Hollandi jalgpall

[midfielder]

Sel nädalal peeti play-off mänge nii Euroopa Liiga koha selgitamiseks kui ka tulevaks hooajaks kõrgliiga kohta taotlevate meeskondade tarbeks.

Euroopa Liiga pileti jagavad omavahel Twente ja Utrecht, kes olid ka põhiturniiri järel paremal kohal kui nende opponendid (vastavalt Groningen ja Heerenveen).

Neli meeskonda kes jagavad omavahel kaks kõrgliiga kohta on Volendam, Go Ahead Eagles, Roda ja Sparta.

FT	FC Groningen	0 - 1	FC Twente Enschede
FT	SC Heerenveen	0 - 1	FC Utrecht
18:24	May 19
FT	FC Twente Enschede	3 - 2	FC Groningen
FT	FC Utrecht	2 - 1	SC Heerenveen
Holland - Play-Off
	May 16
FT	Go Ahead Eagles	1 - 0	VVV Venlo
FT	Helmond Sport	2 - 4	Sparta Rotterdam
FT	MVV Maastricht	0 - 1	FC Volendam
FT	De Graafschap	1 - 1	Roda Kerkrade
18:24

FT	FC Volendam	3 - 1	MVV Maastricht
FT	Sparta Rotterdam	1 - 1	Helmond Sport
FT	VVV Venlo	0 - 3	Go Ahead Eagles
FT	Roda Kerkrade	6 - 1	De Graafschap

Kaks paari, mis peavad selgitama Eredivisiesse jääjad/tõusjad, on Roda-Sparta ja Go Ahead Eagles-Volendam.

[midfielder]

FT	FC Twente Enschede	0 - 2	FC Utrecht
18:58	May 26
FT	FC Utrecht	1 - 2	FC Twente Enschede
Holland - Play-Off
	May 23
FT	Go Ahead Eagles	3 - 0	FC Volendam
FT	Sparta Rotterdam	0 - 0	Roda Kerkrade
18:58	May 26
FT	Roda Kerkrade	2 - 1	Sparta Rotterdam
FT	FC Volendam	1 - 0	Go Ahead Eagles

Tänasega sai hooajale joon alla tõmmatud. Viimase EL pileti omanikuks sai Utrecht, kes alistas eeldatava favoriidi Twente kahe mängu kokkuvõttes 3:2. Enschede pundile on see hooaeg kindlasti pettumuste hooaeg (kus Steve McClareni ebaõnnestunud treeneritöö, mis päädis tema lahkumisega) sai omakorda jätku asendustreeneri Alfred Schreuderi mitte just kõige õnnestunuma hooaja lõpuga. Eredivisie suuruselt kolmanda eelarvega klubile on see kindlasti üle aastate suur pettumus.


Kõrgliiga koha säilitas raskustega Roda ning pärast 17 aastast vaheaega tõusis kõrgeimasse seltskonda Deventerist pärit Go Ahead Eagles. Jupiler League võitjana on uueks hooajaks kõrgliiga koha taganud Cambuur Leeuwaarden.

[Blue Rock]

Väikse hilinemisega, ent siiski - aeg hooaja parimatele pisut pai teha.



_________________Vermeer


Janmaat___Alderweireld___Moisander____Blind

__________van Ginkel
_______________________Eriksen

________________de Jong

______Lens________Pelle_______Djuricic



Kenneth Vermeer (Ajax): Kandidaatide nimekirjas oli üllatavalt palju nimesid, mis tekitasid positiivse probleemi, ent kokkuvõttes stabiilseima hooaja pallis siiski meistrite puurilukk Vermeer. Tööd polnud küll kaugeltki nii ohtralt, kui paljudel kolleegidel, ent kõige vajaliku tõrjus ta laitmatult. Ka varasematelt hooaegadelt tuttavaks tulnud mustad momendid kärpis sel korral minimaalseteks.

Daryl Janmaat (Feyenoord): Janmaatile kolimine Heerenveenist Rotterdami tegi kahtlemata head ning mees tõestas seda ka platsil. Mees domineeris kaitseliini paremat äärt terve hooaja ning varasemaid uinakuid kaitses esines haruharva.

Toby Alderweireld (Ajax): nii maas kui õhus tugev kaitse tugitala, kellest ründajad naljalt läbi ei läinud. Võib eeldada, et tegemist on järgmise Belgia keskkaitsjaga, kes Thomas Vermaeleni ja Jan Verthongeni jalajälgedes Amsterdamist peagi suurematele areenidele kolib.

Niklas Moisander (Ajax): saabus suurtesse saabastesse ning täitis need lõpuks hästi, ehkki pole stiili poolest nõnda domineeriv mängija, nagu Verthongen oli. Sellegi poolest kaitseliini liider, kelle pallikäsitlus- ja kaitseliini juhtimisoskus on suurepärane.

Daley Blind (Ajax): ausalt öeldes poleks veel aastake tagais uskunud, et legendaarse Danny Blindi poja enda parimate koosseisust veel ühel päeval leian, kuid ennäe. Leidis oma koha kaitseliini vasakult tiivalt lõplikult ning stabiilselt hea hooaeg sai sealhulgas premeeritud ka kohaga koondises.

Marco van Ginkel (Vitesse): fantastiline nooruk, kes jaksab väsimatu intensiteediga üles-alla saagida. Lisaks sellele plussiks veel oskus pall väravavõrku keerutada, ega karda ka füüsilist mängu. Kahtlemata Arnhemi pundi tänavuse eduka hooaja üks tähtsamaid lülilid.

Christian Eriksen (Ajax): keskväljavirtuoos, kes enda suurepärase teknika, söödurepertuaari ja platsinägemusega on võimeline avama ka kõige keerulisemad kaitseliinid. Tõenäoliselt sügisest alates juba kusagil suuremas liigas, vähemalt endapoolne kiusatus ja kosilaste huvi selleks on jätkuvalt kasvanud.

Siem de Jong (Ajax): pallis küll suure osa hooajast enda jaoks mitte-nii-mugaval positsioonil tipuründaja rollis, kuid laskus kevadel jälle poolkaitsesse, kus ta omadused kõige paremini esile kerkivad. Noorest vanusest hoolimata juba kogenud liider, kes oma eeskujuga meeskonnakaaslaseid inspireerib.

Jermain Lens (PSV): isiksuse poolest tõenäoliselt kogu liiga vastumeelseim kuju, ent mehe mängija omadusi puhtalt hinnates ei saa sellest üle ega ümber, et Jermain pallis elu senini parima hooaja. Näitas samas ka mitmekülgsust, saades kenasti hakkama ka kesktormaja ülesandeid täites.

Graziano Pelle (Feyenoord): olgugi, et Wilfried Bony on võrratu väravamasin, kesktormaja positsioonile valituks osutub siiski varem Hollandi väljakutel peamiselt üksnes kriitikat kogunud Pelle, kelle kollidest meeskond rohkem sõltuv oli. Domineeris vastaste kaitsealas kohati kuidas ise soovis.

Filip Djuricic (Heerenveen): retroliku stiiliga pallivõlur oli sunnitud jääma veel üheks hooajaks Friisimaa klubisse, ehkki ülejäänud staarid said loa klubi vahetada. Kasutas võimaluse ära tõstes ennast mitte üksnes oma koduklubi, vaid ka kogu liiga parimate hulka.


Pingil:

Robin Ruiter (Utrecht): alustas sügisel suurepäraselt, seejärel vajus mõneks ajaks aja, kuniks ärkas jälle kevadel, aidates oma tõrjetega Utrechti euroväljakutele.

Joris Mathijsen (Feyenoord): esimeste voorude järel poleks seda kindlasti mitte uskunud, kuid mida pikemale hooaeg edenes, seda suuremaks tõusis kogenud keskkaitsja roll, olles lõppkokkuvõttes noore keskkaitsekaitsepaari Stefan de Vrijga võrdluses see stabiilsem ja kindlam osapool.

Patrick van Aanholt (Vitesse): tegi kahtlemata kohati briljantsemaid etteasteid, kui sümboolsesse koosseisu lõpuks valitud Blind, ent viimati mainitu tasasem hooaeg tagab van Aanholtile sedapuhku koha pingil. Arvestatav jõud ka edaspidiseid koondisekutseid jagades.

Mark van Bommel (PSV): Euroopa ringreisilt kodumaa platsidele naasnud poolkaitsja oli meeskonna tähtsamaid lülisid. Van Bommeli tähtsus tuli kenasti esile kogenud mängumehe puudumisel.

Adam Maher (AZ): noor keskväljamees jätkas sealt, kuhu mullu jäi ehk siis teisisõnu öeldes muljetavaldavalt küpselt enda vanuse kohta.

Ruben Schaken (Feyenoord): tuule kiirusega edenev ääreründaja purjetas vastaste kaitsest läbi kohati suisa naeraväärselt kergelt. Suurepärane olukordade tekitaja, kelle ainukeseks miinuseks võib pidada pisut nadit skoorimisoskust. Ideaalne näide sellest, et ka vanadel päevadel võib absoluutsesse eliiti kerkida.

Wilfred Bony (Vitesse): Elevandiluuranniku koondislane tegi massiivse hüppe varasematest hooaegadest sahistades sedavõrd usinalt väravavõrke, et krooniti hooaja lõppedes liiga väravakuningaks.

Treener:

Frank de Boer (Ajax): alternatiiviks olnud Fred Rutten osutas küll südi vastupanu lõviosa hooajast, kuniks mehele juba traditsiooniks kujunenud viimaste voorude püksi laskmine kallutas kaalukausi lõplikult de Boeri kasuks, kelle jätkuv muutumisvõime erinevaid lahendusi leides oli ka tänavu võtmerollis Ajaxit kolmanda järjestiku tiitlinivõidu saavutamises.

[Fouree]

Eriksen on tõesti väga tasemel mängija. Loodan südamest, et ta kuskil City pingil ei maandu. Dortmundi sobiks minuarvates ideaalselt, kuigi ilmselt seal siiski ei maandu.
Alderweireld ilmselt ka millalgi Premier League liikumas. Julgen pakkuda, et ühte nendest klubidest, kes tänavu Euroopa Liigasse kvalifitseerusid, või kes teab, järsku Arsenaligi.
Wilfried Bony üks huvitavamaid mängijaid, väga head liikumised. Samas stabiilsusest jääb natuke puudu. Usun, et teda võib varsti Prantsusmaal Ligue 1's näha. Eks paistab, kes kosilaseks on, mängustiili poolest sobib sinna kõige paremini.

[karljorks]

Loodan südamest, et ta kuskil City pingil ei maandu.

ega Monacos

[midfielder]

Väikse hilinemisega, ent siiski - aeg hooaja parimatele pisut pai teha.



_________________Vermeer


Janmaat___Alderweireld___Moisander____Blind

__________van Ginkel
_______________________Eriksen

________________de Jong

______Lens________Pelle_______Djuricic



Kenneth Vermeer (Ajax): Kandidaatide nimekirjas oli üllatavalt palju nimesid, mis tekitasid positiivse probleemi, ent kokkuvõttes stabiilseima hooaja pallis siiski meistrite puurilukk Vermeer. Tööd polnud küll kaugeltki nii ohtralt, kui paljudel kolleegidel, ent kõige vajaliku tõrjus ta laitmatult. Ka varasematelt hooaegadelt tuttavaks tulnud mustad momendid kärpis sel korral minimaalseteks.

Daryl Janmaat (Feyenoord): Janmaatile kolimine Heerenveenist Rotterdami tegi kahtlemata head ning mees tõestas seda ka platsil. Mees domineeris kaitseliini paremat äärt terve hooaja ning varasemaid uinakuid kaitses esines haruharva.

Toby Alderweireld (Ajax): nii maas kui õhus tugev kaitse tugitala, kellest ründajad naljalt läbi ei läinud. Võib eeldada, et tegemist on järgmise Belgia keskkaitsjaga, kes Thomas Vermaeleni ja Jan Verthongeni jalajälgedes Amsterdamist peagi suurematele areenidele kolib.

Niklas Moisander (Ajax): saabus suurtesse saabastesse ning täitis need lõpuks hästi, ehkki pole stiili poolest nõnda domineeriv mängija, nagu Verthongen oli. Sellegi poolest kaitseliini liider, kelle pallikäsitlus- ja kaitseliini juhtimisoskus on suurepärane.

Daley Blind (Ajax): ausalt öeldes poleks veel aastake tagais uskunud, et legendaarse Danny Blindi poja enda parimate koosseisust veel ühel päeval leian, kuid ennäe. Leidis oma koha kaitseliini vasakult tiivalt lõplikult ning stabiilselt hea hooaeg sai sealhulgas premeeritud ka kohaga koondises.

Marco van Ginkel (Vitesse): fantastiline nooruk, kes jaksab väsimatu intensiteediga üles-alla saagida. Lisaks sellele plussiks veel oskus pall väravavõrku keerutada, ega karda ka füüsilist mängu. Kahtlemata Arnhemi pundi tänavuse eduka hooaja üks tähtsamaid lülilid.

Christian Eriksen (Ajax): keskväljavirtuoos, kes enda suurepärase teknika, söödurepertuaari ja platsinägemusega on võimeline avama ka kõige keerulisemad kaitseliinid. Tõenäoliselt sügisest alates juba kusagil suuremas liigas, vähemalt endapoolne kiusatus ja kosilaste huvi selleks on jätkuvalt kasvanud.

Siem de Jong (Ajax): pallis küll suure osa hooajast enda jaoks mitte-nii-mugaval positsioonil tipuründaja rollis, kuid laskus kevadel jälle poolkaitsesse, kus ta omadused kõige paremini esile kerkivad. Noorest vanusest hoolimata juba kogenud liider, kes oma eeskujuga meeskonnakaaslaseid inspireerib.

Jermain Lens (PSV): isiksuse poolest tõenäoliselt kogu liiga vastumeelseim kuju, ent mehe mängija omadusi puhtalt hinnates ei saa sellest üle ega ümber, et Jermain pallis elu senini parima hooaja. Näitas samas ka mitmekülgsust, saades kenasti hakkama ka kesktormaja ülesandeid täites.

Graziano Pelle (Feyenoord): olgugi, et Wilfried Bony on võrratu väravamasin, kesktormaja positsioonile valituks osutub siiski varem Hollandi väljakutel peamiselt üksnes kriitikat kogunud Pelle, kelle kollidest meeskond rohkem sõltuv oli. Domineeris vastaste kaitsealas kohati kuidas ise soovis.

Filip Djuricic (Heerenveen): retroliku stiiliga pallivõlur oli sunnitud jääma veel üheks hooajaks Friisimaa klubisse, ehkki ülejäänud staarid said loa klubi vahetada. Kasutas võimaluse ära tõstes ennast mitte üksnes oma koduklubi, vaid ka kogu liiga parimate hulka.


Pingil:

Robin Ruiter (Utrecht): alustas sügisel suurepäraselt, seejärel vajus mõneks ajaks aja, kuniks ärkas jälle kevadel, aidates oma tõrjetega Utrechti euroväljakutele.

Joris Mathijsen (Feyenoord): esimeste voorude järel poleks seda kindlasti mitte uskunud, kuid mida pikemale hooaeg edenes, seda suuremaks tõusis kogenud keskkaitsja roll, olles lõppkokkuvõttes noore keskkaitsekaitsepaari Stefan de Vrijga võrdluses see stabiilsem ja kindlam osapool.

Patrick van Aanholt (Vitesse): tegi kahtlemata kohati briljantsemaid etteasteid, kui sümboolsesse koosseisu lõpuks valitud Blind, ent viimati mainitu tasasem hooaeg tagab van Aanholtile sedapuhku koha pingil. Arvestatav jõud ka edaspidiseid koondisekutseid jagades.

Mark van Bommel (PSV): Euroopa ringreisilt kodumaa platsidele naasnud poolkaitsja oli meeskonna tähtsamaid lülisid. Van Bommeli tähtsus tuli kenasti esile kogenud mängumehe puudumisel.

Adam Maher (AZ): noor keskväljamees jätkas sealt, kuhu mullu jäi ehk siis teisisõnu öeldes muljetavaldavalt küpselt enda vanuse kohta.

Ruben Schaken (Feyenoord): tuule kiirusega edenev ääreründaja purjetas vastaste kaitsest läbi kohati suisa naeraväärselt kergelt. Suurepärane olukordade tekitaja, kelle ainukeseks miinuseks võib pidada pisut nadit skoorimisoskust. Ideaalne näide sellest, et ka vanadel päevadel võib absoluutsesse eliiti kerkida.

Wilfred Bony (Vitesse): Elevandiluuranniku koondislane tegi massiivse hüppe varasematest hooaegadest sahistades sedavõrd usinalt väravavõrke, et krooniti hooaja lõppedes liiga väravakuningaks.

Treener:

Frank de Boer (Ajax): alternatiiviks olnud Fred Rutten osutas küll südi vastupanu lõviosa hooajast, kuniks mehele juba traditsiooniks kujunenud viimaste voorude püksi laskmine kallutas kaalukausi lõplikult de Boeri kasuks, kelle jätkuv muutumisvõime erinevaid lahendusi leides oli ka tänavu võtmerollis Ajaxit kolmanda järjestiku tiitlinivõidu saavutamises.

Suures osas nõustun. Häid mängijaid oli muidugi kuhjaga, kes hooaja line-up-i võiksid mahtuda, kuid tiitlikaitsja rivistuses oli neid pallureid seekord arusaadavatel põhjustel kõige rohkem.

Märgiksin veel omalt poolt ära teise noore taanlase-Viktor Fischeri, kes selle hooajaga tõelise läbimurde tegi ning keda peetakse vaata et isegi potensiaalikamaks kui Erikseni ennast. Lisaks ei oleks kiidusõnadega kitsi Feyenoordi noore vasakkaitsja Bruno Martins Indi suhtes, kes tegi läbimurde ka koondises (ehkki pallib seal hoopis keskkaitse kohal).

Noorte talentide läbimurde osas ei saaks mainimata jätta Heerenveeni islandlasest väravakahuri Albert Finnbogason-i imelist vormi ning RKC Waalwijki puurivahti Jeroen Zoet-i, kes pärast kaheaastast laenuperioodi suundub tagasi PSV-sse, kus kindlasti jahib esikinda kohta. Tegemist ka tuleviku mõistes suure Oranje võimaliku kandidaadiga kasvõi mm-selektsiooni sest ülehomme algavatel U-21 Euroopa meistrivõistlustel valvab just tema Jong Oranje puuri.

Natuke ka hooaja suurimatest pettumustest.

Võib olla on see isiklikust vaatevinklist vaadatuna kuid ootasin rohkemat Kevin Strootman-ist, kes kahe PSV-s pallitud hooaja jooksul pole päris seda taset välja vedanud, mida talle 2011 suvel pandi. MVB kõrval sai ta kindlasti vajalikku kogemust ja mängujuhi oskust lihvida kuid tihti kipub ta tunnetega üle keema ja rumalaid kaarte noppima ning päris mitmes tippmängus jäi natuke lahjaks (eriti just mängudes Ajaxi vastu).

Dusan Tadic, mees kelle eest maksti suvel Eredivisie suurim üleminekusumma ja kellelt loodeti Twente sekkumist tiitliheitlusse, osutus üsna keskpäraseks täienduseks ehkki Enschede pundi masendava hooaja taustal oli tema siiski üks väheseid erksamaid sõdureid.

Luc Castaignos. Interis põrunud endine Feyenoordi nooruk oli üks peamisi põhjuseid, miks Twente sedavõrd kesise hooaja tegi ja lõpuks ka Euroopast eemale pidi jääma. Kehv realiseerimine eelkõige oli tema suurim panus, miks teda siia listi paneksin. McClareni põikspäisus teda järjekindlalt kasutada oli ehk seotud samuti üsnagi soliidse üleminekusummaga, mis Grolsch Veste võõrustajad tema eest maksid.

Przemyslav Tyton. Mees, keda peeti möödunud suvel vaata et parimaks väravavahiks kogu liigas, langes peale 5 vooru aga ootamatult pingile ja sinna sisuliselt jäigi kuni hooaja lõpuni loovutades koha Boy Watermanile. Dick Advocaadi umbusk ja tema personaalne süüdistamine mitmes hooaja alguse kaotusmängus (RKC, Utrecht) said Poola koondise väravavahile saatuslikuks. Nüüd on mees teatanud, et teist hooaega enam pingil istuda ei kavatse ja eks lähitulevik paistab, mis saatus meest ootab.

Steve McClaren. Teistkordne liitumine Enschede pundiga osutus endisele Inglise koondise ja Middlesbrough treenerile täielikuks fopaaks. Üsna segastel asjaoludel Co Adriaanse vallandanud Twente boss Joop Munsterman hankis inglase pulti juba möödunud aasta alguses, et parandada klubi sisekliimat ja hoida Tukkersid tiitliheitluses, kuid juba möödunud hooajal päädis tema teine tulemine pettumusega kui EL pilet saadi vaid tänu Fair Play arvestusele. Sügis paistis mehele helge kui juhiti liigat kuid eriti aasta esimesed kuud olid kui õudusunenägu, mil puntilisa kasvas teo kiirusega ning minetati lõplikult tiitlilootus ning isegi top 4 koht lasti kaugele käest ära. Inglase toonane asendus Alfred Schreuder aga ei suutnud pooleli jäänud tööd enam paigata ja euroopast väljajäämine on ca 50 miljonilise eelarvega klubile väga suur tagasilöök.

[marv3llous]

Boy Waterman on üks parimaid nimesid viimasel ajal.

[midfielder]

Boy Waterman on üks parimaid nimesid viimasel ajal.

Ta oli üks parimaid talente juba AZ päevil 2006-2008 kuid siis tabas meest arusaamatu vormilangus. Lisaks oli mees Jong Oranje koosseisus U-21 euroopa meistrivõistlustel esimene valik väravasse ning mängis seal viiest mängust neljas. Olles postide vahel ka finaalis, mil võideti Serbiat 4:1.

Pärast seda loodeti temast väga palju, kuid mehe areng seiskus ja ebastabiilsus lõi pidevalt esile, misjärel polegi mees enam sellist taset näidanud kui temalt ammu oodati-loodeti. Viimane hooaeg oligi tema vast edukaim üldse peale neid AZ aastaid.

EDIT: Veel selline tavapärane statistiline number, mida olen iga hooaja lõpus jälginud. Nimelt lõpetab Eredivisie ka sel hooajal statistilises arvestuses 5 kohal kui mängu kohta keskmiselt kõige rohkem pealtvaatajaid koguv liiga. 19 612 on siis see number, mis eelmise hooajaga paranes vähem kui 100 ühiku võrra. Esimesed neli on teatavasti juba aastaid Bundesliga, Premier League, La Liga, Serie A. Maailma mastaabis mahub veel vahele Mehhiko liiga, mis platseeruks kokkuvõttes neljandala kohale otse Serie A ette.

Eredivisie-st tahapoole jäävad nt. Ligue 1, MLS, Brasiilia ja Argentiina liigad, Jaapani J league ja Hiina liiga.

[Blue Rock]

Märgiksin veel omalt poolt ära teise noore taanlase-Viktor Fischeri, kes selle hooajaga tõelise läbimurde tegi ning keda peetakse vaata et isegi potensiaalikamaks kui Erikseni ennast.

Aeg näitab, kuivõrd tasemel pallur Viktorist lähiaastatel sirgub, kuid hetkeseisuga sellist stabiilsust ja küpsust, nagu Eriksenil, tal veel pole. Peab tunnistama, et sügisel olid endal suurimad ootused Derk Boerrighteri suhtes, ent laiast wingerite valikust osutus pisut üllatavalt suurimaks õnnestujaks noor taanlane.

Lisaks ei oleks kiidusõnadega kitsi Feyenoordi noore vasakkaitsja Bruno Martins Indi suhtes, kes tegi läbimurde ka koondises (ehkki pallib seal hoopis keskkaitse kohal).

Endal on Martins Indi suhtes veidi teistsugune arvamus. Kaitseliini vasak äär pole BMI jaoks see kõige õigem positsioon, olgugi et Koeman paigutab ta reeglina alati sinna (tõsi küll paljunisti positiivsest probleemist tingitult, keskel kui kord figureerib koondise tasandil duo de Vrij-Mathijsen). Ründesuunas mängides mees ei anna meeskonnale midagi juurde, ehkki kaitsetegevuses on tõeliselt vägev mürgeldaja. Allakirjutanu silmis selgelt ennekõike kkeskkaitsja omadustega mängija - asi, mille on ilmselt ka van Gaal tähele pannud viimasel ajal, kui teda keskel üha enam kasutama on hakanud ning Daley Blind sedakaudu algkoosseisu on kerkinud.

[midfielder]

Aeg näitab, kuivõrd tasemel pallur Viktorist lähiaastatel sirgub, kuid hetkeseisuga sellist stabiilsust ja küpsust, nagu Eriksenil, tal veel pole. Peab tunnistama, et sügisel olid endal suurimad ootused Derk Boerrighteri suhtes, ent laiast wingerite valikust osutus pisut üllatavalt suurimaks õnnestujaks noor taanlane.

Endal on Martins Indi suhtes veidi teistsugune arvamus. Kaitseliini vasak äär pole BMI jaoks see kõige õigem positsioon, olgugi et Koeman paigutab ta reeglina alati sinna (tõsi küll paljunisti positiivsest probleemist tingitult, keskel kui kord figureerib koondise tasandil duo de Vrij-Mathijsen). Ründesuunas mängides mees ei anna meeskonnale midagi juurde, ehkki kaitsetegevuses on tõeliselt vägev mürgeldaja. Allakirjutanu silmis selgelt ennekõike kkeskkaitsja omadustega mängija - asi, mille on ilmselt ka van Gaal tähele pannud viimasel ajal, kui teda keskel üha enam kasutama on hakanud ning Daley Blind sedakaudu algkoosseisu on kerkinud.

Bruno Martins Indi on alates oma debüüdist koondises eelmise aasta augustis Belgia vastu olnud algkoosseisu mees kõigis 9-s mängus ning Mathijsen on pigem tagavara variant kui üldse pääseb mm-ile sõitvasse valikusse. De Vrij-ga on nad hea dünaamiline duo kus üks on rohkem palliga mängiv ning teine selline Jaap Stami tüüpi kehamängija. Iseenesest oleks mõlemale noorele kasuks suvel mõnda tugevamasse liigasse pääsemine, mis annaks suuremat tunnetust ja kogemust tippmängijate vastu, mida Eredivisies kipub ehk napiks jääma.

[Blue Rock]

Bruno Martins Indi on alates oma debüüdist koondises eelmise aasta augustis Belgia vastu olnud algkoosseisu mees kõigis 9-s mängus ning Mathijsen on pigem tagavara variant kui üldse pääseb mm-ile sõitvasse valikusse. De Vrij-ga on nad hea dünaamiline duo kus üks on rohkem palliga mängiv ning teine selline Jaap Stami tüüpi kehamängija. Iseenesest oleks mõlemale noorele kasuks suvel mõnda tugevamasse liigasse pääsemine, mis annaks suuremat tunnetust ja kogemust tippmängijate vastu, mida Eredivisies kipub ehk napiks jääma.

Vihjasin koondise tasandil duo all ennekõike seda, et mõlemad on olnud van Gaali valikutes - esimene suuremas rollis, teine mitte niivõrd, kuid siiski sinna üsnagi tugevalt kaasatud. Lõppenud hooaeg iseenesest pooldaks isegi vastupidist jõudude vahekorda, Stefan kui kord tegi tänavu märgatavalt palju saatuslikke vigu, samaaegselt kui esimeste voorude järel ennast uuesti leidnud Joris oli justkui härra kindlus ise. Kuid küllap tagamõte on siiski noore kaitseliini sisse mängitamine. Just selle viimati mainitu valguses isiklikult pigem eelistaksin, et praegune potensiaalne Brasiiliasse sõitev kaitseliin (Janmaat-de Vrij-Martins Indi-Blind) jääks veel aastaks kodumaa murule pallima, kus on mänguaeg ligikaudu garanteeritud ning sedasi suuremad eeldused hoida ka Oranje kaitseliin koos. Tulusamatele platsidele suundudes on siiski oma risk pingile taanduda ja sedakaudu koondisesse tekkinud põhikaitsetuumik laguneks jälle laiali.

[midfielder]

Vihjasin koondise tasandil duo all ennekõike seda, et mõlemad on olnud van Gaali valikutes - esimene suuremas rollis, teine mitte niivõrd, kuid siiski sinna üsnagi tugevalt kaasatud. Lõppenud hooaeg iseenesest pooldaks isegi vastupidist jõudude vahekorda, Stefan kui kord tegi tänavu märgatavalt palju saatuslikke vigu, samaaegselt kui esimeste voorude järel ennast uuesti leidnud Joris oli justkui härra kindlus ise. Kuid küllap tagamõte on siiski noore kaitseliini sisse mängitamine. Just selle viimati mainitu valguses isiklikult pigem eelistaksin, et praegune potensiaalne Brasiiliasse sõitev kaitseliin (Janmaat-de Vrij-Martins Indi-Blind) jääks veel aastaks kodumaa murule pallima, kus on mänguaeg ligikaudu garanteeritud ning sedasi suuremad eeldused hoida ka Oranje kaitseliin koos. Tulusamatele platsidele suundudes on siiski oma risk pingile taanduda ja sedakaudu koondisesse tekkinud põhikaitsetuumik laguneks jälle laiali.

Kindlasti on mõlemal optsioonil omad plussid ja miinused. Blind tundub neist neljast vast kõige kindlamalt kodumaale jäävat kuna äsja pikendas veelgi oma kehtivat lepingut. Kolme Feyenoordi palluri suhtes on sahinaid rohkem ehkki midagi konkreetset pole veel välja käidud. Ise loodaksin ka mõne teise kaitsja jõulisemat sekkumist koondise algelftali kuna vigastus või kehv mänguvorm võib tasakaalu välja viia ja siis oleks kasulik kui mõni tõsisem back up olemas oleks. Willems, Bruma, van Rhijn ja Viergever/Nuytick/Gouweleeuw/van der Hoorn/van Dijk oleksid minu meelest tõsised konkurendid praegusele kaitsenelikule.

[Blue Rock]

Kindlasti on mõlemal optsioonil omad plussid ja miinused. Blind tundub neist neljast vast kõige kindlamalt kodumaale jäävat kuna äsja pikendas veelgi oma kehtivat lepingut. Kolme Feyenoordi palluri suhtes on sahinaid rohkem ehkki midagi konkreetset pole veel välja käidud. Ise loodaksin ka mõne teise kaitsja jõulisemat sekkumist koondise algelftali kuna vigastus või kehv mänguvorm võib tasakaalu välja viia ja siis oleks kasulik kui mõni tõsisem back up olemas oleks. Willems, Bruma, van Rhijn ja Viergever/Nuytick/Gouweleeuw/van der Hoorn/van Dijk oleksid minu meelest tõsised konkurendid praegusele kaitsenelikule.

Kindlasti on mainitud nimekirja jätkuks oma sõna sekka öelda ka sealhulgas kogenud Heitingal, kes 2004. aasta EM-ist alates on kaitseliinis figureerinud. Järgmine hooaeg võib olla ka Johnny jaoks uue ajastu algus seoses mehe praeguse koduklubi värskete tuultega ning päris maha kanda ei saa ka teist kogenud Khalid Boulahrouzi, kes mingil kummalisel kombel endiselt üsnagi sageli koondise nimekirja eksib, ehkki on jäänud seal küll viimaste pingisoojendajate sekka. Praeguse seisuga kõige kindlamana tunduva viisiku (Janmaat, de Vrij, Martins Indi, Vlaar, Blind) taga on oma kohta noolimas ennekõike van Rhijn, Mathijsen ja Willems, ent palju võib aastaga veel muutuda ning ajalugu on mitmeid kordi näidanud, et ka viimasel MM-i eelsel aastal võib valikutesse kerkida nimesid, keda sinna eelnevalt ei osanud prognoosidagi.

[Tofoa]

Ärge unustage Gregory van der Wiel'i.

[midfielder]

U-21 algas siis Jong Oranjele suurepärase 3:2 võiduga ühe suurfavoriidi Saksamaa üle. Kahjuks ei õnnestunud esimest poolaega näha kuid Eredivisie Live stuudio kommentaaride baasil olnud esimene ja teine poolaeg olnud kui öö ja päev. Õnnestus vaid näha teist poolaega ja see oli ikka kehvake, mis kehvake. Juba teisel minutil lasti teenida penalti, mil Zoet tõmbas sakslase maha ning teise värava sünni juures ei mänginud just kõige paremini De Vrij, kes oli teatud määral süüdlane ka esimese penalti sünni juures.

Õnneks vahetusest sekkunud Fer lõi nurgalöögist tulnud palli võimsalt peaga võrku ja seega võeti magus 3:2 võit igipõlise rivaali üle.

Avapoolajal sahistasid võrku Maher ja Wijnaldum ning kommentaaride põhjal oli võimalusi veelgi kuid teine poolaeg vajuti kaitsesse ja lasti täielikult sakslastel domineerida ja vabalt lükata.

Arusamaatuks jäi ka treener Cor Poti esimene vahetus, kui vahetas Wijnaldumi vastu Waalwijki Josefsooni, kui pingil olid nt. Depay ja Hoesen. Depay sai küll lõpus mängu, kuid oleks võinud palju varem sisse tulla kuna Josefsoon oli suhteliselt kasutu ja raiskas suurepärase 1-1 võimaluse 2:1 eduseisul kui oleks võinud juba mängu saatuse otsustada.

Teise poolaja baasil saab kõvasti kriitikat De Vrij, kelle vigadest sündisid mõlemad sakslaste väravad (esimene kaudselt kui lasi mehe läbi ja Zoet pidi ta karistusalas maha tõmbama).

Pühapäeval mängitakse Venemaaga ning kui sealt suudetakse kolm silma võtta, siis usun on kindlasti lootusi edasi pääseda kui just sakslased hispaanlasi ei võida ja Jong Oranje omakorda hispaanlastel kaotaks. Siis tekiks surnud ring. Esimese mänguvooru põhjal Venemaa tundub olevat selle grupi autsaider.