09.08.2018 Hajduk Split - Steaua Bukarest, Euroopa liiga kvalifikatsioon 1st leg
Miks ma sattusin sellele mängule?
Horvaatia tripi viimane vaatus oli Split. Seal peatusime kauemaks ning oli rohkelt leboaega. Kuna Hajduk on üks edukamaid Horvaatia klubisid, siis mängib ta iga-aastaselt ka Euroopa Liigat. Oma esimesest vastasest (Slavia Sofia) said nad jagu ning loosi tahtel oli nende esimene mäng järgmise vastasega kodus, siis tekkis võimalus külastada Eurokarika mängu välismaal.
Kuidas Spliti saab?
Kuigi ise jõudsin Spliti autoga Zadarist (vahepeatusega Krka rahvuspargis), on eestlaste jaoks kõige loogilisem viis Spliti jõudmiseks lennuk. Lennul Split-Tallinn oli igatahes lennuk täis eestlasi. Lendab Nordica.
Kuidas saab Hajduki mängudele pileteid?
a) ticketshop.hr - jällegi miskit piletilevi-laadset. Ise sealt ei ostnud.
b) CroFanShop - sellised poekesed, mis on üle Spliti laiali (kokku vist 4). Lisaks piletitele saab sealt ka Hajduki nänni osta. Ise kasutasin seda võimalust vanalinna omas, mis asub kalaturu kõrval kohe. Pilet sellele mängule oli miskit 17 eurot. Aga koduliiga mängudele peaks 10 ringis olema (ehk siis odavam kui Rijekas). Kohtadeks võtsin jälle sama loogika, mis eelmistel mängudel. Ehk siis peatribüüni vastastribüün ja fännisektori lähedus.
Sall maksis veidi üle 10 euro.
c) Staadionil koha peal - see vist peaks toitma kõige paremini just koduliiga mängudele, sest Steaua vastu oli rahvast sitaks ja mina küll seal piletiputkasid ei näinud või siis polnud nad paista.
Milline on Hajduki kodustaadion?
Stadion Poljud ehitati kunagi Jugo-ajal, et hostida mingeid vahemere mänge vms. Näeb välja suur ja vana. Igasugune logistiline liikumine selle ümber ja selle sees on perses lihtsalt. Kui hinnata igasugust kasutajasõbralikkust, siis on see alla igasugust arvestust.
Staadioni ees oli suur fänni, näksi ja joogi ala (miskit sarnane Bremeniga), kus inimesed enne mängu joovad-söövad-suhtlevad. Jõudsime sinna alale 50 minutit enne mängu, enda kohale jõudsime täpselt sel hetkel, kui tiimid olid väljakule tulemas. Me seisime mingi 40 minutit järjekorras, et staadionisse sisse saada + mingi Horvaatia gestaapo otsis mu naise läbi ja võttis talt huulebalsami ära.
Staadion ise mahutab umbes 35000 inimest, sellel mängul oli miskit 25000-26000. Mis ma mängus tähele panin (tuleb ka piltidel ja videol välja), et väljaku muru oli megasita kvaliteediga. Pall põrkas nagu varakevadisel Elva väljakul.
Kuidas oli staadionil olla?
Füüsilises plaanis suht sitt. Õhku polnud (tegelt olgem ausad 33 kraadi oli ka see päev), ruumi polnud, igalt poolt tuli räigeid suitsupahmakaid, enda jahutamiseks õlle osta hui saigi, kuna järjekorrad olid megapikad, WC-järjekorrad megapikad. Need koridorid tribüünide taga on väga kitsad ja inimesed lihtsalt ei mahtunud liikuma. Üldiselt mu elu kõige mõtetum half-time oli sel mängul. Hea, et salli ostsin enne mängu, kuna statal seda ei saanud.
Atmosfääri mõttes superluks. Sektor O oli väga hea valik. Väljakut nägi, fänne kuulis ja vaib oli pidevalt sees. Torcida (Hajduki fänniorganisatsioon) on Horvaatia tugevaim ja võimsaim. Seda lihtsalt peab kogema.
Mängu alguses toimus kerge fännide aktsioon + mängu lõpupoole mälestati mingit Horvaatia kultuuritegelast. Väga liigutav.
Võistkonnale elati kaasa häälestatult, kohati isegi loomalikult. Aga samas mitte liialt agressiivselt. Ma ütleks, et täpselt see, mida sa ootad.
Muide õllehind nii staadionil kui ka fännialal oli 20 kunat (veidi alla 3 euro).
Mis toimus mängus?
Täiesti puine andmine rohkete kollaste kaartidega. Steaua tuli ilmselgelt 0-0 hoidma. Hajduk oli tahtmist täis aga päris täpselt nad ei teadnud, kuidas väravani jõuda. Lisaks mulle tundus, et Steaua on meisterlikkuse poolest veidi üle siiski. Üks väga reaalne võimalus oli kodumeeskonnal juhtima minna 90. minutil, kui nurgalöögijärgsest olukorrast tabas pall latti. Viimasel sekundil tegi Hajduki väravavaht ka soliidse tõrje. 0-0 lõpptulemus oli pigem õiglane. Samas oleks tahtnud seda Hajduki värava rõõmu kogeda küll.
Kokkuvõttes oli tegelikult parim jalgpallistaadioni elamus see trip, kuigi staadion ise vajaks ümberehitamist.
Videokokkuvõte, kus on alguses fännide show (ja lõpumomente pole).
Videokokkuvõte, kus on ainult teine poolaeg.
Miks ma sattusin sellele mängule?
Horvaatia tripi viimane vaatus oli Split. Seal peatusime kauemaks ning oli rohkelt leboaega. Kuna Hajduk on üks edukamaid Horvaatia klubisid, siis mängib ta iga-aastaselt ka Euroopa Liigat. Oma esimesest vastasest (Slavia Sofia) said nad jagu ning loosi tahtel oli nende esimene mäng järgmise vastasega kodus, siis tekkis võimalus külastada Eurokarika mängu välismaal.
Kuidas Spliti saab?
Kuigi ise jõudsin Spliti autoga Zadarist (vahepeatusega Krka rahvuspargis), on eestlaste jaoks kõige loogilisem viis Spliti jõudmiseks lennuk. Lennul Split-Tallinn oli igatahes lennuk täis eestlasi. Lendab Nordica.
Kuidas saab Hajduki mängudele pileteid?
a) ticketshop.hr - jällegi miskit piletilevi-laadset. Ise sealt ei ostnud.
b) CroFanShop - sellised poekesed, mis on üle Spliti laiali (kokku vist 4). Lisaks piletitele saab sealt ka Hajduki nänni osta. Ise kasutasin seda võimalust vanalinna omas, mis asub kalaturu kõrval kohe. Pilet sellele mängule oli miskit 17 eurot. Aga koduliiga mängudele peaks 10 ringis olema (ehk siis odavam kui Rijekas). Kohtadeks võtsin jälle sama loogika, mis eelmistel mängudel. Ehk siis peatribüüni vastastribüün ja fännisektori lähedus.
Sall maksis veidi üle 10 euro.
c) Staadionil koha peal - see vist peaks toitma kõige paremini just koduliiga mängudele, sest Steaua vastu oli rahvast sitaks ja mina küll seal piletiputkasid ei näinud või siis polnud nad paista.
Milline on Hajduki kodustaadion?
Stadion Poljud ehitati kunagi Jugo-ajal, et hostida mingeid vahemere mänge vms. Näeb välja suur ja vana. Igasugune logistiline liikumine selle ümber ja selle sees on perses lihtsalt. Kui hinnata igasugust kasutajasõbralikkust, siis on see alla igasugust arvestust.
Staadioni ees oli suur fänni, näksi ja joogi ala (miskit sarnane Bremeniga), kus inimesed enne mängu joovad-söövad-suhtlevad. Jõudsime sinna alale 50 minutit enne mängu, enda kohale jõudsime täpselt sel hetkel, kui tiimid olid väljakule tulemas. Me seisime mingi 40 minutit järjekorras, et staadionisse sisse saada + mingi Horvaatia gestaapo otsis mu naise läbi ja võttis talt huulebalsami ära.
Staadion ise mahutab umbes 35000 inimest, sellel mängul oli miskit 25000-26000. Mis ma mängus tähele panin (tuleb ka piltidel ja videol välja), et väljaku muru oli megasita kvaliteediga. Pall põrkas nagu varakevadisel Elva väljakul.
Kuidas oli staadionil olla?
Füüsilises plaanis suht sitt. Õhku polnud (tegelt olgem ausad 33 kraadi oli ka see päev), ruumi polnud, igalt poolt tuli räigeid suitsupahmakaid, enda jahutamiseks õlle osta hui saigi, kuna järjekorrad olid megapikad, WC-järjekorrad megapikad. Need koridorid tribüünide taga on väga kitsad ja inimesed lihtsalt ei mahtunud liikuma. Üldiselt mu elu kõige mõtetum half-time oli sel mängul. Hea, et salli ostsin enne mängu, kuna statal seda ei saanud.
Atmosfääri mõttes superluks. Sektor O oli väga hea valik. Väljakut nägi, fänne kuulis ja vaib oli pidevalt sees. Torcida (Hajduki fänniorganisatsioon) on Horvaatia tugevaim ja võimsaim. Seda lihtsalt peab kogema.
Mängu alguses toimus kerge fännide aktsioon + mängu lõpupoole mälestati mingit Horvaatia kultuuritegelast. Väga liigutav.
Võistkonnale elati kaasa häälestatult, kohati isegi loomalikult. Aga samas mitte liialt agressiivselt. Ma ütleks, et täpselt see, mida sa ootad.
Muide õllehind nii staadionil kui ka fännialal oli 20 kunat (veidi alla 3 euro).
Mis toimus mängus?
Täiesti puine andmine rohkete kollaste kaartidega. Steaua tuli ilmselgelt 0-0 hoidma. Hajduk oli tahtmist täis aga päris täpselt nad ei teadnud, kuidas väravani jõuda. Lisaks mulle tundus, et Steaua on meisterlikkuse poolest veidi üle siiski. Üks väga reaalne võimalus oli kodumeeskonnal juhtima minna 90. minutil, kui nurgalöögijärgsest olukorrast tabas pall latti. Viimasel sekundil tegi Hajduki väravavaht ka soliidse tõrje. 0-0 lõpptulemus oli pigem õiglane. Samas oleks tahtnud seda Hajduki värava rõõmu kogeda küll.
Kokkuvõttes oli tegelikult parim jalgpallistaadioni elamus see trip, kuigi staadion ise vajaks ümberehitamist.
Videokokkuvõte, kus on alguses fännide show (ja lõpumomente pole).
Videokokkuvõte, kus on ainult teine poolaeg.
nice
Kommentaar