi pädevam olla.
Ründeliinis kaod puuduvad ehk alles on kõik eelmise aasta täkud: Vasakäärel Insigne, tipuründes Mertens, paremäärel Callejon ja vahetusest Milik. Eelmisel aastal oli selge mure, et puudu oli viies optsioon ja sestap osteti meeskonda Bolognas kahekohaliste arvu väravateni jõudnud äär Verdi. Esmapilgul tundub, et seis on parem kui eelmisel aastal. Sama jutt kaitseliini kohta, kus suudeti alles hoida kõik põhimehed. Vasakkaitse koha ees võitlevad Rui ja Ghoulam, keskkaitses võitlevad Albiol, Maksimovic ja Chirches koha eest Koulibaly kõrval. Paremkaitsja Maggio küll lõpetas karjääri, kuid talle leiti asendus Lille`st nimega Kévin Malcuit ja antud positsioonil on nagunii esivalik Hysaj. Suured muudatused toimusid küll väravas, kus Pepe Reina lahkus Milani ja esikinnaste eest võitlevad Ospina ja Meret.
Mina Napoli nii suurde ärakukkumisse ei usu nagu paljud seda teevad. Ma ei näe, et Sarri-Jorginho asendamine Carlo-Ruiziga tähendaks automaatselt mõnikümmend puhkti vähem ja kolm positisooni madalamat lõpukohta. Sisuliselt sama tiim tegi ju eelmisel aastal 91 punkti. Isegi kui mängupilt pole enam nii seksikas nagu ta oli seda Sarri ajal, siis taset peaks mängijatel piisavalt olema, et ennast Meistrite Liigasse pigistada.
Eika ennustab: Kolmas
Napoli eelmine hooaeg oli igakülgselt rekordiline, sest aasta lõpetati 91 punktiga. Igal muul aastal tähendanuks see kindlat Scudettot, kuid nagu tavaks saanud oli taaskord Juventus ees. Tänavu ümbriteb Napolit ümbritseb kummaline pessimism. Vaadake kasvõi siinseid ja Itaalia lehtede ennustusi. Kõik eeldatavad meeskonnalt esikolmest (või isegi esineljast) väljakukkumist ehk ligi mõnekümmend punkti vähem kui eelmisel aastal. Mõneti on see arusaadav, sest Napolit on tabanud mõned kaod. Kuid samas on lahkujad päris kenasti asendatud.
Suurim kaotus oli kindlasti Sarri lahkumine, kelle käe järgi senine tiim voolitud oli. Meeskonda iseloomustasid kiired ja lühikesed söödud, pallivaldamine ning pidev pallita liikumine. Vaevalt uue peatreener Ancelotti käe all sarnast mängu näeb, sest Carlo on märgatavalt suurem pragmaatik. Kuid mulle veidi arusaamatult on Ancelotti ümber tekkinud “tema aeg on läbi” aura. Mille pealt see tuleb? Jah, Bayerni teine aasta läks lappesse. Aga samas tuli Bayerniga liigavõit, Realiga Meistrite Liiga võit, PSG`ga liigavõit. Need saavutused pole väga suured eneseületused, aga siiski on Carlo näidanud, et “oma tulemuse” teeb ta ära. Ja ma usun, et Napoli koosseis on siiani esikolmiku materjal.
Napoli kaod koosseisus pole olnud väga suured. Suurimaks kaotuseks oli Jorginho kolimine Briti saartele. Kuid Partenopei keskväli oli juba eelmisel aastal väga sügav, sest koosseisus on alles Hamsik, Zielinski, Allan, Diawara ja Rog. Lisaks osteti Betisist noor Hispaanlane Fabian Ruiz. Jorginho lahkumine võib olla küll löök, kuid Ancelotti taktika pigem ei vaja ühte meest, kes kaitseliini ees 100+ korda palli puutub ja Zielinski-Hamsik-Allan trio võiks selles plaanis isegi pädevam olla.
Ründeliinis kaod puuduvad ehk alles on kõik eelmise aasta täkud: Vasakäärel Insigne, tipuründes Mertens, paremäärel Callejon ja vahetusest Milik. Eelmisel aastal oli selge mure, et puudu oli viies optsioon ja sestap osteti meeskonda Bolognas kahekohaliste arvu väravateni jõudnud äär Verdi. Esmapilgul tundub, et seis on parem kui eelmisel aastal. Sama jutt kaitseliini kohta, kus suudeti alles hoida kõik põhimehed. Vasakkaitse koha ees võitlevad Rui ja Ghoulam, keskkaitses võitlevad Albiol, Maksimovic ja Chirches koha eest Koulibaly kõrval. Paremkaitsja Maggio küll lõpetas karjääri, kuid talle leiti asendus Lille`st nimega Kévin Malcuit ja antud positsioonil on nagunii esivalik Hysaj. Suured muudatused toimusid küll väravas, kus Pepe Reina lahkus Milani ja esikinnaste eest võitlevad Ospina ja Meret.
Mina Napoli nii suurde ärakukkumisse ei usu nagu paljud seda teevad. Ma ei näe, et Sarri-Jorginho asendamine Carlo-Ruiziga tähendaks automaatselt mõnikümmend puhkti vähem ja kolm positisooni madalamat lõpukohta. Sisuliselt sama tiim tegi ju eelmisel aastal 91 punkti. Isegi kui mängupilt pole enam nii seksikas nagu ta oli seda Sarri ajal, siis taset peaks mängijatel piisavalt olema, et ennast Meistrite Liigasse pigistada.
Eika ennustab: Kolmas
Kommentaar