Paremkaitsja
Et mitte kohe esimese asjana kandidaati välja öelda, alustan seekord kronoloogilist arutelu hoopis sellest hooajast. Esimese valikuna on viimased paar hooaega paremkaitses mänginud Andre Almeida, kes toodi tegelikult kümnendi keskel Benficasse keskpoolikuna. Paraku ei ole tema transformatsioon keskpoolikust paremkaitsjaks olnud nii edukas kui Trent Alexander-Anroldil ning minu silmis on tegemist praeguse koosseisu ühe nõrgima positsiooniga. Samas on keeruline näha, et teda soovitaks välja vahetada, sest tegemist on siiski meeskonna kapteniga ning vanust on ka alles 29 aastat. Siiski on ta sel hooajal päris palju vigastustega kimpus olnud ning sel positsioonil on mängida saanud ka kaks Tavarest(ei, tegemist ei ole vendadega), Nuno ning Tomas. Kui hooaja alguses mängitas Lage seal Nuno Tavarest, kes on tegelikult vasakkaitsja, siis tema asemel toodi Tomas peale seda kui ta lihtsalt ei saanud parema jalaga tsenderduste andmisega piisavalt hakkama. Kuna tema ees mängib Pizzi, kes niikuinii eelistab keskele murdmist äärelt tsenderdamisele, siis kaks inverting meest koos platsil lihtsalt ei toiminud. Vaid 18-aastane Tomas Tavares on seejuures üsna edukalt Almeida asendamisega hakkama saanud. Kohati tuleb kaitsefaasis mingeid imelikke brainfarte sisse, mis maksid eriti CLis kätte, kuid samas potentsiaali ei saa eitada. Lihtsalt tuleb veel paar aastat arenguaega anda. Enne Almeidat mängis paremkaitses poolteist hooaega ka selline Barcelona mängija nagu Nelson Semedo. Umbes samal perioodil kuulus Benfica nimekirja ka praegune Man City staar Joao Cancelo, kes küll suutis kuidagi enne Valenciasse siirdumist kirja saada vaid ühe liigamängu.
Kuid enne kõike seda oli paremkaitse tugitala muidugi Uruguai legend Maxi Pereira. 8 hooaega Benficas, üle 200 liigamängu ning lisaks 100+ mängu mees Uruguai koondises. Mitte-portugallastest ongi temast rohkem mänge Benfica eest kirjas vaid pikaajalisel kaitsepartneril ning kaptenil Luisaol. Võrreldes praeguste paremkaitsjatega oli Maxi Pereira perioodil selle positsiooni osas tunduvalt kindlam tunne. Ainukese kurva faktina jääb see, et peale seda kui Benfica talle enam 2015. aasta suvel lepingupikendust ei pakkunud, otsustas mees liituda suurima rivaali Portoga. Benfica fännidel oleks temast tunduvalt helgem mälestus kui seda juhtunud ei oleks.
Et mitte kohe esimese asjana kandidaati välja öelda, alustan seekord kronoloogilist arutelu hoopis sellest hooajast. Esimese valikuna on viimased paar hooaega paremkaitses mänginud Andre Almeida, kes toodi tegelikult kümnendi keskel Benficasse keskpoolikuna. Paraku ei ole tema transformatsioon keskpoolikust paremkaitsjaks olnud nii edukas kui Trent Alexander-Anroldil ning minu silmis on tegemist praeguse koosseisu ühe nõrgima positsiooniga. Samas on keeruline näha, et teda soovitaks välja vahetada, sest tegemist on siiski meeskonna kapteniga ning vanust on ka alles 29 aastat. Siiski on ta sel hooajal päris palju vigastustega kimpus olnud ning sel positsioonil on mängida saanud ka kaks Tavarest(ei, tegemist ei ole vendadega), Nuno ning Tomas. Kui hooaja alguses mängitas Lage seal Nuno Tavarest, kes on tegelikult vasakkaitsja, siis tema asemel toodi Tomas peale seda kui ta lihtsalt ei saanud parema jalaga tsenderduste andmisega piisavalt hakkama. Kuna tema ees mängib Pizzi, kes niikuinii eelistab keskele murdmist äärelt tsenderdamisele, siis kaks inverting meest koos platsil lihtsalt ei toiminud. Vaid 18-aastane Tomas Tavares on seejuures üsna edukalt Almeida asendamisega hakkama saanud. Kohati tuleb kaitsefaasis mingeid imelikke brainfarte sisse, mis maksid eriti CLis kätte, kuid samas potentsiaali ei saa eitada. Lihtsalt tuleb veel paar aastat arenguaega anda. Enne Almeidat mängis paremkaitses poolteist hooaega ka selline Barcelona mängija nagu Nelson Semedo. Umbes samal perioodil kuulus Benfica nimekirja ka praegune Man City staar Joao Cancelo, kes küll suutis kuidagi enne Valenciasse siirdumist kirja saada vaid ühe liigamängu.
Kuid enne kõike seda oli paremkaitse tugitala muidugi Uruguai legend Maxi Pereira. 8 hooaega Benficas, üle 200 liigamängu ning lisaks 100+ mängu mees Uruguai koondises. Mitte-portugallastest ongi temast rohkem mänge Benfica eest kirjas vaid pikaajalisel kaitsepartneril ning kaptenil Luisaol. Võrreldes praeguste paremkaitsjatega oli Maxi Pereira perioodil selle positsiooni osas tunduvalt kindlam tunne. Ainukese kurva faktina jääb see, et peale seda kui Benfica talle enam 2015. aasta suvel lepingupikendust ei pakkunud, otsustas mees liituda suurima rivaali Portoga. Benfica fännidel oleks temast tunduvalt helgem mälestus kui seda juhtunud ei oleks.

Kommentaar