Sellist mängupilti, ennekõike kohtumise algusele vihjates, oleks meeleldi näinud juba esimeses alagrupimängus, kus otsustati hoopiski kaitsesse istuda ja ulatati vastasele justkui hõbekandikul kõik trumbid kätte. Kuid mis seal tagantjärele ikka nutta. Esimese poolaja suhtes nuriseda ei saa: suudeti palli hoida ja teravust tekitada vahelduva eduga, ehkki viimasel kolmandikul võinuks veidi rohkem otsekohesust olla.
Teisel kolmveerandtunnil enam sellist aktiivsust ei leidunud ning Boatengi platsile toomise järel Milan haaras keskväljal kontrolli üha selgemalt endale. Kuid tahes tahtmata viik on pettumus, sest see mäng pidanuks võitma, et alagrupis kahe parema hulka jõudmisest oleks tõsiselt suutnud konkureerida.
Teisel kolmveerandtunnil enam sellist aktiivsust ei leidunud ning Boatengi platsile toomise järel Milan haaras keskväljal kontrolli üha selgemalt endale. Kuid tahes tahtmata viik on pettumus, sest see mäng pidanuks võitma, et alagrupis kahe parema hulka jõudmisest oleks tõsiselt suutnud konkureerida.
Kommentaar