Hollandi jalgpall

[midfielder]

Täna tegi oma esimesel ametlikul tööpäeval koondise peatreenerina Louis van Gaal teatavaks eelselektsiooni kelledest valib välja mängijad kes 15 augusti sõprusmänguks Brüsselis Belgia vastu üles antakse.

Uusi nimesid võrreldes EM-23 mehelise valikuga mitmeid nagu Ajaxi paremkaitsja Ricardo van Rihjn ja Feyenoordi keskkaitsja Stefan de Vrij. Lisaks veel keskkaitses AZ-i Nick Viergever.

Poolkaitses on uusi nimesid lausa 5-Adam Maher (AZ), Siem De Jong (Ajax),Vurnon Anita (Ajax), Emanuelson (Milan) ja Jordy Clasie (Feyenoord).

Ründesse on uusi valikuid 3-Bas Dost (Wolfsburg), Ola John (Benfica) ja Jermain Lens (PSV).

Doel: Tim Krul (Newcastle United), Maarten Stekelenburg (AS Roma), Michel Vorm (Swansea City)

Verdediging: Khalid Boulahrouz (Sporting Portugal), John Heitinga (Everton), Joris Mathijsen (Málaga), Ricardo van Rhijn (Ajax), Nick Viergever (AZ), Ron Vlaar (Aston Villa), Stefan de Vrij (Feyenoord), Gregory van der Wiel (Ajax), Jetro Willems (PSV)

Middenveld: Ibrahim Afellay (Barcelona), Vurnon Anita (Ajax), Jordy Clasie (Feyenoord), Urby Emanuelson (AC Milan), Nigel de Jong (Manchester City), Siem de Jong (Ajax), Adam Maher (AZ), Stijn Schaars (Sporting Portugal), Wesley Sneijder (Internazionale), Kevin Strootman (PSV), Rafael van der Vaart (Tottenham Hotspur),

Aanval: Bas Dost (VfL Wolfsburg), Klaas-Jan Huntelaar (Schalke 04), Ola John (Benfica), Luuk de Jong (Borussia Mönchengladbach), Dirk Kuyt (Fenerbahçe), Jeremain Lens (PSV), Luciano Narsingh (PSV), Robin van Persie (Arsenal) en Arjen Robben (Bayern München)

[midfielder]

Sellel nädalal mängisid 4 Eredivisie satsi eurosarjades. Lisaks juba varasemates EL ringides alustanud Vitessele ja Twentele alustasid CL non champions route raames Feyenoord ja EL-s Heerenveen.

Saldoks kujunes 2 võitu ja 2 kaotust kusjuures võidurõõmu maitsesid kodus pallinud Heerenveen 4:0 Rapid Bukaresti vastu ning Twente 2:0 Mlada Boleslavi üle. Kusjuures Grolsch Vestel oli kohtunikebrigaad Eestist eesotsas väljakukohtunik Kristo Tohveriga.

Kaotusekibedust pidid maitsma CL 3 eelringis Feyenoord 1:2 Dinamo Kiievi vastu ehkki mindi mängu juhtima ja Vitesse kes alistus 0:2 Anzi Mahhatskalale.

Kordusmängud toimuvad nädala pärast.

[midfielder]

Täna on teatavaks saanud üks märkimisväärne uudis, mis puudutab Eredivisie teleõiguste müüki. Nimelt on multimiljardär Rupert Murdochi omanduses olev Fox telekompanii omandanud Hollandi kõrgeima liiga teleõigused alates järgmisest 2013/2014 hooajast kuni 2025 aastani makstes 12 hooaja õiguste eest rekordilised miljard eurot. Õigupoolest küünib summa isegi üle selle maagilise piiri kuna avahooaja õiguste eest maksab kompanii 60 miljonit eurot,siis järgneval hooajal 80 miljonit ja siis küünib summa 100 miljoni euroni hooaja kohta.

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et makstavast summast saavad kõik liiga klubid oma rahakotti teatava summa kuid eelisseisundis on 5 suuremat satsi, kelle mängude ülekandeõiguste vastu on suurim telehuvi (Ajax, PSV, Feyenoord, Twente ja AZ). Nende klubide teenistuseks kulub 53% hooajal makstavast kogusummast seevastu ülejäänud 13 klubi peavad leppima järelejääva 47 % -ga.

Seni liiga ülekannete õiguste eest maksnud ja viimast hooaega neid omav telekanal Eredivisie Live lõpetab kevadel ülekannetega ning ilmselt luuakse FOX kompanii juures eraldi kanal(id)Eredivisie mängude ülekanneteks Hollandi telemaastikul.

http://www.voetbalzone.nl/doc.asp?uid=170419

[midfielder]

Eurosarjades lõppesid 3 ringi kordusmängud ning selle nädala saldo oli nelja klubi peale üsna kehvake. Võidurõõmu suutis maitsta vaid Twente kes analoogselt avamängule alistas nüüd ka võõrsil tsehhi klubi Mlada Boleslavi 2:0 koondskooriga 4:0 edeneti play-off ringi.

Meistrite Liiga non champions route raames alistus Feynoord ka teistkordselt Dinamo Kiievile (avamäng 1:2), seekord kodus 0:1 kusjuures värav löödi lausa viimastel sekunditel. Rotterdami satsile oleks piisanud ka vaid minimaalsest võidust et edasi pääseda kuid üsna suurt mängulist ülekaalu ei suudetud võiduks vormistada. Pikaaegne eemalolek eurosarja mängudest andis kõvasti tunda kuna Ronald Koemani noorel satsil on puudu rahvusvaheliste mängude kogemusest mida Ukraina tippsatsi vastu kindlasti vaja on. Nüüd langeti Euroopa Liigasse kus homme loositakse play-off ringi paarid.

Euroopa Liigas said kaotuse ka Heerenveen 0:1 Rapid Bukarestile kuid kokkuvõttes kodumängus saadud suur 4:0 võit viis edasi friisi klubi. Vitesse alistus teistkordselt , seekord kodus Anzi Mahhatskalale 0:2 ning koguskooriga 0:4 on nende euroteekond selleks hooajaks lõppenud. Ühtlasi on Arnhemi punt ka esimene Hollandi esindaja kes 2012/2013 eurohooajal peab konkurentsist langema. Olles 7 st Eredivisie klubist ka kõige kauem eurosarjadest eemal olnud klubi võis seda ka karta seda enam kui vastaseks loositi nii varajases faasis üsna tugev opponent.

Homme on Nyonis mõlema sarja play-off paaride loosimine. Kuna CL-s on ainsaks Hollandi esindajaks Ajax kes alustab alles grupifaasist siis lähevad EL play-off loosirattasse koguni 5 madalmaade punti-Twente, Heerenveen, Feyenoord ning alles sellestringist alustavad PSV ja AZ.

[Blue Rock]

Legendide mängumaa


Järjekordne Eredivisie -hooaeg, mis on ühtekokku 57., on jälle uksele koputamas. Esimene voor pallitakse reedel 10. augustil. Eelmaitset jõudude vahekorrast oli võimalik tunnetada juba 5. augustil, mil leidis aset traditsiooniline Johan Cruyff Schaal ehk Hollandi superkarikas, milles madistasid omavahel troonil istuv meister Ajax ning mullu karikavõitjaks kroonitud PSV. Suurim muudatus võrreldes mullusega on see, et hooaega on nädala võrra pikendatud ning seoses sellega Eredivisie`d mängitakse nüüd üksnes nädalavahetustel, kui veel mullu mahtus mängugraafikusse ka kaks nädala sees toimunud vooru. Kohalik jalgpalliliit pürgib sedakaudu andma kõikidele võrdsed tingimused kaasneva koormuse suhtes. Euroväljakutele jõudnud meeskonnad on mõistagi omaette teema, ent ka nende heaolu on võetud arvesse andes neile euroseikluste eel ja järel kaks puhkepäeva.

Seoses eelmise hooaja lõpu sündmustega, on ka liigasüsteeemi tehtud üks märkimisväärne muudatus. Hooaja lõpus pallitavatel playoffidel osalejad on nüüd tugevamalt lukku löödud, mis tähendab seda, et positsioonidele 5.-8. jäänud meeskonnad osalevad eurokohtadele jagamisele sõltumata sellest, kas jagada on tolleks hetkeks 1 või 2 pääset Euroopasse. Ainukeseks erandiks on teooria, juhul kui karikavõitja platseerub mainitud positsioonidele, siis see tähendab liigas üheksandaks jäänud meeskonna kerkimist playoffidesse. Tiimid on ühtlasi ka kohustatud mängima Euroopa liiga kvalifikatsioonide kõrgeima paigutuse nimel. UEFA soovib endiselt hoida kinni reeglist, mille kohaselt karikafinaali kaotaja kaasatakse turniirile, juhul kui selle võitja on juba kindlustanud koha Meistrite Liigasse. See on tekitanud arusaamatust, kellele europiletid lõpuks antakse ning kevadel pallitud viimases voorus asi kulminiseerus sellega, et Heerenveenil oli mõtekam kindlustada Feyenoordi teine koht ning kaotada oma mäng.

Mullune hooaeg kirjutati ajalooraamatutesse ennekõike äärmise tasavägisuse poolest, sest veel aprillil oli koguni kuuel meeskonnal võimalus liiga vallutamiseks. Lõppvaatluses kõige suuremaks trumbiks osutus Ajaxi stabiilsed esitused, ent õnnitleda võib samamoodi ka teisi väiksemaid võite saavutanud tiime. Nagu näiteks Feyenoordi, kes veel hooaja alguses oli segases olukorras, kuid Ronakd Koemani suutis loksuvad kruvid eeskujulikult kinnitada ning meeskonna üle enda oskuste mängima panna. Heerenveen ja RKC palju alla ei jäänud positiivsetest üllatajatest rääkides ning ka AZ võib lõppkokkuvõttes rahule jääda, ehkki hooaja esimese poole järel võinuks ka enamat olla saadavil. Tabeli keskel varem pesitsenud Vitesse tegi suure sammu ülespoole, ent samas ka panustused olid märkimisväärsed paljude teistega võrreldes.

Selleks, et keegi saaks üllatada, peab üldjuhul olema ka neid, kes on ebaõnnestunud. Suurte investeeringutega hooaega alustanud PSV on selles valdkonnas klass omaette, vaatamata sellele, et lõpuks üks karikas enda vitriini siiski toodi. Kuid kuna Meistrite Liiga koht jäi taaskord unistuseks, siis üldhinne kisub tahes tahtmata miinusele. Viimastel aastatel Hollandi klubivuti tippu tõusnud Twente langes kuuendaks, mis rahulolu kindlasti ei pakkunud. Varem stabiilselt suurte taga kanda kinnitanud Groningen vajus üsnagi sügavale, kui samas üleeelmisel hooajal üllatunud ADO Den Haagi langemist väljalangemisvõitlusesse võib pidada tagasitulekuks ”omale kohale”.

Paljunisti olude sunnil on paljud hakanud üha enam panustama omadele poistele ning selle positiivset mõju on järjest rohkem märgata olnud. Välismaiseid turiste on liigas minimaalselt, kuna paljude klubide palgakatus on mitmed õnneõngitsejad minema peletanud. Juuniorite kasvatamine on tuuleveskite maal on alati olnud tugev ning sellest traditsioonist tasub kümne küünega ka kinni hoida. Riigis on sealhulgas mitmeid väiksemaid akadeemiaid, ehkki põhitähelepanu kipub langema ainult suurte klubide omadele. Üks nendest on kindlasti Ajax, kes viimastel aastatel on oma akadeemiale võrdlemisi lohakalt tähelepanu pööranud, kuid nüüd on jälle taibatud selle tähtsus.

Tõenäoliselt mitte kunagi varem pole treeneritoolidel istunud taolist kahurväge, nagu algaval hooajal. Suisa neli 1988. aasta Euroopa meistrit ((Jan Wouters, Marco van Basten, Ronald Koeman ja Erwin Koeman) on nüüd kodumaal treenerina leiba teenimas. Samas ka Eindhovenisse naasnud tippklassi treenerit Dick Advocaati ning üle saja koondisemängu kogemusega pealinnas Ajaxit tüürivat Frank de Boeri võib pidada Hollandi vuti raskekaallasteks. Hoolimata mõningatest treenerivahetustest näitab üldine tendents siiski seda, et klubid hindavad üha enam kannatlikkust ja järjepidevat tööd, millest parima tõestusena see, et koguni 12 lootsi jätkavad oma endises töökohas. Ainuke liigasisene tööposti vahetaja oli Ruud Brood, kes vahetas Waalwijki tüürimise Roda vastu. Liigast lahkunud käsutajaid vool kandis tugevalt naaberriiki Belgiasse, kuhu siirdusid Harm van Veldhoven (Mechelen), Ron Jans (Standard Liege) ja John van den Brom (Anderlecht).

Vahetult enne hooaja algust avalikustati ka korralik teleõiguseid puudutav pommuudis. Pommuudis just seetõttu, kuna leping ilmnes suure publiku jaoks justkui välk selgest taevast. Klubidel oli kohustus Londonis toimunud lepinguläbirääkimised saladuskatte hoida, ehkki selles hiljem kajastunud summad üllatasid ka neid omajagu.

Täna on teatavaks saanud üks märkimisväärne uudis, mis puudutab Eredivisie teleõiguste müüki. Nimelt on multimiljardär Rupert Murdochi omanduses olev Fox telekompanii omandanud Hollandi kõrgeima liiga teleõigused alates järgmisest 2013/2014 hooajast kuni 2025 aastani makstes 12 hooaja õiguste eest rekordilised miljard eurot. Õigupoolest küünib summa isegi üle selle maagilise piiri kuna avahooaja õiguste eest maksab kompanii 60 miljonit eurot,siis järgneval hooajal 80 miljonit ja siis küünib summa 100 miljoni euroni hooaja kohta.
Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et makstavast summast saavad kõik liiga klubid oma rahakotti teatava summa kuid eelisseisundis on 5 suuremat satsi, kelle mängude ülekandeõiguste vastu on suurim telehuvi (Ajax, PSV, Feyenoord, Twente ja AZ). Nende klubide teenistuseks kulub 53% hooajal makstavast kogusummast seevastu ülejäänud 13 klubi peavad leppima järelejääva 47 % -ga

Majandussektoril viimastel aastatel kõik klubid on kohaliku jalgpalliliidu (KNVB) poolt paigutatud erinevatesse kategooriatesse, mille alusel reguleeritakse nende tegutsemist. Värskeima nimekirja alusel klubid on paigutatud järgnevalt:

Kategooria 1 - Roda ja NAC

Klubid on liidu poolt luubi alla võetud. Kõikide üle 50 000 euroste tehingute jaoks on vaja liidu heakskiitu. Esimeses kategoorias võib olla maksimaalselt kolm aastat, misjärel litsents liigas pallimiseks võetakse ära.

Kategooria 2 – ADO, AZ, Groningen, Heerenveen, Heracles, Utrecht, Vitesse, Feyenoord, RKC Waalwijk, VVV-Venlo, Zwolle, Willem II

Liit jälgib klubide tegevust. Klubid võivad otsuseid vastu võtta iseseisvalt, kuid on kohustatud tihedalt raporteerima enda tegevustest.

Kategoria 3 – Twente, PSV, Ajax, NEC

Klubid on terved ja saavad tegutseda vabalt. Aasta jooksul sellesse kategooriasse on kerkinud NEC ja PSV.

Üldisel tasandil rääkides suund on kahtlemata õige, ehkki võistluslikust vaatevinkliste õiglus teiste vastu jääb vägagi kaugele, arvestades kui paljud konkureerivad Euroopa suured klubid koguvad mäekõrguseid võlgasid, samaaegselt kui hollandlased peavad kohaliku jalgpalliliidu tugevatele nõuetele alluma.

[Blue Rock]

ADO Den Haag – Mõnusalt omas mahlas


Toonekure tunemullune lend lõppes võrdlemisi kiirelt. Eelmise hooaja suurim draama leidis aset juba varakult suvel, mil tollase ime peaautor John van der Brom suundus Vitesse käsutajaks. Teatepulga üle võtnud Maurice Steijni juhendusel kauaoodatud euroeufooriat eelringidest kaugemale ei jagunud ning edaspidine oli tüüpiline adodenhaagilik pusimine tabeli alumises osas. Tol maagilisel hooajal säranud suurepärasest ründetriost kadus ka viimane lüli talvel, mil Wesley Verhoek lahkus Twente ridadesse.

Sel suvel on oldud varakult liikvel mängijaturul ning tänavune punt on kokku pandud varakult enne hooajaeelseid treeningmänge. Lahkujate asemele on suudetud leida üsnagi head asendajad ning sel korral ka mullu tiimi ümbritsenud meediakära on jäänud mõõdukatesse sfääridesse.

Märkimisväärseimatest muutustest rääkides tasub mainida, et ADO publiku lemmiku rollis viimastel aastatel elu nautinud Lex Immersi koha haarab endale värske täiendus Danny Holla, kellele paigutati koheselt ka kaptenilint käevarrele. Kaitseliini pikaajalsee tugisamba Christian Kumi asemele on toodud üsnagi sarnaste omadustega De Graafschapist soetatud Vito Wormgoor.
Samast klubist saabus ka Rydell Poepon, kellelt oodatakse tihedat väravavõrkude sahistamist.


Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Coutinho – Supusepa, Horvath, Wormgoor, Omeruo – Toornstra, Holla, Chery – Meijers, Poepon, Elbers
Jälgi teda: Rydell Poepon – mitmekülgne ja tugev mürakas lammutab aastast aastasse väljalangemisohus olevates meeskondades ning on kindel kümne värava mees, õnnestudes rohkemgi veel.
Ennustus: 14. koht - eeldused on nüüd paremad, mistõttu võib Haagi punti oodata ka veidi paremale positsioonile, kui mullu.





AFC Ajax - Stabiilsuse meistrid

Kolmanda tähe särgile saanud pealinlaste eelmine hooaeg suurt mängulist ilutulestikku ei pakkunud. Hooaja käigus tundus hetkeliselt, et tabeliliider on liigagi kaugele põgenenud, ent pikas jooksus kerkis esile taaskord stabiilsus, mis on Frank de Boeri käe all justkui kaubamärgiks kujunenud . Sellegi poolest hooaeg jäi ajalukku pigem kulissides toimunud põhjustel. Pearolli selles mängis klubi iikonite hulka kuuluv Johan Cruijff, kes pensionipäevil soovis veelkord enda suure armastuse tegevuses ümberkorraldusi teha. Tuleohtlikus keskkonnas need planeeritud uuendused kuigi hästi tuult purjedesse ei võtnud ning lõppkokkuvõttes klubi juhtkond kogunes rohkem kohtusaalis, kui kontoris.

Kabinettide koosseisu uuendamine käivitati Marc Overmarsi palkamisega ning sealhulgas meditsiilise sektoril tehti totaalne suurpuhastus. Mäletatavasti mullu oldi vigastustega jätkuvalt hädas ning patuoinad leiti just sellest valdkonnast.

Suurepärase hooaja pallinud Jan Vertonghen leidis, et on sobiv aeg astuda järgmine samm karjääriredelil. Teist regulaarset kaitseliini liiget Gregory van der Wieli üritatakse samuti veel mujale kaubitseda, ent mehe vilets vorm on siiamaani müüki takistanud. Tasuta turult napsatud Lasse Schöne on hea täiendus keskväljale, ehkki asialgsetes plaanides on taanlasele pakkuda üksnes vahetusmehe roll. Ründavatest figuuridest Mounir El-Hamdaoui, Nicolas Lodeiro, Dario Cvitanich, Dmitri Bulõkin, Geoffrey Castillion ja Aras Özbiliz täiendavad pikka lahkujate nimekirja.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Vermeer – van Rhijn, Alderweireld, Blind, Koppers – Anita, Eriksen, de Jong – Sulejmani, Sigthorsson, Boerrigter
Jälgi teda: Ricardo van Rhijn – asendas juba mullu edukalt Gregory van der Wieli ning on tänavu hoogsalt algkoosseisu kohta endale haaramas. Suudab mängida ka keskkaitses, mis omakorda lisab võimalusi läbilöömiseks.
Ennustus: 2. koht – arvatav panustamine Euroopasse ning mõningad küsimärgid kaitseliinis võivad peegelduda liigasse. Lisaks sellele tänavu ei tasu liidritele enam sellist edu anda, kui mullu.





AZ – Vaba, viimaks!


Viimastel aastatel üleminekuturul põlvili surutud AZ on järjekindlalt püsti tõusnud ja vapralt edasi marssinud. Omade poiste esiletõus ja õnnestunud liigutused turul on olnud päästerõngaks rasketel aegadel, ja mis põhiline, tulemuste kallal pole selle arvelt tingima hakatud. Euroväljakud on olnud igaaastaseks delikatessiks juba mõnda aega ning ka mullu suutsid Verbeeki õpipoisid Hollandi klubidest rahvusvahelisel tasandil kõige kauem vastu pidada. Kui veel sügisringis oldi ligikaudu leekides, siis kevadeks lühike pink hakkas tundma andma ning euroseiklused ja karikamängud võtsid väsimusest tahes tahtmata oma osa. Lõppprotokolli kantud neljas koht oli sellegi poolest hea saavutus kõik asjaolud arvesse võttes.

Kunagise peasponsori DSB-panga pankrotistumise järel sõlmiti leping, mille kohaselt AZ nõustus ennast viie aasta jooksul sedasi jalule seadma, et suudab täielikult endisest omanikust Dirk Scheringast eemalduda. Nüüd, peale kolme aasta pikkuset säästukuuri, ollakse jälle võlavaba meeskond. Majandust on elustatud kohalike sponsorite abiga ning otseloomulikult paljunisti ka aktiivse mängijate müükidega, millest tõestusena see, et kevadel 2009 meistriks kroonitud pundist on viimastena järele jäänud üksnes Maarten Martens ja kapten Niklas Moisander.

Viimati mainitu jätkamise ümber jätkunud spekulatsioonid on suve üheks kuumemaks jututeemaks olnud. Regulaarset algkoosseisu kohta noolinud Ragnar Klavan tüdines kõrvalosatäitja rolli ning suundus mujale. Senini suurim muutus võrreldes mullusega on toimunud kaitseliini vasakul tiival, kus liiga absoluutsesse paremikku kerkinud Simon Poulsen otsustas lahkuda ning asemele soetati Donny Gorter, kes on mängustiili poolest tunduvalt tagasihoidlikum, kui äärmiselt ründava stiiliga publikut võlunud Poulsen.

Keskväljal ollakse võrdlenusu ebakindlas seisundis. Jaanuaris lahkunud Pontus Wernbloomile järgnes suvel Rasmus Elm ning ka Adam Maher ja Maarten Martens jätkamine pole sugugi 100% kindel. Asemele on organiseeritud Rasmuse vennaraas Viktor. Kuid täiendusi on juurde vaja, juhul kui ükski lahkuja veel ilmneb.

Ründeliinist lahkusid Charlison Benschop ja tööhobune Brett Holman, kelle asendajaks toodi üsnagi teistsuguste omadustega Steven Berghuis.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Esteban – Marcellis, Viergeven, Moisander, Gorter – Elm, Maher, Falkenburg – Beerens, Altidore, Gudmundsson
Jälgi teda: Mikhail Rosheuvel - Roy Beerensi mantlipärijaks tituleeritud ääreründaja jagas Jupiler liigas mullu kõige rohkem resultatiivseid väravasööte ning kui arengus tagasilööke ei toimu, siis paari aasta pärast on Rosheuvel liiga parimate wingerite hulka kerkinud.
Ennustus: on mänginud juba mõnda aega enda võimete ülemisel piiril ning lisaks lühike varumeeste pink piirab endiselt võimalusi. Ent kui just üleminekuakna viimastel nädalatel suuremat tühjendusmüüki ei toimu, siis eurokohad mängitakse enamvähem kindlalt jälle välja – 5. koht.

[Blue Rock]

Feyenoord – Liiga palju, liiga kiirelt?


Peab nii sissejuhatuseks kohe tunnistama, et allakirjutanu kõhklused allakäigutrepil olnud Ronald Koemani suhtes osutusid asjatuteks. Lendstardi sügisel saanud Feyenoord näitas hooaja käigus, et nad on suurte mängude meeskond, sest parimad esitused nägid ilmavalgust võitluses suurimate konkurentidega. Nii kogenumad mängumehed, kui ka uued näod pallisid üle ootuste. Parimad näited õnnestujatest olid kindlasti Karim El-Ahmadi ja Ruben Schaken, kes varem rohkem naerualusteks tembeldati. Olude sunnil müüdud Leroy Feri ja Georginio Wijnaldumi puudumist polnud väljakul märgatagi, sest omadest poistest ja Excelsioris mängupraktikat kogunud palluritest meisterdati rekordkiirusel tiim, kes mängis ennast sensatsiooniliselt Meistrite Liiga kvalifikatsiooniringi.

Suvi on olnud Rotterdamis rahulik ning sel korral ei ole nähtud treeninguid saboteerivaid fänne ja arusaadavalt ka treenerit pole mängijate poolt välja söödud, nagu juhtus Mario Beeni puhul. Meeskonda on tugevdatud ja ka pinki pikendatud ees ootavaid euromänge silmas pidades. Algavast hooajast on juhunemas tunduvalt raskem ning seoses sellega Koemani eesmärgiks on luua tugev füüsiline alus rohkem energiat kulutavaks hooajaks. Kaks aastat tagasi abistava käe ulatanud investeerijate grupp andis lubaduse turgutada klubi paari aastaga 30 miljoni euroga ning nüüdseks see lubadus on edukalt ka täidetud.. Paljunisti just selle toe abil Feyenoord on enamuse võlgadest juba tagasi maksnud.

Kapten Ron Vlaar pallis järjekordse hea hooaja ning otsustas nüüd midagi uut proovida välismaistel estraadidel. Uut värvi kaitsesse saabub omakorda Daryl Janmaati näol, kelle tulekuga kaasneb ka hulganisti ründejõudu.

Keskväljal fantastiliselt mänginud Karim El Ahmadi suundus Ron Vlaari klubikaaslaseks Inglismaale ning laenul edukalt viibinud Otman Bakkal omakorda Venemaale rublasid teenima. Asemele soetati Haagist Lex Immers, Rodast välja kasvanud Ruud Vormer ning viimati NECis mänginud standardolukorade ekspert John Goossens, kelle vasak jalg on liiga üks parimatest. Norrast saabuv Harmeet Singh täiendab oma panusega meeskonna niigi tugevat keskvälja. Mullune sensatsioon John Guidetti pakkis üsnagi oodatult enda kimpsud-kompsud ning uue väravaküti leidmiseks on otsingud endiselt pooleli. Excelsiorist nopitud Mitchell te Vrede on üks potensiaalne saabaste täitjatest, nagu ka Manchesterist kohale lennutatud Omar Elabdellaoui.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Mulder -Janmaat, de Vrij, Martins Indi, Nelom – Clasie, Vormer, Immers – Schalken, Fernandez, Cisse
Jälgi teda: Lex Immers – endine ADO Den Haagi kultusmängija parimad omadused tulevad esile poolkaitse ründavas rollis, kuigi ega ta võõrusta ka lõhkuvamaid missioone platsil. Pikakasvulist mängijat võib samas soovi korral kasutada ka target-positsioonil.
Ennustus: kuna eelmine hooaeg möödus üle igasuguste ootuse, unustamata seda, et mitu juhtfiguuri on lahkunud, siis võib eeldada, et väike langus on igati inimlik – 4. koht.





FC Groningen – Tagasi rööbastele?


Kui veel üle-eelmisel kevadel euromängud jäid üksnes penaltiseeria kaugusele, siis Põhja-Hollandi pundi mullune hooaeg läks päris korralikult aia taha. Seda hoolimata sellest, et meeskond oli eelnevalt püsinud suhteliselt muutumatuna, ent samasugust käiku sisse enam ei saadud. Ennekõike kevadring meenutas justkui ”kollase allveelaeva” uppumist Hispaania idakaldal, ent jäädi siiski napilt ellu. Väravate löömine osutus suurimaks murelapseks, sest Tim Matavzile väärilist asendajat leida ei suudetud. Ka meeskonna kaitjad on jätkuvalt hädas mängukeelude ja vigastustega, mille käigus murest murtud treener Pieter Huistra oli aastaga vähemalt kümme aasta vanem. Hooaja lõppedes mees vabastati kohustustest.

Sellegi poolest Groningenis hakati kiirelt uut algust otsima kinnitades peatreeneritoolile Robert Maaskanti, kes Huistraga võrreldes on meedias tunduvalt silmapaistvam persoon. Treenerina ta tingimata oluliselt parem pole, et toob endaga siiski kaasa tervendava mõjuga energiasüsti. Ka üleminekuturul tegutseti kiirelt, ega jäädud ootama mängijate eelnevat lahkumist. Majanduslikust vaatevinklist on suudetud siiski hea vundament valada ning sedakaudu algavaks hooajaks meeskonna eelarvet kasvatada.

Seiklushimulise väravavahi Luciano partneriks toodi noor Marco Bizot, kellele tegi omakorda ruumi juurde kogenud Brian van Loo. Paremkaitsjaks lennutati üle Atlandi terrieriliku mängustiiliga Stefano Magnasco, kes on aktiivne nii kaitsetöös, ent suudab ka ründemängule olulise panuse anda. Keskväljale peaksid kreatiivsust tooma mullu De Graafschapi heaks 11 kolli löönud Michael de Leeuw ning tasuta saadud Paco van Moorsel. Ründesse on uut verd toodud omajagu. Target-mängija Genero Zeefuik ei suutnud ennast PSV-s tõestada, kuid laenul veedetud aasta Nijmegenis äratas Groningeni huvi. Parempoolseks wingeriks saabus Mitchell Schet ning teisel äärel Dusan Tadici suuri saapaid üritab edaspidi täita Filip Kostic, kelle suhtes on koheselt ootused üsnagi kõrgele seatud.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Luciano – Magnasco, van Dijk, Sparv, Burnet – Kwakman, Kieftenbeld, de Leeuw – Schet, Zeefuik, Kostic
Jälgi teda: Virgil van Dijk – eelmisel hooajal läbimurde teinud nooruk, kellele on tänavuseks broneeritud koht keskkaitses. Füüsiliste omaduste poolest annab mehe mõõdud kenasti välja, et konsentreerumise kallal peab natuke veel vaeva nägema.
Ennustus: 11. koht - Tadici puudumine annab valusalt tunda, ent eeldusi on siiski natuke enamaks, mida mullune näitas.





SC Heerenveen – San Marco tagasitulek


Kaks viletsemast hooaega tüütas sedavõrd ära, et oli õige aeg jälle suurte poiste võitlusesse sekkuda. Ehkki hooaja alguse programm oli eriti raske ning enda väravasse lendas omajagu palle, suudeti ennast korralikult käsile võtta ning madistati pidevalt tabeli ülemises osas ja lõpetades hooaja viiendal kohal, mida poleks veel enne hooaja algust loogiliselt mõeldes osanud oodata. Seda kõike paljunisti tänu sellele, et Ron Jans suutis debüüthooaja probleemid maha matta ning meeskonna sisekliima oli sellest tingitult kordades parem. Tagantjärele mõeldes Jans pidanuks Bas Dostile juba varem võimaluse andma, sest kui viimati mainitu selle mullu viimaks sai, tasus ta mitmekordselt tagasi. Ainuke sektor, milles võinuks ka paremini minna, oli mängud põhikonkurentide vastu, kust pidi päris mitu korralikku kaotust vastu võtma. Sportlik kordaminek oli igati teretulnud, sest rahalist olukorda oli vaja kohendada ning nüüd selleks avanes võimalus parimate mängijate müükidega.

Klubi ajaloo kõige kõvem täiendus tehti juba varakevadel, mil Ron Jansile otsiti jätkajat. Konksu otsa haakus Marco van Basten, kes asub nüüd oma teise väljakutse kallale Eredivisies. Esimene visiit Ajaxis ei möödunud plaanide kohaselt, mistõttu töö seal jäi üksnes ühe hooaja pikkuseks. Eelmise ja algava tööposti vahele jäänud kolm aastat mees veetis akusid laadides ning telekommentaatori toolil istudes. Legendile ilmnes pakkumisi ka väljaspool tuuleveskite maad, ent kuna elav ründelegend soovis resideeruda endiselt Amsterdamis, siis lahkumisplaanid välismaale jäid lõpuks sinnapaika.

Meeskonna mõlemad äärekaitsjad pühkisid Friisimaa tolmu jalge alt, kuna Daryl Janmaat lahkus Feyenoordi ja Michel Breuer Nijmegeni ridadesse. Asemele toodi soomlane Jukka Raitala, kelle kannul on juba pikemat aega oldud ning vana tuttav Gianni Zuiverloon, kes kunagi magusa summa eest maha müüdi ning nüüd, esialgu küll laenulepingu alusel, jälle tagasi meelitati. Euromänge silmas pidades täiendati kaitset ka Christian Kumiga, kellest sirgus ADO Den Haagis stabiilne algkoosseisu mängija. Keskväljal on toimunud üks suurem muutus seoses kapteni kohustusi täitnud Viktor Elmi lahkumisega, kelle asendajat pole siiamaani veel leitud. Tahaplaanile jäänud Geert-Arend Roorda ja Michael Svec on samuti lahkunud ja asemele on kergitatud enda akadeemiast poisse ning Spartast ära toodud paljulubav Marten de Roon. Kogu liiga ohtlikuim ründetrio rebis mullu kaitseliine lahti ning rebiti nüüd omakorda Heerenveenilt käest. Bas Dost suundus Wolfsburgi, Luciano Narsingh PSV-sse ning Oussama Assaidi lahkumine võib olla üksnes aja küsimus. Lisaks sellele kogenud Gerald Sibonile ei pakutud enam lepingupikendust. Auke saabusid täitma Hollandi vutipublikule tuttav Matthew Amoah, kelle visiit Türgi liigasse jäi suhteliselt lahjaks ning Kölnist soetatud mitmekülgne Mark Uth.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Nordfeldt – Zuiverloon, Gouweleeuw, Zomer, Raitala – Kums, van Anholt, Djuricic – van La Parra, Amoah, Assaidi
Jälgi teda: Sven Kums – keskväljamees mängis suurepärase esimese hooaja ning oli tähtis lüli mulluses kordaminekus. Eeskujuliku kaitsetöö lisaks ka hea rünnakute käivitaja.
Ennustus: muudatusi on tulnud palju ning hooajast kujunemas ka füüsiliselt raskem. Playoff-kohad on sellegi poolest sihikul. - 7. koht.

[Blue Rock]

Heracles - Missioon: Euroopa


Almelo ime on tõestanud juba mitmel korral, et suurus pole see alati see kõige olulisem. Väikse eelarvega opereeriv Heracles on suudab aastast aastasse mängijatest maksimaalse välja pigistada ning suurematele hooaja jooksul päris mitu valusat ninanipsu anda. Viimati playoffideni välja küll ei jõutud, ent põhieesmärk ehk koht liigas suudeti juba varakult kindlustada. Hooaeg kulmineerus sensatsioonilise edenemisega Hollandi karikafinaali, kus PSV osutus liialt kõvaks pähkliks. Finaali järel oodati veel eurolahingutesse õigustavat kohta, ent kuna PSV jäi järjekordselt Meistrite Liigast eemale, siis sedakaudu auras ära ka Peter Boszi hoolealuste unistus rahaväljakutest.

Juba juuni lõpuks oli teada, et ka sellel hooajal pallitakse täistribüünide ees. Hooajapiletid on läinud kaubaks nagu soe sai ning mängupäevadele on jäetud üksnes mõningaid üksikuid pileteid. Uue, 15 000 hinge mahutava, staadioni valmimist peab mõnda aega veel ootama, ent roheline tuli juba antud ning kopp lüüakse maasse läheaegadel. Praegusele staadionile on suve jooksul paigaldatud uus ja viimase peal kunstmuru.

Pinki soojendanud puurilukk Dennis Telgenkamp laenutati Cambuuri mänguminuteid koguma ning teiseks kindaks saabus Groningenist vabastatud Brian van Loo. Pikalt koos viibinud kaitseliin lagunes laiali kõigest paari kuuga. Tim Breukers, Mark Looms ja kapten Antoine van der Linden jalutasid kõik minema ning värskete meestena on sisse toodud Spartas korraliku hooaja pallinud Jeroen Veldmaten, viimastel aastatel klubisid tihedalt vahetanud Milano Koenders, Serbia ja Saksa verega täidetud Dragan Paljic ning puhtavereline sakslane Christian Dorda. Ründaja Geoffrey Castillion laenutati Ajaxist, kes juba mullu oli RKC Waalwijk laenul ja sai seal suhteliselt hästi hakkama.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Pasveer – Koenders, Rienstra, Veldmate, Paljic – Quansah, Duarte, Overtoom – Gouriye, Armenteros, Everton
Jälgi teda: Lerin Duarte – meeskonna suurim keskväljatalent, kellel on tehnikat ja platsinägemust kasvõi teistele jagada.
Ennustus: 9. koht - suurt kõikumist pole oodata ka algaval hooajal, ehkki piletiga Euroopasse tõotab jääda nii ja naa.





NAC Breda – Nukker juubilar


Nii, nagu julges ka oodata, kujunes mullusest Breda pundile vägagi keeruline. Majanduslikult sipeldakse endiselt põhjamudas, hoolimata sellest, et vööd on igas sektoris koomale tõmmatud juba päris mitu aastat. Meeskonnast on koorunud võõrleegionäride grupp, kus on ohtralt laenutööjõudu ja mis iga suvi enamvähem nullist jälle kokku kombineeritakse. Eelmisel hooajal leidus isegi neid haruldusi, kes omast akadeemiast üles sirgusid. Kuigi optimaalsetest eeldustest oldi suhteliselt kaugel, siis sellegi poolest hooaeg möödus võrdlemisi turvaliselt tabeli alumises keskmikus, ega väljalangemiskuradit polnud kuklasse hingamas.

NAC tähistab algaval hooajal enda 100. juubelit ning selle auks võetakse kasutusele klubi esimene logo, mida on küll pisut tuunitud nondest varajastest aegadest. Üldine tuvelikuvaade midagi head ei tõota: kassa on tühi, mängijad suunduvad mujale ning tulemused muutuvad aastatega üha kehvemateks. Kodupublik on vaatamata kõigele jäänud siiski truuks omadele. Sel suvel muret on tekitanud saamata jäänud üleminekutasud. Aastatagust Matthew Amoahi müüki pole türklased tänaseni tasunud ning tagatipuks sama nahhaalselt on käitutud ka värskeima juhtumi, Ömer Bayrami, puhul.

Kaitses vasakul tiival mänginud Donny Gorter on nüüd vahetunud Heraclesist saabunud Mark Loomsi vastu. Teisele äärele saabus Sepp de Roover. Keskvälja tugisammas müüdi Twentesse ning asendajateks toodi Thilo Leugers ja Anouar Hadouir. Mullu pead tõstnud Ömer Bayram otsustas kohe peale esimest korraliku hooaega suurema rahakoti järele joosta ja suundus Türki pallima.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): ten Rouwelaar – de Roover, Luijckx, Botteghin, Looms – Buijs, Gilissen, Gudelj – Hadouir, Schalk, Lurling
Jälgi teda: Alex Schalk – tündaja alustab enda teist tervet hooaega ning latt on nüüd juba mõnevõrra kõrgemale tõstetud. Mullune algas paljulubavalt, ent pikas jooksus vorm vastu ei pidanud.
Ennustus: Juubilar oleks kevadeks ilmselt rahul ka sellega, kui suudab koha liigas säilitada, ent täielik läbikukkumine ei üllataks – 18. koht.





N.E.C. Nijmegen – Kes aeglaselt sõuab, see kaugele jõuab


Eelmine hooaeg möödus vahelduva eduga. Uus treener Alex Pastoor süstis mängijatesse uut filosoofiat, kuid need õppisid suhteliselt aeglaselt. Sellest tingitult NEC siples veel sügisringis tabeli alumises osas, kuid seejärel kui palluritel viimaks nupp nokkima hakkas, kerkis meeskond kevadeks seitsme koha võrra kõrgemale ja sai tänatäheks võimaluse madistada põhirivaali Vitessega europileti nimel. Viimati mainitu osutus seal siiski liiga kõvaks pähkliks, kuid enesekindlusele taoline tõus mõjub kindlasti vaid ja ainult positiivselt.

Üleminekuturul seevastu NEC on pidanud tagasilööke vastu võtma, kui mitmed võtmefiguurid on tasuta mujale rännanud. Samas ka uued täiendused on niisama saadud, vaatamata sellele, et klubi majanduslik seis on, suurenisti tänu eelmise suve müükidele, kenasti korda saadud. Hetkel on ka muidu käsil pikaajaline projekt, millest eestvedajaks Pastoor sobib oivaliselt. Noortele on antud hulganisti võimalusi ning need on neid efektiivselt ka kasutanud. Pikas jooksus Nijmegeni uhkuse eesmärk on tõusta samasuguseks noorte arendajaks, mida Heerenveen ja Groningen on juba aastaid olnud. Suund on õige, kuid teekonda veel jagub.

Mullu hästi mänginud kaitsesse ainukeseks täienduseks on saabunud Michel Breuer, kes saab tagaliinidel kõikidel positsioonidel hakkama. Seevastu poolkaitses on muutuseid toimunud tunduvalt rohkem. Keskväljamootor Krisztian Vadoczi leping sai läbi ning asendajaks meelitati RKC Waalwijkis säranud Evander Sno. John Goossens omakorda vahetus Geert Arend Roorda vastu. Lasse Schöne poolt jäetud auku ei suuda ilmselt ka asemele leitud kaaslaamane Sören Rieks täita. Värsket verd esindavad veel Stijn de Looijer ning amatööritasandil senini pallinud Marcel Stutter. Ründejõudu kadus Genero Zeefuiki näol, kelle asemele on nüüd valikutes mõningaid laenult tagasi saabunuid mängumehi.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Babos – Will, van Eijden, Nuytinck, Conboy – Sno, Koolwijk, Rieks – George, ten Voorde, Foor
Jälgi teda: Bram Nuytinck – kaitseliini liider, kellel on algamas tõenäoliselt viimane hooaeg Nijmegenis. Spekulatsioonid on Nuyticki vahelduva eduga sealhulgas Ajaxiga paari pannud, seega head esitused pole märkamata jäänud.
Ennustus: 10. koht - kui suudetakse jätkata sealt, kuhu kevadel jäädi, siis võib päris magusad üllatust prognoosida. Ent reaalsuses positiivne oleks koht kümne parima hulgas.

[Blue Rock]

PSV - Ainult esikoht kõlbab


Võttes arvesse, kuivõrd palju meeskonna heaks eelmisel suvel investeeriti, olid arusaadavalt ka ootused lagipunkti tiritud. Alguses ambitsioonid näisid plaanide kohaselt edenevat, kuniks saabus jälle kurikuulsaks moodustunud veebruari lõpp/märts, mil kõik hakkas jälle allamäge veerema. Korduvat fenomeni on varem üritatud seletada talvise üleminekuakna raames kaasnenud mängijate müükidega, kuid kuna publikule see sel korral see enam ei kõlvanud vabanduseks, siis tegi uhtkond kiirelt omad järeldused näidates hooaja eel viimase võimaluse saanud Ruttenile ust. Ajutiselt treeneripostile paigaldatud Philipp Cocu käe tundus esmalt, et asjad suudetakse paari sõrmenipsuga korda saada, kuid uue lootsi hetkeline positiivne mõju kadus võrdlemisi kiirelt meeskonna vajudes tiitliheitlusest üha kaugemale. Lõpuks juhtuski nii, et Meistrite Liiga piletist jäädi taaskord ilma ning lohutuseks jäi pihku üksnes koht Euroopa Liigasse. Karikavõit toodi küll kevadel koju, ent Eindhovenis on meistritiitel ennekõike selleks, mille alusel kordaminekut hinnatakse – eriti veel olukorras, mil eelmisest täistabamusest on juba liiga mitu aastat möödas.

Ravimiks on sel korral määratud liidrite lisamine: Mark van Bommel saabus kapteniks ning Dick Advocaat omakorda pingile korda seadma. Võrreldes varasemate hooaegadega on üsnagi tõenäoline, et tänavu mängijatel on kõrvad rohkem kikkis, kui ”Väike Kindral” enda taktikalisi nägemusi ilmavalgele puistab. Advocaat näitas juba esimestel tööpäevadel, kes on boss, kui mõningad mängijad (sealhulgas Tim Matavz) suvepuhkuselt head ja paremat täispuginuna treeningutele ilmusid ja ennast Jong PSV-st kilosid maha jooksmast leidsid.

Väravavahtide kinnaste uuteks omanikkudeks on algaval hooajal, juba mullu laenul olnu, Przemyslav Tyton, kunagine supertalent Boy Waterman ning naaberklubist saabunud Ruud Swinkels. Pikaajaline esikinnas Andreas Isaksson ja pingil tagumikulihaseid treeninud Khalid Sinouh pallivad edaspidi mujal. Meeskonna nõrgimat lüli, kaitseliini, täiendati Taanist leitud Zanka Jörgenseniga. Keskvälja kondimurdja Mark van Bommel suutis hoida enda lubadust ning tõmbab enne karjääri lõpetamist veel tuttavaks tulnud triibulise särgi selga. Zakaria Labyad omakorda mängib edaspidi Lissabonis, olles eelnevalt klubiga ülemineku teemal pikaajalise avaliku sõnasõja maha pidanud. Mullune söödukuningas Luciano Narsingh täidab edaspidi meeskonna ründeliini paremääre kohustusi.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Tyton – Hutchinson, Marcelo, Jörgensen, Pieters – van Bommel, Strootman, Toivonen – Narsingh, Lens, Mertens
Jälgi teda: Dries Mertens – aiapäkapikust väiksema belglase väledad ja resultatiivsed jalad tekitavad jätkuvat paanikat ja segadust vastaste kaitseliinides. .
Ennustus: kaitse on endiselt see kõige kergemini haavatavam koht, kuid kui see saadakse kasvõi enamvähem vettpidavaks, siis ülejäänud sektorite võimsusest piisab, et esikoht kevadeks kätte saada...seega 1.koht.





RKC – Kas üksnes ühe hiti ime?


Oodati raskeid aegu, kuid saadi palju rohkem ja enamgi veel. Ühemisse seltskonda eelmisel hooajal tõusnud punt sai Ruud Broodi juhendusel kiirelt hoo sisse ja hõljust kohe algusest peale kümne parima hulgas. Pisut enne talvepuhkust saabus veidi punktivaesem periood, kuid rong saadi puhkuselt naastes jälle rööbastele ning lõpp-peatuses vaatas vastu rahvusvahelisi ahvatlusi pakkunud playoff koht, mille esimeses ringis kohe Twente sensatsiooniliselt auti löödi. Vitesse purustas hiljem küll lõplikud unistused, ent järele jäänud tühjadest pihkudest hoolimata hooaega võib pidada suureks kordaminekuks.

Vaheaastat veetnud Erwin Koeman võttis suvel Broodilt piitsad enda kätte. Utrechtis mehe töö erilist vilja ei kandnud, kuid nüüd Waalwijkis ootused on väiksemad ning töörahu kindlam. Eesmärgiks on seatud ei enamat, ega vähemat kui koha säilitamine Eredivisies, kuid ka see on pole käkitegu klubis, mille eelarve on lilliputiga suurune. Ka sel suvel noolitakse üleminekuakna viimastel päevadel mängijaid, kes mujal ülearusteks osutuvad. Mullu see riskantne poliitika tasus ennast ära, kuid iga-aastast garantiid sellele loomulikult anda ei saa. Hooajaeelsetel treeningutel on vähe mängijaid ja enamik neistki noored ja rohelised. Samas just taolises keskkonnas vanem Koemani vendadest on elemendis, kui saab rahus enda plaane punuda.

Evander Sno poolt keskväljale jäetuid saapaid on raske täita, kuid kaks uut nime ( Peter Jungschläger & Rodney Sneijder) on väljakutseks valmis. Meeskonna ründeliiniga jätsid hüvasti nii Krisztian Nemeth, Ricky ten Voorde, Mitchell Schet kui ka Aaron Meijers. Kõigi nelja jätkamine olnuks teretulnud uudis, kuid konkurentide mahlakamad pakkumised ei jätnud valikuvõimalusi.
Saabujate osakonnast leiduvad Teddy Chevalier, Richard Barroilhet, Denzel Slager ja Florian Josefzoon, kellest viimati mainitu jäi Ajaxis ilma lepinguta.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Zoet – Martina, Drost, Ramos, van Peppen – Duits, Sneijder, Braber – Josefzoon, Chevalier, Barroilhet
Jälgi teda: Jeff Stans – mänguoskustelt Harju keskmine, kes tõusis mullu meedia huviorbiiti platsiväliste tegemistega. Mees kui kord oli samaaegselt ametit õppides sooritamas praktikat vanglas, kus hoitakse Hollandi kõige tuntumaid kurjategijaid, sealhulgas Willem Holleederi.
Ennustus: pidu on läbi ning vaja jälle käissed üles keerata, et Eredivisies püsimise nimel võideldes ellu jääda. Alumise joone puudutus ei üllataks. - 16. koht.





Roda JC - Võlusõna "Malki"


Meenutades, et veel kevadel 2009 klubi kadumine liigakaardilt oli üksnes juuksekarva kaugusel, siis nüüdseks võib öelda, et see episood on juba tasapisi tahaplaanile jäänu ning meeskond on enda ankuri võrdlemisi tugevalt tabeli keskele kinnitatud. Sportlikust küljest mullune möödus just nõnda, nagu selleks oli ka eeldusi – väljalangemisohtu polnud, ent asja playoffidesse samuti mitte. Kodumängude abil on suudetud mitu hooaega võõrsil toimuvat koperdamist heastada ja nii ka mullu. Kodus punktisaagiks kujunes 31, võõrsil kõigest 13 ja lõpptabelis pargiti ennast kümnendale reale.

Selle suve 27.juunil oli Rodal põhjust pidutsemist, sest just sel päeval, 50 aastat tagasi, rajati klubi mis tekkis Rapid JC ja Roda Sport`i ühinemisel. Parim sünnipäevakingitus saadi aga väikse alles hiljuti, mil Hollandi jalgpalliliit teatas, et järgmises majandusedetabelis Roda lahkub viimaks esimesest kategooriast. Treener Harm van Veldhoveni, kes tegi neli aastat head tööd, võlulaegas seevastu oli pika peale tühjaks saanud - stess võttis mehest oma osa ning hooaja lõpuks van Veldhoven tundis, et on aeg amet maha panna. Asemele suudeti meelitada RKC-s hiilgavat tööd teinud Ruud Brood. Paljunisti ilmselt ka seetõttu, kuna Brood on üks väheseid puukingade maa lootse, kes on nõus mängitama pallureid Kerkrades aus hoitud tüüpilises 4-4-2 süsteemis. Roda on juba aastaid teinud häid leide mängijatest, kes ei sobi kusagile mujale, kui üksnes eespool mainitud taktikalisse nägemusse.

Palle võtab edaspidi kinni jälle poolakas Filip Kurto, et asendada Pawel Kieszeki, kas suundus tagasi FC Portosse. Poolakas on ka Przemyslav Tyton, kes juba mullu PSV-s laenul viibis ja nüüd sinna püsivalt üle läks. PSV omakorda laenutas Abel Tamata Roda kaitseliine tugevdama. Keskvälja ainuke muutus on see, et Ruud Vormer on vahetunud Danilo vastu. Mulluse sensatsiooni Sanharib Malki ründepartner Mads Junker lahkus suvel Belgiasse ning asemele on saadud samuti asjalik mängumees Krisztian Nemethi näol.

Eeldatav algkoosseis (4-4-2): Kurto – Monteyne, Wielaert, Biemans, Hempte – Ramzi, Danilo, Donald, Fledderus – Nemeth, Malki
Jälgi teda: Sanharib Malki – Kerkrades hoitakse hinge kinni, et keegi ei saabuks enne augusti lõppu Süüria koondislase allkirja nimel kontorisse korralikku rahapatakat lehvitama. Mullune ühe hooaja klubisisene väravarekord tegi Malkist publiku lemmiklapse ning pole sugugi välistatud, et miks tänavune ei võiks samas stiilis minna.

Ennustus: 8. koht - paljunisti sõltub sellest, mis üleminekuturul veel toimub viimastel nädalatel. Kui suudetakse praegune punt koos hoida, siis eurokohtade nimel võitlemine pole kaugeltki mitte palju pakutud.

[Blue Rock]

FC Twente – Kättemaks!


Eeskujuliku klubi staatuses juba mõnda aega olnud Twente eelmisest hooajast suurt midagi välja ei tulnud. Ilmselt oli suvine kodustaadioni katuse kokku varisemine halvaks endeks edaspidist silmas pidades. Uueks treeneriks saabunud Co Adriaanse detsembrikuist lõplikku kokkupõrkamist juhtkonna ja mängijatega eriti üllatavaks pidada ei saanud, ehkki tabelis oldi tol hetkel mugaval kolmandal kohal. Asemele kutsuti vana tuttav Steve McClaren, kelle käe all alguses kõik tundus jälle vanaviisi esikoha suunas edenevat. Märtsis aga edenemine peatus järsult, kaotuste seeria muudkui pikenes ning tasavägises liigas see tähendas ka kiiret langemist. Kevadringi viimastes voorudes erilist suunamuutust ei toimunud, mis tähendas lõppkokkuvõttes kuuenda kohaga leppimist ning kohta põhihooaja järgsetes playoffides. Ent ka seal oldi sunnitud mõru pill alla neelama, kui pisike RKC sensatsiooniliselt Enschede pundi auti puksis. Päästjaks aga saabus UEFA Fair Play edetabel, mille alusel hollandlased said ülearuse koha nende tegutsemise jaoks tähtsale rahaturniirile.

Et klubi rahakirst tasakaalus püsiks, siis suvel oli vaja paar mängijat rahaks muuta. Ola Johni müügi järel oli olukord jälle stabiilne ning seejärel koosseisu tehtud muudatused enam majanduslikult seisukohalt hädavajalikud polnud, ent kuna mõningate võtmemängijate kannul oli pool Euroopat tormi jooksmas, siis osadel juhtumitel üleminekule kätt ette panna ei suudetud. Tagasihoidlikust hooajast hoolimata meeskonna rahaline olukord on endiselt korras ning algavaks tsükliks on kokku saadud juba 46,5 euro suurune eelarve, mis just kuigi oluliselt Ajaxile ega PSV-le alla ei jää.

Väravavaht Nikolay Mihailovi ja keskkaitsja Douglase jätkamine on veel lahtine, kuid nende võimaliku lahkumise puhul on uued mehed juba ootamas: postide vahel ootab võimalust Daniel Fernandes ning Andreas Bjelland ja Tim Breukers on nõus tulle hüppama, juhul kui Douglas tuuleveskite maa tolmu jalge alt pühkida otsustab.

Keskvälja kreatiivsesse rolli on võimalik paigutada Dusan Tadic, kes eelnevalt Groningenis ilma lõi. Uuteks alternatiivideks on ka Ladina-Ameerikast kohale lennutatud Felipe Gutierrez ning kodumaiselt turult soetatud all-rounder Robbert Schilder. Mullu resultatiivselt pallinud duo Ola John ja Luuk de Jong oli kuum kaup üleminekuturul. Johni uueks tööandjaks on edaspidi Benfica ning de Jong pallib edaspidi Mönchengladbachi värvides. Asendajateks saabusid tulevikulootus Luc Castaignos, Haagis üleeelmisel hooajal säranud Dmitri Bulõkin ning De Graafschapist kevadel kinga saanud noor winger Edwin Gyasi, kes on treeningmängudes eriti positiivse mulje endast jätnud.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Mihailov – Rosales, Wisgerhof, Douglas, Kuiper – Brama, Fer, Tadic – Verhoek, Castaignos, Chadli
Jälgi teda: Dusan Tadic – juba mõnda aega liiga pareimaid vasakääri, keda esialgsetes plaanides ollakse keskväljale ründavasse rolli paigutamas. Eeldusi olnuks ka suurematele areenidele, kuid serblane on otsustanud, et edeneb meelsamini tasa ja targu karjääriredelil.
Ennustus: ellist tahaplaanile jäämist, nagu mullu, enam oodata pole, ent kahe gigandi varvastele astumiseks on vaja ennastki ületada - 3.koht.





FC Utrecht – Kokkuhoidlikult üles....s.t. allapoole


Põhimõtteliselt mullune hooaeg oli Utrechti jaoks läbi juba enne selle käivitumist, mil pooled algkoosseisu meestest minema sikutati. Aukude lappimiseks soetatud B-kategooria mängumeestest arvatagi asja polnud ning ootusedki jäid üsnagi olematuteks. Juhtkonna ja treener Erwin Koemani vahel hakkasid sädemed varakult lendama, mis tähendas arusaadavalt just Koemani vallandamist juba oktoobris ja Jan Woutersi hüppamist treeneritoolile edaspidiseks hooajaks. Ehkki väljakukkumisohtu polnud, hooeag terviklikkuses meenutas sõitu Ameerika mägedes. Hooaja lõppedes Koemani saatusekaaslaseks sai ka meeskonna üleminekuturu eest vastutanud Foeke Booy, kes tembeldati pettumust tootnud hooaja üheks suurimaks patuoinaks.

Terve suvi on veedetud rahulikult oma mätta otsas, mis on paljunisti tingitud sellest, et raha turul rahmeldamiseks pole ning samas ka teiste huvi Utrechi mängijate vastu on nullilähedane. Kokkuhoiupoliitika annab juba igal tasandil tunda, mistõttu arengust on samuti mõttetu unistada. Kõigest hoolimata juhtkonna ootused on tõsiasjade valguses taaskord pilvedesse tõstetud, mis kuigi head ei luba.

Väravasuud kaitseb edaspidi Robbin Ruiter, kes on Volendamis suureks nimeks kerkinud. Kaitseliinis praktiliselt kõik arvestatav võib veel kaubaks minna, sest paksema palgakotiga mängijatest on jätkuv soov vabaneda. Koguni 13 aastat Utrechis pallinud Alje Schut on juba üks lahkujatest ning teise liidri Jan Wuytensi lahkumisele kätt ette keegi ei pane, juhul kui pakkumine peaks tulema. Frank Demouge omakorda lahkus eesliinidest.


Eeldatav algkoosseis (4-3-1-2): Ruiter – Bovenberg, van der Hoom, Wuytens, Bulthuis – Mårtensson, Asare, Duplan – van der Gun – Mulenga, Gerndt
Jälgi teda: Bob Schepers – väheseid lootustandvaid mängumehi edaspidisteks aastateks. Paar aastat tagasi toimuma pidanud üleminek Evertoni kukkus läbi, kuid noormehe parimad päevad on alles ees.
Ennustus: selle poliitikaga eesmärgiks seatud koht playoffis jääb võrdlemisi kaugele, kuid päris viimaste hulka siiski ei jääda. Nibin-nabin 15. koht.





Vitesse – Rutteni uus võimalus


Mulluse hooaja kõige kõvem tõusja, kui asja üksnes tabeliseisu alusel vaadelda. Suvel konksu otsa haakunud John van der Bromi käe all Albert Ferreri aegset segadust enam ei kordunud. Klubi elav legend oli eelnevalt teinud ADO Den Haagis imesid ning samagugust oodati ka Arnhemis. Mängupilt paranes silmnähtavalt ja kõvad täiendused leidsid endi jaoks sobiva rolli, mismõttu võis rääkida juba korralikust meeskonnamängust. Hooaeg algas paljulubavalt, kuid vahe enne talvepuhkust tempo hakkas tasapisi langema. Lõplik vahe esikuusikuga tekkis puhkuselt naastes, mil võtmemängijad Wilfred Bony ja Anthony Annan Aafrikas sealse karika nimel madistasid. Meeskonna õnneks positiivne vormikõver suudeti hooaja viimastes voorudes jälle esile urgitseda, mis tagas koha Euroopasse peale kümne aasta pikkuseks veninud pausi.

Ettevalmistused algavaks hooajaks algasid omakorda nukralt, mil päevavalgele ilmus treener van der Bromi ja klubi omaniku Merab Jordania kehv omavaheline läbisaamine. Anderlecht pakkus kiiret väljapääsu ning selle van den Brom vastu ka võttis. Kabinettides toimus samaaegselt ka muid ümberkorraldusi, mis oli osadele klubi juhtkonna liikmetele vastukarva ning otsustasid sellest tingitult tagasi astuda. Nii nagu ka eelmisel suvel, ka nüüd uue treeneri otsing lükkus jälle päris pikale ning nagu arvata on, fännide ja mängijate jaoks see erilist enesekindlust pole lisanud. Lõpuks töökoha vastu võtnud Fred Ruttenil on kindlasti omajagu harjumist Vitesse omapäraste tegutsemismeetoditega, ent samas ka võimalus PSV-s aastatega kogunenud ebaõnnestuja templit veidi maha pühkida.

Kaitses ennast mullu läbi läänud Alexander Büttner on terve suvi soovinud üleminekut Inglismaale ning enda soovi tõenäoliselt veel täide ka viib. Eelmisel hooajal tähtsaks lüliks olnud Anthony Annani lahkumine oli valus hoop ning võrdväärse asendaja leidmine ei proovi sugugi kergeks osutuda.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Velthuizen – van der Struijk, Kashia, Kalas, van Aanholt – van der Heijden, van Ginkel, Hofs – Ibarra, Bony, Reis
Jälgi teda: Jonathan Reis – brasiillane, kes hakkab tasapisi olema jälle teie tervise juures, mängis enda parimad mängud just Fred Rutteni käe all. Pikemat aega ründajat tundnud Rutten oli samas ka üks vähestest, kes härrat narkoprobleemi keskel toetas.
Ennustus: 6. koht - raha leidub, ent projekti edasiviimiseks vajalikku selget visiooni ja kannatlikust mitte.

[Blue Rock]

VVV-Venlo - Hüvasti, nigeerlased!


Ootused enne eelmise hooaja algust kergitati võrdlemisi kõrgele, kuid kohe esimestes voorudes haarati endale koht tabeli viimaste hulgas. Meeskonna sisekliima hais kandus kilomeetrite kaugusele ning kallite välismaiste ”pärlite” keeruline iseloom tekitas jätkuvat peavalu. Detsembris löödi viimane nael lootsi Glen de Boecki kirstu. Asemele saabunud Ton Lokhoff suutis hetkeliselt pundi pisut ülespoole tirida, kuid seis stabiliseerus kiirelt ning peagi võeti jälle tuttav positsioon sisse, mis õigustas üleminekumängudele jõudmist. Seal VVV kukkumine oli vägagi lähedal, ent läbi imede nigeerlane Michael Uchebo päästis klubi Cambuuri vastu ning kohtunik oma abiga omakorda Helmondi vastu pallides. Koha säilitamine kõrgliigas oli ülioluline ka seetõttu, kuna kahe aasta pärast on valmimas uus staadion, millega kaasnevad paramad tingimused aitavad kaasa plaanidele kindlustada kanda Eredivisies.

Venlo pundi õnneks suvi on toonud endaga kaasa vaid ja ainult häid uudiseid: staadioni ehitamine edeneb nagu õlitatult ning kuigi eelarvet kärbiti mõnevõrra, siis põhiline on see, et mitmest ülepalgatud ja probleeme tekitanud nigeerlasest saadi lõpuks ometi lahti. Väljamineku sektoril on ka muidu pandud prioriteerid paremini paika, et taolist välistööjõuga kaasnevat murekoormat enam ei tekiks.

Pikalt postide vahel olnud Dennis Gentenaar ei olnud nõus palgasoovi vähendama, misjärel turult leidus asendajaks mõnevõrra tagasihoidlikumad nimed Niki Mäenpää ja Niclas Heimann. Kaitseliinis on toimunud pisimuudatusi, sest Michael Timisela oma lepingut ei pikendanud ning tekkinud tühja kohta saabusid täitma koguni neli meest: Helmondist ostetud Guus Joppen ja Jeffrey Altheer , kodumaale tagasi naasnud Marcel Seip ning Brasiiliast ostetud Matheus. Keskväljal laenulepingu alusel mehe tegusid teinud Danny Holla suundus algavaks hooajaks hooajaks Den Haagi ning see auku täidavad algaval hooajal Feyenoordist saadud Ricky van Haareni ja Cambuurist soetatud Oguzhan Turk. Ründeliini paremale servale toodi Jules Riemerink, kellele tegi ruumi üks lahkunud nigeerlastest, Michael Uchebo.


Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Mäenpää – Joppen, Vorstermans, Yoshida, Leiwakabessy – Meeuwis, Kruysen, Turk – Riemerink, Nwofor, Wildschut
Jälgi teda: Niki Mäenpää – viimati AZ-s pingil istunud soomlane saab võimaluse näidata, et pole selline pudrunäpp, mida oli omal ajal Willem II särgis pallides.
Ennustus: vundament on korras ning mõistlikud muudatused meeskonnas annavad eeldused väikseks üllatuseks – 12. koht.





Willem II - Taaskohtumiseni!


Tilburgi punt veetis mulluse hooaja Jupiter liigas. Sinna langedes tehti eelnevalt suurpuhastus ning uue meeskonna kokkupanek alustati enamvähem nullist. Raha oli siiski sedavõrd piisavalt, et visiit teisele platformile jääks võimalikult lühikeseks. Sügisringis kõik just plaanide kohaselt ei edenenud, sest hõljuti tabeli keskmikus. Talvepuhkusel reageeriti kiirelt, tehti radikaalseid muudatusi ning kevadel tabeliseis paranes märkimisväärselt. Üleminekumängude playoffidesse võimaldav koht saadi siiski kätte ning lõplikult tõus kindlustati Den Boschi vastu mängides.

Tänavu on aga ees ootamas tükk tööd kõrgseltskonnas püsima jäämise nimel, vaatamata sellele, et eelarvet on suudetud tõsta 8,1 miljoni euroni. Majanduslik seis pole just kuigi roosiline, sest uuteks täiendusteks raha pole ning vanad võlad, mis klubile peaaegu saatuslikuks osutusid, on endiselt kaelas.

Terve kaitseliin on suhteliselt kogematu Eredivisie tasandil, sest Mitchell Pique on ainuke, kellele on regulaarset mängupraktikat varasematest aastatest. Uut verd toob Helmondist saabunud Philipp Haastrup ning Den Boschist saabunud Jordens Peters.

Poolkaitsest leidub küll kõva töömoraaliga mängumehi, kuid kreatiivsust pole kusagilt võtta. Samassse kategooriasse võib paigutada ka värskeima täienduse, Kevin Brandsi.

Ründeliinist leiduvad meeskonna praeguse hetke kõige huvitavamad nimed. Sealhulgas sellised nimed nagu Jens Podevijn, Virgil Misidjan ja Jeroen Lumu tasub panna kõrva taha. Kõikidele roosilist tulevikku pakkuda ei julge, ent hiljemalt paari kolme aasta pärast vähemalt üks neist on arvestatav nimi ka suurema publiku jaoks.


Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Meul – van Buuren, Peters, Haastrup, Pique – Haemhouts, Mulder, Guijt – Misidjan, de Groot, Höcher
Jälgi teda: Kevin Brands – keskväljale soetatud täiendus, keda tuntakse küll rohkem oma isa tõttu. Marcel Brands kui kord on PSV-s tehnilise juhi ametikohal. Poeg omakorda on isaga võrdluses tahaplaanile jäänud ega pole suurt läbimurret veel teinud, sest on varem üritanud seda asjatult AZ-i ridades ning viimati Telstaris mängides.
Ennustus: 17. koht üritatakse meeleheitlikult püsima jääda, kuid puudujäägid on sedavõrd suured, et karm valjakukkumiskurat neelab klubi teistkordselt kolme aasta jooksul.





Zwolle - FC Värisevad Jalad


Sügisringi esimestest voorudest alates palliti sedavõrd võimsalt, et suudeti korralik vahe ülejäänutega sisse teha. Kuid nii, nagu ka mitmel varasemal korral, ka sel korral hakkas eelnevalt tekitatud vahe kokku sulama. Mäletatavasti aastake varem saadi sellest eriti karm õppetund, mil kümnepunktiline eduseis kevadeks maha mängiti ning RKC Waalwijk lõpumeetritel mööda lasti. Viimati samasugust stsenaariumit üritas korraldada Sparta, kes kevadel meeleheitliku tagaajamise käivitas. Sel korral Zwolle esikohta siiski enam käest ei lasknud ning tõusis viimaks ometi tagasi kõrgemale tasandile.

Viimati palliti Eredivisies kaheksa aastat tagasi ning nüüd algava visiidi auks otsustati oma nime muuta. Varem Zwolle punkt pallis PEC Zwolle`82 nime all, ent tolle nime seiklus lõppes pankrotiga 1990. Seejärel asemele tekkis FC Zwolle, mis nüüd muudeti omakorda kahe varasema nime kombinatsiooniks: PH (Prins Hendrik) + EDN (Ende Desespereert Nimmer) = PH-EDN-Combinatie (PEC).

Nimega mängimise lisaks on ka staadioni mahutavust lisatud paari tuhande võrra, misjärel tribüünidele mahub 12 000 silmapaari. Teine oluline asi on olnud eelarve kahekordistamine ning sedasi on algava hooaja jaoks koos 7,1 miljonit eurot. Pole just suur summa, ent seda mõistlikult kasutades on võimalused püsima jäämiseks täiesti reaalsed.

Kaitseliinis uuteks meesteks on Norichio Nieveld, kes varem pallis paar head hooaega Excelsioris ning viimati Emmenis eksisteerinud Mike Koenders. Ründesse saabus Poolast tagasi tulnud Fred Benson, kes paar aastat tagasi oli RKC-s ohtralt vastaste tagaliine lammutanud ründetrio üks liikmetest. Rodast laenutati omakorda Wiljan Pluim ning Den Boschist omakorda Ronnie Reniers.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Boer – van Polen, Nieveld, Lachman, van Hintum – Broerse, Slot, van den Bergh – Reniers, Benson, Pluim
Jälgi teda: Diederik Boer – keevavereline puurilukk, kes on preaguses meeskonnas kõige kauem vastu pidanud. Mullu andis sealhulgas pallipoisile kolaka, kui too liialt palli andmisega viivitas. Erineb ametikaaslastest ka selle poolest, et tõrjub kooliaegsete ülemeelikuste tagajärjel palle üheksa näpuga.
Ennustus: 13. koht - kui vaid kevadel jälle põlved värisema ei hakka, siis üldiselt eeldused liigas püsima jäämiseks on olemas.

NB! Üleminekuakna jooksul toimunud ja veel toimuvatel vangerdustel võib hoida pilku peal siin

Et minevik ei ununeks, siis meenutuseks ka varasemate hooaegade eelvaated:
Eredivisie 2009/10
Eredivisie 2010/11
Eredivisie 2011/12

[midfielder]

Blue Rockilt nagu ikka tasemel eelvaade. Geweldig nagu hollandlased ütlevad. Paraku ajapuudusel ma enda versiooni saan valmis ehk järgmise nädala jooksul.

EDIT: Lisan vaid seda, et 57 hooaeg on see Eredivisie nime all kuid Hollandi meistrit selgitatakse juba hoojast 1888-1889, mis pärineb täpselt samast ajast kui maailma vanim liiga Inglise meistrit selgitatakse.

Kuigi ametlikud annaalid annavad maailma vanuselt teiseks liigaks Iiri liiga (täpsemalt küll P-Iiri liiga) ja kolmandaks Śoti liiga (algus 1890) vaid nädalase vahega Ulsteri kasuks siis Hollandi meistrit on selgitatud kokku 123 korda ja täna algav hooaeg saab olema 124-s. Vaid korra on selle aja jooksul meister jäetud selgitamata (1944-1945) seoses II maailmasõjaga. Inglise meistrit on aga selgitatud vaid 113 korda kuna nii I kui II maailmasõja perioodil oli pikki aastaid kui meister ei selgunud. Seega on Hollandi jalgpallimeistri selgitamine maailmas kõige pikema ajalooga.

Kuigi Argentiina meistrit on selgitatud isegi rohkem kuid seal kasutusel olev süsteem kus kasutusel nii talvise kui suvise meistri selgitamine ehk Clausura ja Apertura, pole siiski sarnane ühe hooajapõhisele Euroopa süsteemile ja päris sarnaselt seda võrrelda ei saa.

[midfielder]

Eurosarjades lõppesid 3 ringi kordusmängud ning selle nädala saldo oli nelja klubi peale üsna kehvake. Võidurõõmu suutis maitsta vaid Twente kes analoogselt avamängule alistas nüüd ka võõrsil tsehhi klubi Mlada Boleslavi 2:0 koondskooriga 4:0 edeneti play-off ringi.

Meistrite Liiga non champions route raames alistus Feynoord ka teistkordselt Dinamo Kiievile (avamäng 1:2), seekord kodus 0:1 kusjuures värav löödi lausa viimastel sekunditel. Rotterdami satsile oleks piisanud ka vaid minimaalsest võidust et edasi pääseda kuid üsna suurt mängulist ülekaalu ei suudetud võiduks vormistada. Pikaaegne eemalolek eurosarja mängudest andis kõvasti tunda kuna Ronald Koemani noorel satsil on puudu rahvusvaheliste mängude kogemusest mida Ukraina tippsatsi vastu kindlasti vaja on. Nüüd langeti Euroopa Liigasse kus homme loositakse play-off ringi paarid.

Euroopa Liigas said kaotuse ka Heerenveen 0:1 Rapid Bukarestile kuid kokkuvõttes kodumängus saadud suur 4:0 võit viis edasi friisi klubi. Vitesse alistus teistkordselt , seekord kodus Anzi Mahhatskalale 0:2 ning koguskooriga 0:4 on nende euroteekond selleks hooajaks lõppenud. Ühtlasi on Arnhemi punt ka esimene Hollandi esindaja kes 2012/2013 eurohooajal peab konkurentsist langema. Olles 7 st Eredivisie klubist ka kõige kauem eurosarjadest eemal olnud klubi võis seda ka karta seda enam kui vastaseks loositi nii varajases faasis üsna tugev opponent.

Homme on Nyonis mõlema sarja play-off paaride loosimine. Kuna CL-s on ainsaks Hollandi esindajaks Ajax kes alustab alles grupifaasist siis lähevad EL play-off loosirattasse koguni 5 madalmaade punti-Twente, Heerenveen, Feyenoord ning alles sellestringist alustavad PSV ja AZ.

Loosiratas (õigupoolest esmakordselt rakendati EL loosimisel masina süsteemi vältimaks liigset ajakulu 31 paari loosimisel) valis siis Hollandi satsidele järgnevad opponendid. AZ kui eelmise hooaja parim Eredivisie sats EL-s sai kõige raskema vastase. Taaskord tuleb oma sünnimaale reisida Guus Hiddinkul, kes olles eelmises ringis elimineerinud oma juhendatava Anzi Mahhatskala poolt Vitesse , saab nüüd tuleristsed juba kraad kõrgema kategooria vastasega ehk Alkmaari pundi.

Twente kohtub türklaste Bursasporiga, mis ei saa samuti kerge vastane olema. Feyenoordile loositi tsehhi tippklubi Sparta Praha, Heerenveenile norralaste valitsev meister Molde ning kergeima opponendi sai PSV kelelle loositi montenegro sats FK Zeta.

[midfielder]

1 voor

Willem II Tilburg1 - 1NAC Breda
RKC Waalwijk3 - 2PSV Eindhoven
Roda Kerkrade1 - 1FC Zwolle
Heracles Almelo1 - 1VVV Venlo
FC Utrecht0 - 1Feyenoord Rotterdam
FC Twente Enschede4 - 1FC Groningen
SC Heerenveen0 - 2NEC Nijmegen
Vitesse Arnhem2 - 2Den Haag
Ajax Amsterdam2 - 2AZ Alkmaar

Avavoor andis kohe suurüllatuse kui kaljukindlaks tiitlipretendendiks peetud PSV kes muljetavaldavalt alistas möödunud pühapäeval superkarika mängus Ajaxi pidi vastu võtma śokkkaotuse eelmise hooaja komeedilt RKC Waalwijkilt.

Ka teine suurim tiitlipretendent Ajax oli kaotuse lävel kuid Sightorssoni värav 7 minutit enne lõppu päästis nad.
Vooru suurimad võitjad lisaks RKC-le olid just võimalike tiitlipretendentide hulgas Feyenoord ja Twente kelle esitus Groningeni vastu oli vooru muljetavaldavaim.

Kindlasti tuleb pettumuset hulka lugeda esikuuiku kohta püüdlevate ja läinud neljapäeval EL-s pallinud Vitesse ja Heerenveeni punktikaotused ehkki mõlemad mängisid kodupubliku silme all. Kui Arnhemi punt suutis ADO vastu 0:2 kaotusseisust viigi välja mängida siis friisi sats ei suutnudki sarnast kaotusseisu NEC-i vastu tagasi mängida ja Marco van Basteni debüüt sini-valgete ridades liigatasandil lõppes kaotusega.

Teistest mängudest tasub mainida uustulnuk, eelmise hooaja Jupiler League võitja PEC Zwolle viigipunkti Park Limburg Stadionil Roda vastu seda enam et mängu mindi juhtimagi.
Teine uustulnuk Willem II sai samuti avamängus punkti kirja kui viigistas NAC-i vastu.

Tabel

http://eredivisielive.nl/eredivisie/statistieken/stand/

[midfielder]

Järjekorras 57 Eredivisie hooaeg kuid läbi ajaloo 124 hooaeg, mil Hollandi meister selgitatakse sai möödunud nädalavahetusel avastardi.

Juba põgusalt sai eelmisel nädalal räägitud ka telelepingust, mis alates uuest hooajast kuni 2025 aastani toob klubidele üle miljardi euro sisse ning FOX Networki poolt omandatud õigused Eredivisie mängudele annavad kindlasti ka natuke globaalsema mõõtme madalmaade liiga kajastamisele. Võrrelduna nt Premier Leaguge-ga on tegu muidugi mitu suurusjärku väiksemate summadega kuid iseenesest on tehing kindlasti positiivse alatooniga ka väiksematele klubidele kes iga hooaeg väikse lisasumma teenivad ehkki 53% kogu hooajal ringlevast summast hakkavad teenima viis suurimat klubi-Ajax,PSV, Feyenoord, Twente, AZ.

Käimasoleval hooajal, mis on ühtlasi ka viimane nende jaoks transleerib liigamänge üle Eredivisie Live kanal, mis peale 2 satelliidi kaudu leviva kanali omab veel kahte lisakanalit, mis levivad Hollandi kaablivõrgus. Lisaks on võimalik mänge jälgida ka Eredivisie kodulehe vahendusel http://www.eredivisie.livesport.tv/?...ieofficialsite

Uus hooaeg on küll alanud kuid uusi tuuli võimalike tiitlipretendentide rivis kindlasti pole. Peamisel t on mainitud neidsama viite satsi, kes alates uuest hoojast telelepingu raames üle poole mammonast teenima hakkavad. Kuigi ka Heerenveen oli möödunud hooajal veel kuu aega enne hooaja lõppu meistritiitli konkurentsis, siis alanud hooaja raames on raske siiski loota Marco van Basteni hoolealustelt sedavõrd kõrget mängu kuna mitmed põhimehed on lahkunud ja täiendused pole päris sellest klassist.

Ennustamine on kindlasi tänamatu töö kuid mingisuguse pingerea üritasin siiski kokku panna ehkki silmas tuleb pidada,et transferiaken on veel ligi 3 nädalat avatud ja nii mitmedki olulised tehingud ilmselt tehakse veel augusti lõpupäevil, mis meeskondade balanssi võivad muuta mis neil käesoleval hetkel olemas on.

1. PSV

Mõtlesin tükk aega kas panna esimesele kohale valitsev meister või enda lemmiksats. Lõpuks kaalusid otsuse üles mitmed täiendused-Luciano Narsingh, Marc van Bommel ja eelkõige muudatus treeneripingil kus koha võttis peale 14 aastast pausi sisse klubi endine ikoon Dick Advocaat.

Kuigi peale Johan Cruyff Schaali võitu tuli laupäeval vastu võtta śokkkaotus eelmise hooaja komeedilt RKC-lt siis usun paljuski võib selle kirjutada ka liigselt üleolevale suhtumisele, millise suhtumisega mängule mindi. Ilmselt võidud Ajaxi üle ning mitmed silmapaistvad treeningmängude võidud Benfica, Athletic Bilbao ja PAOK -i üle viisid mängijate enesekindluse väga kõrgele ning ilmselt arvati, et Waalwjiki punti võidetakse poole teraga mängides.

Kuigi keskväli ja ründeliin on kogu liiga mõttes ilmselt ühed tugevaimad kui mitte kõige tugevaimad, siis kaitseliin on endiselt peale Mathias Zanka Jörgenseni soetamist siiski haavatav ning kui teoks peaks saama nt Ola Toivoneni müük Rubin Kaasanisse siis ilmselt ei soetata täiendust mitte nr 10 kohale kus Wijnaldum juba suudab seda positsiooni mängida kuid pigem otsitakse täiendust veel keskkaitsesse ja võimalik isegi paremkaitsesse. Bouma ja Marcelo on praegu nõrgimad lülid keskel ning ehkki ka Dericjki suhtes on mitmeid küsitavusi, siis usun lisaks Zankale otsitakse kindlasti turult teist central verdedigeri ning usun Bram Nuytinck, Niklas Moisander või Nick Viergever on need nimed kellede hulgast võib täiendus tulla.

Kui suudetakse tagumist liini veel kohendada siis potensiaal vähemalt paberi peal on meeskonnas piisav et tiitel taaskord 5 aasta tagant Eindhovenisse tagasi tuua. Sellised noored nagu Meemphis Depay, Jürgen Locadia, Marcel Ritzmaier, Peter van Ooijen ja võimalik et ka kaitsja Menno Koch
võivad juba sel hooajal saada piisavalt mänguaega esindusmeeskonnas ja kuigi Advocaati on tihti kritiseeritud selle eest et ta noortele mänguaega ei taha anda, siis vähemalt hooajaeelsetes mängudes on ta Jong PSV poistele rohkelt mänguaega usaldanud. Rõõmu teeb ka asjaolu, et klubi noor puurivaht Jeroen Zoet on teist hooaega järjest laenutatud RKC-sse kus just tema suurepärased esitused olid kindlasti üks vundamendi osisid eelmise hooaja üllatava esituse vormistamisel. Ja laupäevalgi võis taas näha noore mehe potensiaali. On spekuleeritud et Tyton võidakse juba järgmisel suvel rahaks teha ja tuuakse Zoet laenult tagasi et esipuurivahi koht endale kinnistada.

2. Ajax

Kahe järjestikuse tiitlivõiduga Godenzoneni liigatiitlite pikka rea 31-ni viinud Frank de Boer alustab kindlasti ka käimasolevat kampaaniat sooviga pikendada seda rida veel ühe numbri võrra.

Eelmine hooaeg oli ses suhtes omapärane et oma kolm kuud enne hooaja lõppu oli puna-valgetel tiitliunistused vaid teoreetilised kuid võimas lõpuspurt 14 järjestikuse võidu näol andis õiglase põhjuse pealinnas tiitlipidustusi pidada.

Suvel on mängijate turul toimunud mitmeid muudatusi, kus silma paistavad eelkõige lahkujad-Özbiliz, Bulõkin, Aissatti, El Hamdaoui, Cvitanich ning laenule saadetud Jflorian Jozeftsoon ja Rodney Sneijder. Kuid eelkõige on suurimaks kaotuseks kindlasti meeskonna parima mängija ja kapteni Jan Vertongheni lahkumine Tottenhami. See auk, mis suurest belglasest kaitseliini jäi annab siiani tunda ja eelkõige tehnilisse staapi palgatud Marc Overmarsi abiga otsitakse palavalt talle asendust. Mainitud on nt Realis varumehe staatuses Varanet ning mitmeid Barcelonas sama staatusega pallureid. Kuid teisalt on päevakorral ka AZ-st Moisanderi või NEC-st Nuytincki soetamine kui kataloonia reid ebaõnnestuma peaks.

Küsimärgi all on ka Theo Jansseni jätkamine kuna talle ei nähta enam kindlat algkoosseisu kohta ja juba on tema kunagine tööandja Vitesse võimalust kasutamas ja võimalusel karismaatilise keskvälja mehe endale ostma. Uutest täiendustest on märkimisväärsed Lasse Schöne soetus NEC-st kes saadi vabaagendina ning Tobias Sana IFK Göteborgist. Küsimärgi all on veel mitme põhimehe võimalik jätkamine kuna nii van der Wiel kui Anita on kindlasti mehed kes võivad heade pakkumiste korral Arenalt lahkuda.

Kui kaitseliini suudetakse Vertongenile vääriline mees soetada on kindlasti tiitlikaitsmine päevakorral vastasel puhul saab see kindlasti keeruline olema nagu ka avavooru vastu peetud AZ mäng näitas.

3. Twente

Eelmisel hooajal täielikult ebaõnnestunud Tukkersid pidid uut eurohooaega alustama koguni esimesest ringist Euroopa Liigas kuna liigas ei suudetud europääset soetada ning päästev õlekõrs tuli appi kui Fair Play rankingu raames sai Hollandile mõeldud koha just Enschede punt.

Mõnevõrra arusaamatult talvisel vaheajal postilt taandatud Co Adriaanse asemele toodi meeskonna omaniku Joop Munstermani soosik Steve McClaren kes 2010 aastal Grolsch Vestele tiitlipidustuste rõõmu pakkus. . Teine pool hoojast oli kõike muud kui õnnestumine ja vaid Munstermani soosikuseisus päästis inglase vallandamisest.

Suvel lahkusid meeskonnast mitmed olulised pallurid kes küll ebaõnnestunud hooajale vaatamata märkimisväärste summade eest maha müüdi. Meeskonna top skooreri Luuk de Jongi eest küsiti Borussia Mönchengladbachilt 16 miljonit eurot ja kiire ja tehnilise vasakääre Ola Johni eest Benficalt 9 miljonit. Need üleminekusummad on mitte ainult Eredivisie mastaabis väga märkimisväärsed tasud ja pole ime et Joop Munstermani soov tõsta meeskonna eelarve 2015 aastaks (klubi 50 aastapäevaks) 50 miljoni euroni (hetkel 46,5 mlj) on väga reaalne. Äärmiselt otstarbekas majandamine ja eeskujulik finantspoliiitka on viimastel aastatel olnud Hollandis pidevaks kõneaineks ning kategooria 3 hulka kuuluvatest klubidest (tugevaima finantsilise platvormiga klubid) on just Enschede satsil see parim positsioon.

Soetatud figuuridest on märkimisväärsed paremäär Dusan Tadic Groningenist , keskkaitsja Andres Bjelland Taani meisterklubist FC Nordsjaellandist ning ründesse toodi lausa kaks täiendust Luc Castaignos 7 miljoni eest Inerist ning eelmisel hooajal Ajaxis pallinud kogenud venelasest ründaja Dmitri Bulõkin. Kui lisada veel tugi keskkaitsja Douglase ja tehnilise vasakpooliku Nacer Chadli jäämine on sellel kooslusel potensiaali kindlasti tiitli eest pallida. Kuigi paberil tunduvad PSV ja Ajax ehk parema nimekirjaga kuid Twente on mõlemale äärmiselt ohtlik opponent ja pikas jooksus mitte sugugi kehvem kui ka vahetusmeeste pink on praegu üsnagi korralikult mehitatud.

4. Feyenoord

Ronald Koemani suurepärane hooaeg De Kuipil oli kindlasti lõppenud hooaja üks suurimaid üllatusi ning pole sugugi võimatu et sarnane stsenaarium kordub ka uue kampaania kestel. Kuigi rahaliselt on meeskonna seis stabiliseerunud ja tehtud on nii mõnigi oluline ost lahkunud mängijate asemele siis isegi pea poole algkoosseisu suhtes muudatusi läbi teinud Het Legion on kindlasti üks pretendente ka kõrgeima tiitli jahtimisele.

Ron Vlaari, Ottman Bakkali, John Guidetti ja Karim El Ahmadi lahkumine on üsnagi eeskujulikult kompenseeritud Ruud Vormeri, John Goossensi, Daryl Janmaati, Lex Immersi ja Joris Mathijseni soetamisega. Näinud möödunud teisipäeval sadamalinna esindusklubi esitust CL-s kogenud Dinamo Kiievi vastu tuleb tõdeda et mänguliselt olid vastamisi kui kakseri klassi meeskonda. Niivõrd selge mänguline ülekaal oli Rotterdami pundil kuid välja lõi just sellisel tasemel mängides ka klubi suurim hetke probleem. Klassiga tipuründaja puudumine. Manchester Citysse tagasi läinud Guidetti asemele pole piisava tasemega spitsi leitud ja hetkel seda positsiooni täitva Sekou Cissel jääb mõnevõrra ehk klassist vajaka kuid muudes liinides on meeskonnas sedavõrd noorust ja kvaliteeti Stefan de Vrij, Jordie Clasie, Ruben Schaken) et minu jaoks poleks sugugi üllatav sarnaselt Twentega kui taaskord kevadel suudab Koemani punt kõige kõrgemate kohtade eest võidelda. Vaid kvaliteetse tipuründaja puudumine võib seda võimalust mõnevõrra pärssida.