Internazionale
Mis toimus eelmisel hooajal?
Inter alustas möödunud hooaega tulemuste mõistes kenasti, kui koos Juventuse ja Napoliga sõideti ülejäänud liigal eest ära. Icardi oli peksnud detsembri alguseks 11 mänguga 8 väravat ja meeskond oli väravalöömise arvestuses Juventuse ja Napoliga võrdväärne. Kuid sealt edasi mängupilt ega tulemused nii kenad polnud. Sinimustad olid väravalöömistega tõsiselt hädas (alates detsembri algusest oli Inter väravalöömise osas liiga 13. meeskond) ja ülejäänud hooaega iseloomustasid mitmed 1:0 või 0:0 skooriga mängud. Täpsemalt lõppesid antud perioodil selle seisuga pooled Interi matšidest. Kuid kuna üldjoontes meeskonna kaitse pidas hästi, siis selle najal suudeti ennast napilt esineljas hoida. Mis polnud siiski piisav, et Luciano Spalletti saaks treeneripingil jätkata.
Mida tehti suvel?
Inter sai peale aastaid ebaõnnestumisi aru, et milleks hakata jalgratast leiutama, kui see on korra juba leiutatud. Juventus vegeteeris aastaid Scudettost kaugel kuni 11/12 hooajal tõi meeskonna spordidirektor Beppe Marotta klubi peatreeneriks Antonio Conte. Edasine on ajalugu. Varasema hooaja seitsmendalt kohalt tõusti ühe suvega meistiks ja siis veel korra meistriks ja siis veel meistriks. Nüüd, seitse aastat hiljem, proovivad Inter ja Beppe ära teha sama triki. Toonase Juventuse esimese Conte Scudettoga lõppenud suve ja tänavuse Interi suve puhul hakkavad “mõned” sarnasused silma.
Conte esimene nõue meeskonna juurde asudes oli, et klubist tuleb minema saata mängijad, kelle suhtumine pole 100% paigas või kes formatsiooni ei sobi. Nii läksid lahkujate nimekirja meeskonna parim lõhkuv ja jooksujõuline poolkaitsja (Felipe Melo vs Nainggolan) ja meeskonna balkanlasest ääremängija, kellele polnud 3-5-2 süsteemis kohta (Krasic vs Perisic).
Kuigi meeskonnal oli/on varasemast hooajast olemas päris hästi toimiv kaitseduo (Bonucci-Chiellini vs Skriniar-de Vrij), siis trio moodustamiseks läks vaja kolmandat liiget. Ja mis oleks parim optsioon, kui tuua tasuta ära kogenud keskkaitsja, kellel on “parim enne” möödas, aga kolmeses liinis mängimiseks on jalgu veel küll (Barzagli vs Godin). Väravavahtide osas oli Contel savi ja nõudmisi polnud, sest olemas oli/on juba aastaid tipptasemele mänginud mees (Buffon vs Handanovic).
Väga olulises rollis on Conte süsteemis paremwingback ja sinna otsiti üks jooksuvõimeline keskeurooplane (Lichtsteiner vs Lazaro), kelle vahetusmeheks jäi varasemas karjääris peamiselt ääreründaja mänginud kohalik itaallane, kellel taseme poolest justkui ei tohiks klubis asja olla (Pepe vs Candreva). Vasakäärega on seis murelikum, sest seal on ainult Asamoah (Asamoah vs Asamoah) ja veel halvemad optsioonid (De Ceglie vs Dalbert) . Aga teisalt küll Asamoah asja ära ajab.
Keskvälja südames meeldib Contele pikkade Serie A kogemustega mängujuht, kes kaitseliini eest palli liikuma paneb (Pirlo vs Brozovic). Väga oluline on leida turult üks tohutu mootoriga noorem mängumees, kes suudab teha tööd nii kaitsesse kui ka teha väsimatult jookse vastaste kasti (Vidal vs Barella). Kolmanda poolkaitsja osas suuri nõudmisi pole ja pigem piisab kohalikust poisist, kes suudab kõik nõutud ülesanded viisakalt ära teha, aga millegagi liiga ei sära (Marchisio vs Sensi). Pingile kuluks ära üks tahtega mängiv Itaalia passiga mees (Giaccherini vs Gagliardini) ja ülejäänud polegi nagu oluline. Tore kui kedagigi on (keiganes Estigarribiad ja Eliad Juventuses olid vs kesiganes Vecinod ja Joao Mariod Interis veel alles on).
Ideaalne ründeduo koostamiseks läheb vaja kahte erinäolist ründajat. Üks oleks pikemakasvulisem ja aeglasem, kes väljaspool kasti teeks üksikuid kohmakaid puuteid, aga kastis suudaks ennast kehtestada (Matri vs Lukaku). Tema partner võiks olla kõvasti liikuvam ja jalaga osavam (Vucinic vs Lautaro Martinez). Pingilt oleks ideaalne võtta mõni suurema töövõimega kohalik ründaja, kellele näib siiski paremini sobivat mängimine väikeklubis (Quagliarella vs Politano) ja supervahetuseks oleks oma karjääri loojangu aastatesse suunduv väiksemat kasvu pallivõlur (Del Piero vs Alexis)*. Ja ongi Scudettovõimeline koosseis olemas.
* ps. Kui Alexis ei jõua Interisse ja/või Icardi jääb Interisse, siis asendan lause teise poole lõiguga “... ja supervahetuseks oleks meeskonna varasemate aastate kapten ja väravamasin (Del Piero vs Icardi)”
Kas sisuliselt identse mudeli kasutamine võib toimida ka teisel korral?
Ei näe põhjust, et miks Inter ei võiks meistriks tulla. Koosseis näeb paberil erakordselt ohtlik välja ja me teame küll, mida Conte meeskonnaga tegema hakkab. Süsteemne korvpallilike liikumiste järjepidev kordamine kuni vastane murdub. Interi fännid näevad oksendamiseni, kuidas ründajad tulevad mängust-mängule täpselt samamoodi pallile vastu ning kuidas poolkaitsjad ja ääred tekkinud vabasse ruumi jooksevad. Ja kui pall kaotatakse, siis kuidas järgmisel rünnakul üritatakse teha sama liikumist. Ja kui ikka ei õnnestu, siis proovitakse veel. Mina usun pragmaatilistesse treeneritesse ja usun ka Conte õnnestumisse. Aga kas Inter hakkab tänavu koheselt mängima Scudetto-vääriliselt? Miskipärast kahtlen. Olles aastaid korranud “Itaalia liiga võidab parima poolkaitsega meeskond” mantrat, siis Sensi-Brozovic-Barella lihtsalt näib jäävat võrreldes Napoli ja Juventusega lahjaks. Aga seda julgeks küll ennustada, et Inter on tänavu kõige vähem väravaid sisse laskev meeskond.
Eika ennustab: Kolmas
Mis toimus eelmisel hooajal?
Inter alustas möödunud hooaega tulemuste mõistes kenasti, kui koos Juventuse ja Napoliga sõideti ülejäänud liigal eest ära. Icardi oli peksnud detsembri alguseks 11 mänguga 8 väravat ja meeskond oli väravalöömise arvestuses Juventuse ja Napoliga võrdväärne. Kuid sealt edasi mängupilt ega tulemused nii kenad polnud. Sinimustad olid väravalöömistega tõsiselt hädas (alates detsembri algusest oli Inter väravalöömise osas liiga 13. meeskond) ja ülejäänud hooaega iseloomustasid mitmed 1:0 või 0:0 skooriga mängud. Täpsemalt lõppesid antud perioodil selle seisuga pooled Interi matšidest. Kuid kuna üldjoontes meeskonna kaitse pidas hästi, siis selle najal suudeti ennast napilt esineljas hoida. Mis polnud siiski piisav, et Luciano Spalletti saaks treeneripingil jätkata.
Mida tehti suvel?
Inter sai peale aastaid ebaõnnestumisi aru, et milleks hakata jalgratast leiutama, kui see on korra juba leiutatud. Juventus vegeteeris aastaid Scudettost kaugel kuni 11/12 hooajal tõi meeskonna spordidirektor Beppe Marotta klubi peatreeneriks Antonio Conte. Edasine on ajalugu. Varasema hooaja seitsmendalt kohalt tõusti ühe suvega meistiks ja siis veel korra meistriks ja siis veel meistriks. Nüüd, seitse aastat hiljem, proovivad Inter ja Beppe ära teha sama triki. Toonase Juventuse esimese Conte Scudettoga lõppenud suve ja tänavuse Interi suve puhul hakkavad “mõned” sarnasused silma.
Conte esimene nõue meeskonna juurde asudes oli, et klubist tuleb minema saata mängijad, kelle suhtumine pole 100% paigas või kes formatsiooni ei sobi. Nii läksid lahkujate nimekirja meeskonna parim lõhkuv ja jooksujõuline poolkaitsja (Felipe Melo vs Nainggolan) ja meeskonna balkanlasest ääremängija, kellele polnud 3-5-2 süsteemis kohta (Krasic vs Perisic).
Kuigi meeskonnal oli/on varasemast hooajast olemas päris hästi toimiv kaitseduo (Bonucci-Chiellini vs Skriniar-de Vrij), siis trio moodustamiseks läks vaja kolmandat liiget. Ja mis oleks parim optsioon, kui tuua tasuta ära kogenud keskkaitsja, kellel on “parim enne” möödas, aga kolmeses liinis mängimiseks on jalgu veel küll (Barzagli vs Godin). Väravavahtide osas oli Contel savi ja nõudmisi polnud, sest olemas oli/on juba aastaid tipptasemele mänginud mees (Buffon vs Handanovic).
Väga olulises rollis on Conte süsteemis paremwingback ja sinna otsiti üks jooksuvõimeline keskeurooplane (Lichtsteiner vs Lazaro), kelle vahetusmeheks jäi varasemas karjääris peamiselt ääreründaja mänginud kohalik itaallane, kellel taseme poolest justkui ei tohiks klubis asja olla (Pepe vs Candreva). Vasakäärega on seis murelikum, sest seal on ainult Asamoah (Asamoah vs Asamoah) ja veel halvemad optsioonid (De Ceglie vs Dalbert) . Aga teisalt küll Asamoah asja ära ajab.
Keskvälja südames meeldib Contele pikkade Serie A kogemustega mängujuht, kes kaitseliini eest palli liikuma paneb (Pirlo vs Brozovic). Väga oluline on leida turult üks tohutu mootoriga noorem mängumees, kes suudab teha tööd nii kaitsesse kui ka teha väsimatult jookse vastaste kasti (Vidal vs Barella). Kolmanda poolkaitsja osas suuri nõudmisi pole ja pigem piisab kohalikust poisist, kes suudab kõik nõutud ülesanded viisakalt ära teha, aga millegagi liiga ei sära (Marchisio vs Sensi). Pingile kuluks ära üks tahtega mängiv Itaalia passiga mees (Giaccherini vs Gagliardini) ja ülejäänud polegi nagu oluline. Tore kui kedagigi on (keiganes Estigarribiad ja Eliad Juventuses olid vs kesiganes Vecinod ja Joao Mariod Interis veel alles on).
Ideaalne ründeduo koostamiseks läheb vaja kahte erinäolist ründajat. Üks oleks pikemakasvulisem ja aeglasem, kes väljaspool kasti teeks üksikuid kohmakaid puuteid, aga kastis suudaks ennast kehtestada (Matri vs Lukaku). Tema partner võiks olla kõvasti liikuvam ja jalaga osavam (Vucinic vs Lautaro Martinez). Pingilt oleks ideaalne võtta mõni suurema töövõimega kohalik ründaja, kellele näib siiski paremini sobivat mängimine väikeklubis (Quagliarella vs Politano) ja supervahetuseks oleks oma karjääri loojangu aastatesse suunduv väiksemat kasvu pallivõlur (Del Piero vs Alexis)*. Ja ongi Scudettovõimeline koosseis olemas.
* ps. Kui Alexis ei jõua Interisse ja/või Icardi jääb Interisse, siis asendan lause teise poole lõiguga “... ja supervahetuseks oleks meeskonna varasemate aastate kapten ja väravamasin (Del Piero vs Icardi)”
Kas sisuliselt identse mudeli kasutamine võib toimida ka teisel korral?
Ei näe põhjust, et miks Inter ei võiks meistriks tulla. Koosseis näeb paberil erakordselt ohtlik välja ja me teame küll, mida Conte meeskonnaga tegema hakkab. Süsteemne korvpallilike liikumiste järjepidev kordamine kuni vastane murdub. Interi fännid näevad oksendamiseni, kuidas ründajad tulevad mängust-mängule täpselt samamoodi pallile vastu ning kuidas poolkaitsjad ja ääred tekkinud vabasse ruumi jooksevad. Ja kui pall kaotatakse, siis kuidas järgmisel rünnakul üritatakse teha sama liikumist. Ja kui ikka ei õnnestu, siis proovitakse veel. Mina usun pragmaatilistesse treeneritesse ja usun ka Conte õnnestumisse. Aga kas Inter hakkab tänavu koheselt mängima Scudetto-vääriliselt? Miskipärast kahtlen. Olles aastaid korranud “Itaalia liiga võidab parima poolkaitsega meeskond” mantrat, siis Sensi-Brozovic-Barella lihtsalt näib jäävat võrreldes Napoli ja Juventusega lahjaks. Aga seda julgeks küll ennustada, et Inter on tänavu kõige vähem väravaid sisse laskev meeskond.
Eika ennustab: Kolmas
Kommentaar