Hollandi jalgpall

[Blue Rock]

Feyenoord - Viimistlustööde aeg


Feyenoordi mullusesse hooaega pikemaid üla- ega alamägesid ei mahtunud, kuid sellegi poolest mängupildis oli suur erinevus, sõltuvalt sellest kas mängiti kodus või mitte. Kodumurul pallides kogunes 17 mängust 14 võitu ja kolm viiki, seevastu võõrsil mängides statistika oli tunduvalt tagasihoidlikum (7-3-7), mis on ka üks peamisi põhjuseid, miks meeskond päris tabeli tippu ei suutnud ronida. Noor punt väristas liigselt jalga mängudes, kus pidanuks otsustav nael vastaste kirstu lüüa. Üks arvastatav põhjus sellele oli samas ka see, et koondise treener Louis van Gaal on valinud ohtralt Feyenoordi mängijaid Oranjesse, mis tahes tahtmata lisab mängijate koormust ja annab pikemas jooksus varem või hiljem väsimusena tunda.

Rottedamis on arutatud uue staadioni ehitamist. De Kuip hakkab olema juba suhteliselt vana, kuid samas selle väärtus, ajalugu ja sellega kaasnevad tunded on sedavõrd tugevad, et see plaan nii kergelt läbi ei lähe. Kuid sellest hoolimata Feyenoord on juba teatanud, et nemad staadioni rendilepingut enam ei pikenda, mis tähendab seda, et senise lepingu kohaselt jätkatakse praegusel kodustaadionil aastani 2018. Kus seejärel mängima hakatakse, seda ei tea hetkeseisuga kindlalt veel keegi.

Klubi boss Martin van Geel pole sugugi mitte rahul sellega, et van Gaal teatas juba varakult enne MM-i, et ei kavatse peatreereri ametis jätkata. See omakorda on käivitanud kõikvõimalikud spekulatsioonid uuest tüürijast ning Feyenoord mõistagi kardab, et Ronald Koeman on esikohal sellel rindel. Koeman ise on juba teatanud, et tal poleks selle väljakutse vastu midagi ning mehe viimaste aastate CV kahtlemata pooldab ka omalt poolt seda võimalust.

Erwin Mulder jätkab endiselt postide vahel ning pisike kreeklane Kostas Lamprou astub tulle juhul kui eespool mainitu peaks sinisele lehele jääma. Kaitseliin koosneb juunioritest ja Joris Mathijsenist. Viimati mainitu saabus aasta tagasi Malagast ning esimeste voorude alusel mehe ”parim enne” tundus juba läbi olevat, kuid hiljem kogenud keskkaitsja parandas enda mängu tunduvalt. Mathijseni paarilisena jätkab Stefan de Vrij, keda on juba aastaid ülistatud uueks kaitsetäheks Hollandis. Kahtlemata väga andeka mängijaga on tegemist, kuid aegajalt tundub, et noormehe mängust see viimane nüanss jääb puudu, oli tegemist siis oma enda laiskusega või millegi muuga. Mõnevõrra Mathijseni soetamine mõjutas siiski negatiivselt optimaalsele koosseisule, sest Bruno Martins Indi pidi seetõttu nihkuma vasakule äärele, mis pole sugugi tema jaoks parim positsioon. Pole ka välistatud, et jõuline kaitsja pallib algaval hooajal kusagil mujal, kui sadamalinnas. BMI lisaks teine mängija, kelle jaoks Mathijseni saabumine pole kasuks olnud, on Miquel Nelon, kes on omaduste poolest parim valik kaitseliini vasakule tiivale. Paremat äärt domineerib Daryl Janmaat, kes pallis briljantse hooaja. Jordy van Deelenist on samuti arvestatav mängumees koorumas ning paari aasta pärast selle koha tõenäoliselt endale saamas, juhul kui Janmaat suuremate rahapatakate järele suundub.

Keskvälja tasakaalustaja Jordy Clasie lepingupikendus oli suve üks suurimaid rõõmusõnumeid fännidele. Mehe paariliseks on Tony Vilhena, kes tõusis mulluse jooksul regulaarsesse algkoosseisu. Ründava poolkaitsja Lex Immersi esimene hooaeg Feyenoordis oli täis tõuse ja mõõnasid, kuid üldkokkuvõttes hinne jääb siiski positiivseks. Ruud Vormer on tagavara kaitsvamasse rolli ning John Goossens noolib Immersilt mänguminuteid. Hooaja alguses seevastu mehele on avanemas koht ründeliini vasakult äärelt, kuniks seal tavaliselt opereeriv Jean-Paul Boëtius vigastusest taastub.

Väravate löömine on suurepärase hooaja pallinud itaallase Graziano Pelle esmaülesandeks. Pelle kõrval paremal serval kihutab Ruben Schaken ning teiselt äärelt leidub võimsa debüüthooaja pallinud Boëtius, kes küll esimesed ringid vahele peab jätma. Pingilt aga paraku võrdväärseid asendajaid ei leidu. Elvis Manu on laenult tagasi, kuid hooaja esimesed neljal mängul peab ta varasemate pattude tõttu karistust kandma. Treeningmängude alusel Mitchell te Vredest võib isegi kasvada asjalik asendus Pellele, kuid seda alles paari aasta pärast. Lisaks leidub koosseisust Wesley Verhoek, kellelt mulluse alusel midagi erilist ei oodata. Anass Achahbar omakorda sokutatakse kusagile laenule ning Sekou Cissele otsitakse uut tööandjat.


Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Mulder – Janmaat, de Vrij, Mathijsen, Martins Indi – Clasie, Vilhena, Immers – Schaken, Pelle, Boëtius
Jälgi teda: Graziano Pelle – itaallase soetamine oli võrreldav loto peavõiduga. Paar aastat varem mees ligikaudu naerdi AZ-st minema, kuid mulluse alusel enam keegi ei kahtle mehe võimetes.
Ennustus: Ronald Koemani projekt on senini olnud suur kordaminek ning juba kahel korral on oldud tabeli tipule väga lähedal. Nüüd on tõenäoliselt algamas mehe viimane hooaeg Feyenoordis ning eesmärgiks pole mõistagi midagi muud, kui praegune projekt edukalt lõpule viia. Ajaxi lükkamine troonilt ei pruugi olla aga kerge. - 2.koht.




Go Ahead Eagles – Noorte tiibade tuleproov


Suuremate ootusteta mullust hooaega alustanud Go Ahead Eagles oli kevadeks ka ise üllatunud, kui vormistas koha Eredivisies. Praktiliselt kogu hooaeg möödus turvaliselt tabeli keskmikus ning alles viimastes voorudes nähtud lõpuspurdiga saavutati koht üleminekumängudesse. Edaspidine kulges nagu õlitatult: esmalt suruti Dordrecht vastu muru, seejärel anti korralik õppetund VVV Venlole ning otsustavas ringis näidati Volendamile koht teistkordselt koht kätte, olles juba eelnevalt viimases ringis rikkunud nende otse liigasse tõusmise võimalused. Sedasi ollakse peale 17 aasta pikkust pausi jälle kõrgeimal tasandil.

Tõusu peaarhidektiks oli alles aasta tagasi treeneri ametisse nimetatud Erik ten Hag, kes aga otsustas suvel siirduda Bayern Müncheni reservmeeskonna lootsiks, mida ei osatud sugugi mitte oodata. Asemele soetati mullu Belgias sealset Cercle Brugget vahelduva eduga juhendanud Foeke Booy. Töökoormust mehel kindlasti jagub, sest lisaks sellele usaldati talle ka spordidirektori volitused, mis tagab omakorda selle, et saab oma käe järgi meeskonna kokku panna.

Staadioni uuendamine oli üks suvistest põhiteemadest. Mahutavust on lisatud ning samas paigaldati ka soojendussüsteem muru alla. Klubi juhtkond oli esialgu kaldumas kunstmuru kasuks, kuid fännide tugev protest käivitas suurejoonelise rahakogumisoperatsiooni, mille tulemusena jätkatakse siiski looduslikul murul.

Utrechtist vabanenud Eric Cummins on meeskonna uueks esikindaks, kelle taga on arenemas noored Patrick ter Mate ja Ruben Lucas. Kaitseliinis on muutused jäänud võrdlemisi vähesteks ning tõenäoliselt algkoosseisust leidub kolm mängijat, kes seisid liinis juba mullusel hooajal. Xandro Schenk osteti Ajaxist endale püsivalt ja tema jätkab vasakul äärel. Keskel opereerivad pikakasvulised Jop van der Linden ja Bart Vriends ning paremale on paigutada Heerenveenist laenule toodud Doke Schmidt, kelle tase liigas on võrdlemisi kaheldav. Taustal ootavad võimalusi Fortuna Sittardist saabunud Joeri Schroyen ning Dordrechtista soetatud Mawouna Amevor.

Keskväljal on toimunud paar muutust, kuid üldpildis olukord on suhteliselt rahuldav. Suurimaks kaotuseks võib pidada laenul olnud mängujuhi Quincy Promesi naasmist Twentesse. Asemele on nüüd võtta Dordrechtist tulnud Jeffrey Rijsdijk, kes küll päris samasugust klassi ei esinda. Deniz Türüç võib pallida nii kaitsvas, kui ka ründavamas rollis. Lõhkuva poolkaitsja kohale kandideerib tugevalt Joran Pot, kes on olnud Jupiter liigas üks parimatest enda positsioonil. Poti lisaks on sarnasteks ülesanneteks olemas veel Sjoerd Overgoor ning uut verd esindav Lars Lambooij.

Kogenud Marnix Kolder on muidu noores meeskonnas ründeliini liidriks. Äärtel jooksevad kiired Xander Houtkoop ja Jarchinio Antonia, kes pole kumbki liigatasandil tuult purjedesse veel saanud, ent saavad selleks nüüd uue võimaluse. Täiendusi on sellele sektorile veel oodata, sest taustalt leidub hetkel üksnes kogematuid reservmeeskonna tegelasi.


Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Cummins – Schmidt, van der Linden, Vriends, Schenk – Overgoor, Pot, Türüç – Houtkoop, Kolder, Antonia
Jälgi teda: Marnix Kolder - 32 eluaastast hoolimata kogemust liigamängudest on Groningeni päevadelt võrdlemisi vähe ning mees on siiamaani pigem teise tasandi tegija templi otsaette saanud.
Ennustus: 17. koht - võib öelda, et sel korral tõusti liigasse pisut enneaegselt, sest konkreetsed plaanid sellest polnud veel sugugi valmis. Meeskond on äärmiselt noor ja kogematu sel tasandil, mis tõenäoliselt osutub ka saatuslikuks.

[Blue Rock]

FC Groningen – Positiivsus ennekõike


Groningen alustast mullust hooaega Robert Maaskanti eestvedamisel uue retseptiga. Maaskantil oli eelnevalt ette näidata head tulemused keskklassi meeskondades ja positiivne hoiak, mida nähti kasulikeks faktoriteks lootsi valides. Üsnagi kiirelt hakkasid asjad aga viltu minema ja negatiivsuse keerisesse jõudes polnud juhtkonnal muud üle, kui koostöö lõpetada.

Iseenesest tulemuste valguses Groningenilt palju enamat polekski julgenud loota ning sealhulgas just ülikoolilinna punt oli see, kes tasavägises tabeli keskmikus kevadeks kõige suurema hüppe ülespoole tegi, ühtlasi seitsmendaks. Pilet Euroopasse jäi playoffides küll unistuseks, ent terviklikkuses hooajast osutus siiski positiivseks.

Algkoosseisu võtmepositsioonidele on uut verd ohtralt sisse toodud ning värskel treeneril Erwin van de Looi on omajagu töömaad ühise kooskõla leidmisel. Asjaolud muudab omalt poolt raskemaks ka asjaolu, et esmalt tegeleti üksnes müükidega ning alles seejärel, kui treeninghooaeg oli juba käivitunud, hakkasid uued näod trenni ilmuma.

Eelmisel talvel toimus võimuvahetus väravasuul, mil oma seikluste poolest tuntud brasiillane Luciano jäeti lõplikult pingile ning Marco Bizot kergitati uueks esinumbriks. Amsterdamist aasta tagasi soetatud Bizot haaras antud võimalusest tugevalt ning organiseeris meeskonna kaitseliini eeskujulikult. Kallipalgalisest Lucianost üritatakse meeleheitlikult suve jooksul veel lahti saada, misjärel oma poiss Stefan van der Lei saaks ülenduse teiseks numbriks.

Kogu keskkaitse ehitatakse uuesti, sest kapten Kees Kwakman suundus tasuta Bredasse ning tõusev täht Virgil van Dijk otsustas astuda järgmise sammu karjääriredelil ning kolis Glasgow Celtici ridadesse. Asemele saabus varem Zwolles ja NAC-is leiba teeninud Eric Botteghin ja Timo Letschert, kellest viimati mainitult oodatakse tulevikus vägitegusid. Tagavaravariandiks on Johan Kappelhof. Stefano Magnasco on kevadel nähtu alusel tõusmas paremale äärele esimeseks valikuks. Vasakult leidub Lorenzo Burnet, kelle etteasted kõiguvad päris palju, kuid potensiaali temas kahtlemata on. AZ-st tulnud Giliano Wijnaldum on samuti üheks alternatiiviks nii vasakule, kuid saab vajadusel hakkama ka keskel. Jonas Ivens saabus laenult tagasi ja on ise valmis mänguajast võitlema, kuid klubi juhtkond on teisel arvamusel. Emil Johansson on samuti nende hulgas, kelle teeneid enam ei vajata.

Ka keskväljal on toimunud muudatusi: Leandro Bacunasta suundus Aston Villasse, Tim Sparv Saksamaale teisele tasandile, Paco van Moorsel laenutati Cambuuri ridadesse ning Femi Ajilorele uut lepingut ei pakutud. Järele jäänud meestest Rasmus Lindgren on kindel valik kaitsvamasse ning Michael de Leeuw omakorda poolkaitse ründavamasse rolli. Viimati mainitule pakub konkurentsi Maikel Kieftenbeld, kelle eelmine hooaeg polnud parimate killast. Uus täiendus Nick van der Velden vabandas kohe esimesel treeningul pealtvaatajatele, paludes andestust paariaasta tagusele intsidendile, mil ta praeguse tööandja publikule keskmist sõrme demonstreeris. Reservmeeskonnas arenguga silma paistnud ja põhikoosseisu toodud Henk Bos sai hooajaeelses kontrollmängus põlvevigastuse ning on pikalt eemal, mistõttu on lisatäienduste leidmiseks võrgud vette lastud.

Ründeosakonnas on endiselt suur puudujääk korralikust väravamasinast, keda pole Groningenis Tim Matavz lahkumise järel nähtud. David Texeira pole seda ülesannet suutnud omaks võtta, ega ka target-mürakas Genero Zeefuikist pole suuremat rõõmu jagunud. Vasakul äärel opereerib edukalt Andraz Kirm ning teisele servale paigutatakse ADO:st saabunud Tjaronn Chery, kes on oivaline täiendus ründetegevuses. Lahkujate hulgast leidub Mitchell Schet.


Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Bizot – Magnasco, Botteghin, Letschert, Burnet – van der Velden, Lindgren, de Leeuw – Chery, Texeira, Kirm
Jälgi teda: Stefano Magnasco – äärmiselt ründava mängustiili poolest tuntud Magnasco andis mulluse hooaja lõpus tugevaid signaale sellest, et võib kerkida algaval hooajal komeediks.
Ennustus: treeneri eesmärgiks on panna meeskond ründavat jalgpalli mängima. Oodata on palju väravaid ja lahtist mängu ja vähemalt publikult ei hakka igav. Korraliku skoorija leidumisel koht kaheksa parema hulgas oleks igati reaalne - 8. koht.




SC Heerenveen – Tormijärgne elu


Nagu julges eeldada, oli Heerenveen mullu suvel sunnitud loobuma kogu ründeliinist ja sellest tingitult mujale suundunud Bas Dost, Oussama Assaidi ja Lucino Narsingh jätsid massiivse augu meeskonda. Välja teenitud eurokoht praktiliselt loovutati käest saates juunioritest koosnev kombinatsioon eelringidesse. Ka liigahooaeg algas keeruliselt, sest kõik algas praktiliselt taas nullist. Kevadringi esimesed mängud muutust ei toonud, ent hooaeg suudeti siiski päästa veebruari lõpus käivitunud võiduseeriaga, millega kergitati end playoff-kohtadele. Ehkki just nendes mängudes Heerenveenile ei ennustatud just kuigi palju punkte, sest vastasteks olid mitmed tabeli tipus eksisteerivad meeskonnad. Seeria käigus mäng oli kohati suisa naudinguline, kuniks playoffides suurepärast mängu näidanud Utrecht lülitas Friisimaa pundi auti.

Kui eelmisel aastal kogus tähelepanu Ajaxi kabinettides toimunud võimuvõitlus, siis sel korral langes Heerenveen sellesse keerisesse. Rahavoolude kavaldamise põhisüüdlaseks tembeldati tegevdirektor Robert Veenstra. Sponsoritele kulissides toimunu meeltmööda polnud, mistõttu mitmed neist ei soovinud ennast sellesse segadusse mässida ja keerasid rahakraanid kinni. Peale kuude pikkust segadust Veenstra andis survele alla ja astus tagasi võimaldades sedasi meeskonnale rohkem töörahu algaval hooajal.

Rootslane Kristoffer Nordfeldt on teinud võimsa sissetuleku postide vahele ning jätkab esinumbrina. Pinki soojendab kogenud Bryan Vandenbussch, kellel on algamas kümnes hooaeg Heerenveenis. Kolmandaks tõrjujaks on Ajaxist saabunud Chiel Kramer, kellele Kenny Steppe ruumi tegi.

Mullu nii kesisesse kaitseliini on tehtud mõned muudatused. Terve eelmise hooaja lahkumissoovidest pajatanud Jeffrey Gouweleeuw sai suvel enda tahtmise ka läbi ja pallib edaspidi AZ-i ridades. Teiseks lahkujaks on Mallorcast laenul olnud Gianni Zuiverloon. Mitchell Dijks saabus vasakkaitsjaks, kus talle konkurentsi pakub Soome koondislane Jukka Raitala. Keskkaitsesse on alternatiivideks Ramon Zomer, Christian Kum ja Arnold Kruiswijk. Paremal äärel opereeriv omakorda Pele van Anholt. Samal positsioonil võib näha ka Kumi, kuid mees ise eelistab keskel mängida.

Keskvälja, mis mullu pikka aega tasakaalust väljas oli, suhtes ootused on kõrgemad. Magnus Wolff Eikremi kannul oli ka tunduvalt kõvemaid klubisid, kuid norrakas otsustas Heerenveeni kasuks. Sven Kums on esmaseks alternatiiviks mehe paariliseks poolkaitsesse. Kumsiga samadest minutitest võitleb, peamiselt üksnes lõhkumist valdav, Joey van den Bergistä. Ülemiste poolikute valikus on Jong Heerenveenis pinnale tõusnud Hakim Ziyech ja hea debüüthooaja mänginud Marten de Roon.

Väravate löömise eest hoolitsesid eelmisel hooajal Filip Djuricic ja Alfred Finnbogason. Djuricicile lubati juba aasta varem, et sel suvel võimaldatakse talle üleminek. Nii ka juhtus ning Benfica on mehe uueks aadressiks. Finnbogassoni kannul on mitmed Saksa klubid ning islandlase jätkamine on veel lahtine. Laenul olnud Yassine El-Ghanassyt ei suudatud püsivalt endale saada ning Daniel de Ridder vabastati lepingust. Omaette juhtum oli Matthew Amoah, kelle hooaeg oli täielik katastroof. Statistikasse märgiti kõigest üks karikasarja mäng ning mõistagi koostööd enam ei jätkatud. Hetkeseisuga jätkava Finnbogasoni lisaks kesktormaja positsioonile on võtta sakslane Mark Uth, kes kogus aastakese reservmeeskonnas edukalt hoogu ja saab nüüd uue võimaluse. Ka Samir Fazli saab hakkama samal kohal. Äärtele on esmasteks alternatiivideks Rajiv van La Parra ja Yanic Wildschut, kellest kumbki pole võrreldav paariaasta taguse wingerite duoga. Tõsi van La Parra tagant on sirgumas väledajalgne Luciano Slagveer, keda peetakse klubi järgmiseks suureks nimeks, kes ilma peaks hakkama tegema. Marco Pappa noolib minuteid teiselt äärelt.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Nordfeldt – van Anholt, Kum, Kruiswijk, Dijks – Kums, de Roon, Eikrem – van La Parra, Finnbogasson, Wildschut
Jälgi teda: *Rajiv van La Parra – publiku ebasoosingusse sattunud van La Parra sai enda esituste valguses mullu üllatavalt palju mänguaega, hoolimata sellest, et mehe pealelöögid ja tsenderdused maandusid enamjaolt parklas.
Ennustus: 7. koht - suund võib olla kuhu tahes. Djuricic on läinud ja Finnbogasoni jätkamine on kõike muud, kui kindel. Kaitsesse on vaja täiendusi, et kuid nii muidu töörahu on vähemalt esialgu garanteeritud. Playoff-kohad sihikul.

[Blue Rock]

Heracles – Projekt noortega, vol. XX


Kõige julgema taktikaga mullu silma paistnud Heracles pakkus publikule lõbu kogu raha eest. Väikse eelarvega koguti taaskord põnev ja äärmiselt ründejõuline kooslus ning julgest taktikast tingitult Almelo pundi mängudes väravaid taoti hoolega nii enda, kui ka vastaste võrku. Heracles oli üks vähestest, kes mängis palju kolme mehe kaitseliiniga, kuna treener Peter Bosz soovis keskväljal suuremat kontrolli. Kohati suisa hulljulgena tundunud taktika tõi lõppkokkuvõttes 12. koha, ehkki eeldusi olnuks ka enamaks, kui võtmemängijate Samuel Armenterosi ja Willie Overtoomi teenetest poleks jaanuaris loobutud.

Kuigi juba paar aastat tagasi pidi asi esmalt juba selge olema, ent sellegi polest uue staadioni ehitamine takerdus bürokraatia hammasratastesse kuni selle suveni. Alles juunis muutus asi konkreetseks, kui linnavalitsus viimaks omalt poolt rohelise tule andis.

Head etteasted odavalt kokku pandud meeskonnaga pannakse tihtipeale ka mujal tähele. Kui kolm aastat tagasi meelitati Gertjan Verbeek AZ-i käsutajaks, siis sel korral loobuti Peter Boszi teenetest, kes edaspidi saab Vitesses materiaalselt hoopis teistsugustes tingimustes opereerida. Uueks lootsiks kinnitati Heerenveenis abitreereri rollis olnud Jan de Jonge, kes enda treeneri omaduste poolest peaks olema ideaalne valik Heraclesile.

Remco Pasveer on kindel esmane valik postide vahele, ehkki ka mujal on huvi mehe teenete vastu ilmnenud. Juhul, kui Pasveer peaks lahkuma, siis paigutatakse väravasse Dennis Telgenkamp, kes sai mullu väärtuslikku mängupraktikat Cambuuri ridades.

Kaitseliinis opereerib nüüd tõenäoliselt jälle, mullu nähtud kolme asemel, neli meest. Keskkaitsesse on alternatiive omajagu: Ben Rienstra on kindel algkoosseisu tegija ning saab endale paariliseks emma kumma paarist Bart Schenkeveld ja Jeroen Veldmate. Austraallane Jason Davidson on samuti üheks variandiks, juhul kui kolm eelmist omadega hätta jäävad. Paremale äärele on kandidaatideks keskpärased Milano Koenders ja Mike te Wierik, vasakule paigutatav Christian Dorda on mõnevõrra kindlam lahendus. Vajadusel võib arvestada ka Dragan Paljici teenetega, kes meeldamini mängiks küll keskväljal.

Poolkaitsesse võib tekkida veel suur auk, juhul kui meeskonna mootor ja standardolukordade ekspert Lerin Duarte rebitakse üleminekuaperioodil veel käest. Kaitsvamatesse rollidesse mehi piisab. Kwame Quansah on pikemat aega domineerinud keskvälja alumist korrust ning Thomas Bruns esindab dünaamiliste box-to-box poolkaitsjate osakonda. Taustal on enda võimalust ootamas Dario Vujicevic, kes on esmane valik Duarte asendajaks. Joey Bertelman ja Ben Rienstran vend Daan on ülejäänud keskpoolikud.

Praktiliselt kogu ründeliin on tühjaks pumbatud. Talvel lahkunud Samuel Armenterosile järgnes suvel Everton, kes suundus Aasiasse pensionipäevadeks raha koguma. Laenul olnud Geoffrey Castillion kutsuti tagasi Ajaxisse ning Ninos Gouriye pallib edaspidi Den Haagis. Saabujate nimekirjas on Venlost saabunud vasakäär Brian Linssen. AZ-is tuli laenule potensiaalne söödumasin Mikhail Rosheuvel, kes üritab karjäärile tuult purjedesse saada. Mõlematel äärtel figureerib andekas, kuid raske iseloomuga, Oussama Tannane kolis Almelosse omakorda Heerenveenist. Target-ründaja positsioonile organiseeriti meie põhjanaaber Aleksei Kangaskolkka. Matias Schamp ja Jaroslav Navratil on veel sedavõrd rohelised, et algaval hooajal palju platsile ei saa.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Pasveer – Koenders, B.Rienstra, Schenkeveld, Dorda – Quansah, Bruns, Duarte – Rosheuvel, Kangaskolkka, Linssen
Jälgi teda: Aleksei Kangaskolkka – Jonköpingust soetatud soomlasele on planeeritud suurt rolli. Tõelist konkurentsi sellele positsioonile pole, seega vähemalt mänguminuteid peaks kogunema igati piisavalt ja kes teab, õnnestudes sedakaudu võimaluse murda ennast ka Soome koondisesse põhitegijaks.
Ennustus: kuivõrd kiirelt tänavusest kooslusest suudetakse lihvida samal lainepikkusel olev meeskond, on põhiküsimuseks. Muudatusi on taaskord olnud palju ning oma aja see kahtlemata võtab. Eeldatavasti jätkatakse samadel positsioonidel, kuhu mullu jäädi – 13. koht.


'

NAC Breda – Raskemad ajad seljataga


Mulluse hooaja eel polnud just kõige roosilisemad väljavaated. Majanduslik seis oli nukker ning klubi juhtkonna ja treenerite vahele tekkinud mõra ei parandanud olukorda. Treener John Karelse leidis ennast üsnagi kiirelt töötute hulgast. Hetkeliselt asendajaks nimetatud Adrie Bogers järel leiti püsivam lahendus juuniorite meeskonnas head tööd teinud Nebojsa Gudelji näol, kelle eestvedamisel mäng paranes silmnähtavalt ning tabeli viimased read vahetusid kevadeks 13. koha vastu.

Eelmisel hooajal oldi hädas viletsa murukattega, kus ajahammas oma töö ära hakkas tegema. Kui üldiselt vahetakse muru uue vastu iga 1-2 aasta tagant, siis Bredas poldud seda tehtud 10 aastat. Ilmselt poleks seda veel tehtud, kuid kuna ka selle all olev soojendussüsteem ei suutnud talvel väljakut enam piisavalt kiirelt sulatada, oli tõehetk käsil.

Puurilukkude osakonnas on meeskond isegi tugevamaks muutunud. Esinumber on endiselt 32-aastane Jelle ten Rouwelaar, kes väravavahina alles läheneb karjääri tippaastatele. Teine arvestatav jõud, kes esialgu küll pingil alustab, on Bredasse tagasi saabuv vana tuttav Gabor Babos. Ungarlane alustas enda pikaajalise Hollandi tuuri just nimelt NAC-i ridades vahemikus 2000-2004, misjärel suundus Feyenoordi ja sealt edasi Nijmegeni ridadesse.

Kaitseliinis on toimunud palju muudatusi. Mõlemad keskkaitsjad, Kees Luijckx ja Eric Botteghin, on lahkunud ning asemele on saabunud Henrico Drost (RKC) ja ennegi NAC-is mänginud Kees Kwakman (Groningen). Paremal äärel jätkab hästi esinenud Sepp de Roover, kellele pakub konkurentsi samuti kogenud belglane Gill Swerts. Vasakul küljel jätkab mullu koha endale röövinud Kenny van der Weg jättes tollase esinumbri Mark Loomsi pingile. Jens Jansele uut lepingut ei pakutud ja mees jätkab enda karjääri Hispaania palmide all.

Treeneri poeg Nemanja Gudelj võttis järgmise sammu karjääriredelil ning suundus AZ Alkmaari ridadesse. Nii muidu on poolkaitseliin püsinud kenasti koos. Tim Gilissen ja Jordy Buijs hoolitsevad musta töö eest ning Anouar Hadouir on mängujuhi rolli endale haaramas. Teiseks alternatiiviks sellelle positsioonile on Jeffrey Sarpong. Varem pikalt Rodas mänginud Boldizsar Bodor saabub Belgia väljakutelt ning on kõlblik kõikidel positsioonidel vasakul tiival. Allrounder Joey Suk saabus samuti kallist naaberriigist, kuid eriti suurt rolli algaval hooajal ei saa. Ülejäävaid minuteid noolib tema lisaks ka Mats Seuntjens.

Eesliinides jätkab esinumbrina iginoor Anthony Lurling, kes ladus mullu peotäie fantastilisi väravaid. Alex Schalk ja laenule saabuv Rydell Poepon ootavad Lurlingi taustal enda võimalusi. Eelmisel hooajal läbimurde teinud Elson Hooi on esmane valik paremale äärele ning vasakul jätkab teist aastat järjest Standard Liegest laenule saadud Danny Verbeek. Vajadusel ka Lurling ja Hadouir saavad äärtel hakkama.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): ten Rouwelaar – de Roover, Drost, Kwakman, van der Weg – Buijs, Gilissen, Hadouir – Hooi, Lurling, Verbeek
Jälgi teda: Anthony Lurling – ründetegevuse maestro jalg tõuseb 36-aasta vanuses kergemalt, nagu paljudel kahekümnestel. Aegajalt veidi raske iseloomuga, kuid enda suhtumise ja eeskujuga kogub austust kõikjal, kus ka ei liiguks.
Ennustus: 11. koht - Nemanja Gudelji rekordmüügist saadud raha on kasutatud mõistlikult ning eeldused paremaks hooajaks on olemas. Euroopasse võimaldavad kohad jäävad liiga kaugeks, kuid väljalangemiskartust seekord kindlasti pole.

[Blue Rock]

N.E.C. Nijmegen – Operatsioon ”Jääsulatamine”


Kui rääkida totaalsest jäätumisest, siis võib näiteks tuua NEC-i. Veel kümme vooru enne lõppu oldi mõnusalt seitsmendal kohal, lähim tagaajaja oli 7 punkti kaugusel ning playoff -koht näis kindlana. Sellegi poolest viimasest kümnest mängust kogunes üks(!) ainuke punkt ja lõppkokkuvõttes suudeti vaid napilt üleminekumänge vältida. Irooniline asja juures oli see, et treener Alex Pastoor teenis lepingupikenduse märtsi lõpus, mil ka allakäik algas.

Eelmisel suvel tehti suuri muudatusi poolkaitsesse, kuid enamjaolt läksid uued investeeringud aia taha. Evander Sno meelitati heade lepingutingimustega Nijmegeni, kuid kartused ta südamevaevade naasmisest ajasid mehe ja klubi vahelised suhted sõlme. Sno oleks ise soovinud mängida, kuid NEC soovis vältida riske. Konflikt lõppes hooaja lõpumeetritel sellega, et lepingu tühistamine jäi ainukeseks võimaluseks. Geert-Arend Roorda oli teine, kellesse panustati palju, kuid kellelt saadi vähe vastu. Viletsat kevadringi on analüüsitud ning algav hooaeg näitab, kas midagi on ka sellest õpitud. Mängijate egode kokkupõrge oli üheks põhjuseks, mis omaltpoolt sisekliimat reostas. Algava hooaja põhiteemaks ongi selge rollide jaotus, tasakaalu leidmine nii väljakul, kui ka väljaspool seda.

23-aastane rootslane Kalle Johnsson tõuseb uueks esinumbriks. Seda paljunisti tänu sellele, et kogenud Gabor Babos ja Khalid Sinouh suundusid mujale. Kogemus täielikult postide vahelt siiski ära ei kao, sest Dennis Gentenaar naaseb jälle Eredivisiesse pallima. Esialgu teise kinda kohustused endale saav Gentenaar kandis mullu Almere City särki.

Kaitsjate osas on mõningaid liigutusi tehtud. Äärekaitsjatel Remy Amieux`il ja Nathaniel Willil sai leping läbi ning mõlematel lasti minna. Uueks täienduseks on sakslane Tobias Haitz. Algkoosseisu paremal ääreb haarab koha sisse Daan Bovenberg, kes saabus keset eelmist hooaega Utrechtist. Bovenberg on Pastoorile juba varem tuttav nägu ning teab kindlasti, kuidas mehest parim välja pigistada. Teisel äärel jätkab Kevin Conboy, keda võib ennustada hoiatuste edetabeli tippu. Rens van Eijden saab keskkaitses endale paariliseks kas Michel Breueri või Pawel Cmovsi. Breueri plussiks on samas ka see, et saab hakkama millisel tahes positsioonil kaitseliinis.

Keskvälja põhjal opereerib tugev duo Ryan Koolwijk - Victor Palsson. Koolwijk on mänginud Nijmegenis juba paar head hooaega järjest ning paariline Palsson, kes saabus mullu esialgu laenule, jättis endast sedavõrd hea mulje, et islandlane soetati püsivalt endale. Marcel Stutter ja uus täiendus Seydina Diarra on tagavaraks samadele positsioonidele. Kogu mulluse vigastusest tingitult vahele jätma pidanud Youri Loen sai uue lepingu ning võimaluse näidata, et mahub endiselt plaanidesse. Ründava poolkaitsja rolli ollakse istutamas klubi pärliks tituleeritavat Navarone Foori, kes veel mullu opereeris enamjaolt paremal äärel. Suureks pettumuseks osutunud Geert Arend Roordal omakorda on tükk tööd mahtuda mängivasse koosseisu. Nick van der Velden ja juba jutuks tulnud Sno leiduvad lahkujate nimekirjast.

Remondimees on ka ründeliinis omad muudatused jalule seadnud. Eelmisel hooajal vasakul äärel opereerinud, ja samas Lasse Schöne mantlipärijaks tituleeritud, Sören Rieks oli üks vähestest õnnestujatest. Paremal äärel on 19-aastaseAlireza Jahanbakhshi suhtes ootused kõrgele seatud. Tipuründaja positsioonile on tehtud kapitaalremont. Uueks targetmeheks soetati inglane Michael Higdon, kellel on võimsad löögid ning oskus trahvikastis olla õigeaegselt seal, kuhu pall maandub. Teine uus nimi on skautidele silma jäänud sakslane Christoph Hemlein, kes võib soovi korral ka äärel pallida. Vähemalt üht nime otsitakse veel juurde, et kogu hooaja koormusele vastu pidada.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Johnsson – Bovenberg, van Eijden, Breuer, Conboy – Koolwijk, Palsson, Foor – Jahanbakhsh, Higdon, Rieks
Jälgi teda: Michael Higdon – Šotimaal mullu väravakuningaks kroonitud ja pallurite endi poolt aasta mängijaks valitud Higdonilt oodatakse mehetegusid ründeliinis.
Ennustus: eelmise hooaja lõpp oleks vaja kiirelt unustada, sest nagu toonane näitas, allakäigutrepp võib osutuda vägagi järsuks. Koosseisu vaatevinklist eeldused rahuldavaks hooajaks on olemas. Paljunisti sõltub noorte esilekerkimisest ja seniste võtmemängijate panusest. Koht tabeli keskmiku alumises osas on kõige reaalsem – 15. koht.




PEC Zwolle – Jansi juhendusel sümpaatiapunkte koguma


Zwolle jätkas sealt, kuhu Jupiter liigas eelnevalt oli jäänud. Ründava orientatsiooniga jalgpalli on lust vaadata ja saavutatud 11. koht oli palju enamat, mida oodati. Vaatamata sellele, et väljalangemise vältimine on tõusjameeskonna peamiseks missiooniks, oli tegelikkuses selle kartus võrdlemisi kaugel reaalsusest. Hooaja üheks kulmbinatsioonipunktiks oli PSV häbistamine nende elektroonikatehase meeste enda kodumurul. Isegi treeneriduo Art Langeler ja Jaap Stamvarajane teadeanne hooaja lõppedes mujale siirdumisest ei masendanud meeskonna etteasteid.

Suviseks põhiteemaks on olnud järgmise sammu võtmine teel suurtemate eesmärkideni, milleks on esmaselt kanna kinnitamine Eredivisies. Eelarvet on suudetud kopsakamaks muuta, staadionit on veidi laiendatud ning treenerivahetus toimus igati valutult. Viimati mainitu valdkonnas uueks lootsiks Ron Jans on kogenud tegija sel tasandil, kellest peaks jaguma Zwollele rõõmu pikaks ajaks. Ühtlasi tähendab see Jansi naasmist klubisse, kust kõik tema jaoks omal ajal ka alguse sai. Tuttavas miljöös tegutsemine ning realistlikud ootused peaks tagama töörahu. Mees teatas juba varakult, et kavatseb ehitada tulevikku juba olemas oleva vundamenti peale, seega sümpaatiate kogumist on oodata ka algaval hooajal.

Väravavahtide sektoril on asi kontrolli all. Diederik Boer tõestas mullu, et saab kenasti hakkama ka liigatasandil. Teiseks numbriks saabus Kevin Begois.Kogu kaitseliin on püsinud hästi koos, mis tõotab head. Ainukeseks lahkujaks on tahaplaanile jäänud Norichio Nieveld. Keskkaitses opereerivad võimsa hooaja mänginud Darryl Lachman ning kogenud Joost Broerse. Talvel Volendamist siirdunud Maikel van der Werff astub vajadusel tulle. Vasakpoolne tiib on heades kätes, sest endine ründaja Rochdi Achenteh sai enda jaoks uueks mängupositsioonil suurepäraselt hakkama. Taustal ootab võimalust Bart van Hintum. Paremat külge domineerib, samuti tubli hooaja mänginud, Bram van Polen.

Poolkaitseliinis on toimunud paar muudatust. Arne Slot tõmbas karjäärile joone alla ning laenul olnud Wiljan Pluin naases Roda ridadesse. Uute täienduste hulgast leiduvad, Feyenoordist mänguminutiteta jäänud, Kamohelo Mokotjo ning PSV-s lepingust vabanenud Stef Nijland. Mokotjo on moderne keskvälja põhjal opereeriv mängujuht, kes lahendab olukorrad pigem tehnika, kui jõuga. Nijland saabus ründavaks keskväljameheks üritades ühtlasi ka enda karjääri uuesti rööbastele saada. Poolkaitsetriot täiendab hea liikumisega Mateusz Klich, kes oli esmalt laenul, misjärel poolakas soetati püsivalt enda ridadesse. Mitmekülgne Jesper Drost hakkab saama samuti hulganisti mänguaega.

Ründetsooni otsitakse veel täiendusi. Laenul olnud Denny Avdic tõusis publiku lemmikuks, kuid mehe endale saamine osutus võimatuks ülesandeks. Teisele laenul olnud mängijale, Arsenio Valpoortile, seda võimalust isegi ei pakutud. Fred Benson on sedasi kõige potensiaalsem valik tipuründajaks. Mullune polnud mängija jaoks küll paremate killast, kuid eeldused selleks on olemas. Konkurendiks saabus Feyenoordist laenatud Guyon Fernandez, kellel kiirust jagub, kuid liikumine platsil ja pingetaluvus jätavad veel palju soovida. Wingerite osakonnas kõige säravamaks nimeks on mullu ennast läbi löönud Youness Mokhtar, ehkki tema suhtes on õhus kartus, et keegi napsab nooruki veel enda ridadesse enne üleminekuakna sulgumist. Kõige rohkem huvi on tundnud siiamaani Twente ning selle stsenaariumi täideminek jätaks suure augu meeskonna ääreründajate osakonda. Ülejäänud alternatiivideks kui kord on keskpärased Ronnie Reniers, Furdjel Narsingh ja Mustafa Saymak, kellest viimati mainitu suhtes mõningaid ootuseid siiski on.


Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Boer – van Polen, Lachman, Broerse, Achenteh – Mokotjo, Klich, Nijland – Saymak, Benson, Mokhtar
Jälgi teda: Youness Mokhtar – mullu ennast läbi löönud noor ääreründaja on äratanud kiirelt huvi konkurentides. Mehe võimaliku lahkumisega kaoks eesliinidest omajagu kiirust ja ettearvamatust.
Ennustus: 12. koht - Ron Jansi eesmärgiks on muuta tegevust veel astme võrra professionaalsemaks. Koht tabelis tõenäoliselt ei tõuse, kuid pikema plaani elluviimiseks tähtis on endiselt liigas püsida. Praegu jalul oleva pundiga, kus on kreatiivsust ja stiili piisavalt, see ei tohiks probleemiks olla.

[Blue Rock]

PSV – Cocu revolutsioon

Vaatamata sellele, et meeskonda edasiviivaid sektoreid täiendati igas leemes keedetud kogenud Dick Advocaati ja Mark van Bommeliga, mullune missioon meistritiitel Eindhovenisse tagasi tuua osutus ülearu keerukaks. Kaitseliini tugevdamise asemel uued täiendused on viimastel aastatel soetatud jätkuvalt ründavamatesse rollidesse, mistõttu meeskond on juba mõnda aega olnud tasakaalust väljas. Sama needus andis tunda ka mullu. Ja kuigi lõpptabelis oldi teised, siis hooajaga kogutud 9 kaotust liigas ja järjekordne tiitlist ilma jäämine oli PSV mõõdupuu järgi järjekordset pettumust tekitav tõsiasi. Euroteekond lõppes juba grupifraasis, ega lohutust saadud ka koduses karikasarjas, mille finaalis mõru pill alla oli sunnitud neelama.

Nüüd on algamas uus ajastu äärmiselt noore meeskonnaga. Projekti eestvedajaks palgati klubi juunioritega tegelenud Phillip Cocu, kellel on ka esindusmeeskonna tüürimisest mõned kuud kogemust üleeelmisest hooajast. Cocule on antud hulganisti otsustamisvõimu ning selle käigus on mees teinud endale meelepäraseid ümberkorraldusi nii klubi organisatsioonis, kui ka treenerite ja mängijate osas. Kuigi Marcel Brands on ametinimetuse poolest endiselt selleks, kes tegeleb mängijate sisse- ja väljarändega, on juhtnöörid ka selles valdkonnas tugevalt Cocu kätes.

Juba augustis on oodata suurt tähtpäeva, sest kuu viimasel päeval möödub 100 aastat klubi asutamisest. Juubilar ise mängib samal päeval kodumurul tõusjameeskonna Cambuuriga ning õhtune programm koosneb liigamängu lisaks kõikvõimalikest pidustusest. Philips staadioni siseruumidesse on varsti valmimas ka PSV-muuseum, kus võib juubilari ajalooga tutvuda palgates näiteks midfielderi giidiks.

Noorte EM-il väravas seisnud Jeroen Zoet naaseb Eindhovenisse kahe Waalwijkis veedetud aasta järel. Üks Hollandi vuti suurimatest tulevikunimedest on saamas kohe suurt rolle, olgugi et taustal on enda võimalust noolimas Poola koondislane Przemyslav Tyton. Mullu postide vahel figureerinud Boy Watermani leping sai läbi ja Zoeti saabumise järel uut ei pakutud.

Pikaajaline murelaps ehk kaitse on saamas uue näo, mis küll automaatselt veel ei tähenda probleemide lahenemist. Atiba Hutchinson keeldus lepingupikendusest ning Wilfried Boumale ei antud selleks võimalust. Erik Pieters leping oli lõppemas aasta pärast ning Stokesse suundunust vasakkaitsjast sooviti saada väike üleminekutasu, et ta aasta pärast tasuta minema ei jalutaks. Timothy Derijck seevastu saadeti Utrechti laenule. Laenult tagasi on omakorda Stanislav Manolev, kellele kõikide üllatuseks ollakse lepingupikendust kaalumas. Kaitseliini uueks liidriks soetati Jeffrey Bruma, kellest on tasapisi mehe mõõtu keskkaitsja kasvanud. Bruma paariliseks konkureerivad brasiillane Marcelo, taanlane Zanka Jörgensen ning Manchester City laen Karim Rekik. Paremale äärele saabus Portugalist kolumblane Santiago Arias, kelle taustal ootavad võimalust Manolev ja esindusmeeskonda kergitatud Joshua Brenet. Vasakul jätkab suureks talendiks tituleeritav Jetro Willems. Vajadusel samale positsioonile on võtta ka laenult tagasi olev Abel Tamata ning esmaselt keskkaitsjaks koolitatud Rekik.

Keskväljal toimub suur remont vaatamata sellele, et mulluse alusel otsest vajadust selleks poleks olnud. Kuid kuna Mark van Bommel lõpetas karjääri, Kevin Strootman suundus AS Roma ridadesse, Ola Toivonen on jätkuvalt müügis ning meeskonna rahabossist Orlando Engelaarist suudeti vabaneda, siis sellega tekkinud auk on vaja ka täita. Poolkaitse kaitsvasse rolli soetati viimased aastad Lissabonis resideerunud Stijn Schaars, kelle esmaseks asendajaks on jaanuaris saabunud Oscar Hiljemarki. Mängujuhiks seevastu organiseeriti AZ Alkmaaris esile tõusnud Adam Maher. Georginio Wijnaldum on teine kvaliteetmängija, kellelt oodatakse ideerikkaid lahendusi poolkaitses.

Ukrainasse suundunud Jeremain Lensi ja Itaaliasse pallima läinud Dries Mertensi näol kadus ründeliinist suurte egode lisaks ka palju produktiivsust. Kesktormaja positsioonile on endiselt olemas Tim Matavz, kuid treeninghooajal nähtu alusel Jürgen Locadia haarab selle koha peagi endale. Vasakul äärel võtab Mertensi koha sisse seni supervahetusmehena tuntud Memphis Depay. Kontrollmängudes positiivselt silma paistnud Zakaria Bakkali on noolimas ülejäävaid minuteid. Paremale tiivale on esmaselt valikuks liiga üks kiiremaid mängijaid Luciano Narsingh, kes tõsi küll mõned kuud veel põlvevigastusest toimub. Seniks opereerib seal RKC-st napsatud Florian Josefzoon, kes on suures pildis justkui koopia Narsinghist. Lisaks eespool mainitutele ka Georginio Wijnaldum on mänginud viimaste aastate jooksul palju paremal äärel.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Zoet – Arias, Bruma, Rekik, Willems – Schaars, Wijnaldum, Maher – Narsingh, Locadia, Depay
Jälgi teda: Adam Maher – absoluutne A-kategooria mängumees Hollandi väljakutel, kellest on palju kasu mänguehitamisel ja rünnakute toetamisel.
Ennustus: Suured muudatused ning äärmiselt noore meeskonna lõplik komplekteerimine pikas jooksus võtab tahes tahtmata oma aja. Sellegi poolest Cocul on kätes paljulubav projekt, mis on puhkemas õide 2-3 aasta pärast - 3.koht.





RKC – ”Mul jällegi on ainult tühjad pihud”


Suure enamiku üllatuseks RKC jaoks osutus mullune hooaeg kergamaks, kui võinuks eeldada. Hooajaeelsed väljavaated polnud kuigi head ega suuremaid nimesid suudetud enda ridadesse meelitada. Neid puudujääke üritati asendada hea skauditöö ning olemas olevate mängijate arendamisega. Kuigi varasemaks trumbiks olnud ründeliinis midagi imelist ei nähtud, siis sel korral hästi koos püsinud kaitseliin asendas seda puudujääki ja mullu lasti enda võrku üksnes 48 väravat, mis oli paremult seitsmes näitaja.

Sel suvel RKC mullune meeskond varises kokku nagu kaardimaja sügistormis. Pikalt koos mänginud põhituumik rebiti lisaks kõigele käest peamiselt ilma üleminekutasuta, mis meeskonna majanduslikku poolt põrmugi ei aidanud. Eriti arvestades asjaolu, et mängijate keskmine palk oli mullu üksnes 90 000 eurot aastas. Superskaudi maine endale teeninud Janus van Gelderilt oodatakse taaskord kasulikke leide, kuid kasutusel olevate veelgi kahanenute vahenditega seda on kergem öelda, kui reaalsuses täide viia.

Kaks aastat laenul olnud Jeroen Zoeti etteasted olid sedavõrd muljetavaldavad, et naasmine PSV ridadesse oli loogiline lahendus. Uue esikinda otsimine on veel täies hoos ning viimati on testimisel olnud Chelseas tahaplaanile jäänud Ross Turnbull. Läbirääkimislaua taha jõudes mehe huvi kaob tõenäoliselt hiljemalt siis, kui hakatakse palganumbritest rääkima. Teiseks numbriks on endiselt Arjan van Dijk.

Mulluse hooaja kõige tugevam lüli ehk kaitseliin on nüüdseks üksnes ilus mälestus. Algkoosseisu mängijad Ard van Peppen, Henrico Drost ja Guy Ramos nopiti kõik ükshaaval käest. Van Peppeni asendajaks soetati Nijmegenist prantslane Remy Amieux, kelle jaoks need saapad tõotavad jääda pisut liiga suurteks. Teiseks uueks tegelaseks on töötukassast saabuv Mitch Apau, kelle endine tööandja Veendam pankrotti läks. Lõviosa ajast pinki nühkivale Frank van Mosseveldile on avanemas nüüd võimalus mänguaega saada. Üks mullu silma paistnud kaitsja on Cuco Martina näol veel alles, kuid üleminek on endiselt võimalik. Meeskonnast leidub veel kogenud Michael Lamey, kelle jaoks Eredivisie tempo on liiga kiireks osutumas.

Keskväljal nõnda suuri tagasilööke pole olnud ehkki Nourdin Boukhari ja Jeff Stans lahkusid ning Rodney Sneijder on sunnitud seda tegema. Regulaarsetest algkoosseisu mängijatest jätkavad endiselt Sander Duits, Imad Najah ja Robert Braber. Tõsi küll energilist keskväljamootorit Najahi veel sügisringis ei pruugi näha põlvehädadest tingitult. Mullu ränga vigastuse üle elanud Peter Jungschläger on seni asenduseks. Liidri omadustega Duits opereerib lõhkuvas rollis ning Braber on omakorda aktiivselt ülespoole liikuv ründav poolkaitsja. Kenny Anderson on enda juunioritest kerkiv uus nimi, kellele avaneb võimalus enda oskuseid meeste seas demonstreerida.

Mullu väravakütiks soetatud Teddy Chevalier virises sedavõrd palju, et mees kupatati üle parda enne hooaja lõppu. Seevastu tunduvalt positiivsema mulje endast jättis aga Florian Josefzoon, kes teenis heade esitustega koha noorte MM-ile ja suundus seejärel PSV ridadesse. Juba niigi hõredasse ründeliini löödi justkui viimane nael kirstu sellega, kui Mart Lieder esimeses treeningmängus enda põlvele liiga tegi ning sellest tingitult alles järgmisel aastal platsile naaseb. Vedurijuhiks palgati mullu Willem II-ga Jupiter liigasse sukeldunud Aurelien Joachim, keda võib kevadel oodata samasugune saatus. Teiseks ründajaks soetati pikakasvuline prantslane Jean-David Beauguel. Paremale äärele saabub omakorda Saksamaa visiidilt Hollandi väljakutele naasev Romeo Castelen. Noor Denzel Slager konkureerib samale kohale. Märkimisväärseimaks täienduseks võib pidada Dennis Rommedahl comebackì endise tööandja ridadesse. Vanust on mehel juba omajagu, mis on kiiruses tunda andnud, kuid taanlase kogemusest ja eeskujust on kindlasti kasu.


Eeldatav algkoosseis (4-3-3): van Dijk – Apau, van Mosseveld, Martina, Amieux – Duits, Jungschläger, Braber – Castelen, Joachim, Rommedahl
Jälgi teda: Romeo Castelen – viimase viie aastaga üksnes mõningates mängudes platsil käinud endine Hollandi koondislane on praeguse taseme ja tervena püsimise osas suur küsimärk.
Ennustus: 18. koht - väljavaated on vägagi viletsad. Ligikaudu kogu paremik on käest rebitud, mille hulgas vettpidava kaitseliini lahti rebimine sedagi valusam tõsiasi. Tõusjameeskondadele suudetakse konkurentsi küll pakkuda, ülejäänutele aga mitte.

[Blue Rock]

Roda JC – Kes väravaid lööma hakkab?


Mullune madallend käivitus juba sügisel, mil seitses esimeses voorus suudeti üksnes neli punkti koguda. Märkimisväärset edasiminekut ei toimunud ka seejärel, olgugi et meeskonna ridades pallis liiga üks parimaid väravamasinaid Sanharib Malki, kes tagus ka mullu 20 kolli, mis oli ligikaudu 40% meeskonna kogu saagist. Kõige suuremat peavalu tekitasid võõrsilmängud, kust toodi koju kolm punkti ühel ainsal korral. Kodumängude statistika üleminekumängudest ei päästnud. Kerkrade pundi õnneks otsustavates lahingutes alistati esmalt De Graafschap ning põnevate momentide järel ka Sparta Rotterdam, mis tagas koha kõrgklassis ka selleks hooajaks.

Roda on algaval hooajal vahelduseks jälle Limburgi provintsi ainuke au ja uhkus, sest VVV Venlo sukendus hooaja lõppedes Jupiter liigasse. Kuigi majanduspiirkond on endiselt liiga väike nelja seal figureeriva profiklubi jaoks, siis aegajalt jälle esile kerkiv võimalik klubide ühinemine ei tule Roda poolt kõne allagi. Sel suvel on täienduste osas tehtud suunamuutus: varem ohtralt sisse toodud ”never heard” belglased ja poolakad on tahaplaanile jäämas ning on konsentreerutud kodumaises liigas mängivatele palluritele, kelle tegelikust tasemest on parem ülevaade.

Ainukeseks poolakaks on jäämas üsnagi ebastabiilne puurivaht Filip Kurto. Uue esitõrjuja otsingud on endiselt käimas ning üheks potensiaalseks variandiks on Jasper Cillesseni laenutamine Ajaxist. Teine Poola verega täidetud puurilukk Matheusz Prus on uue klubi otsingul. Mullu teise kinda rollis olnud Prus eemaldati meeskonnapildiltki, et klubi juhtkonna sõnum paremini kohale jõuaks.

Kapitaalremont on toimunud ka Roda kaitseliinis, sest mullustest tegijatest jätkavad üksnes Bart Biemans ja Martijn Monteyne. Uutest nägudest kaks ( Guy Ramos ja Ard van Peppen) saabusid tasuta RKC ridadest. Ennekõike van Peppen on hea täiendus vasakule äärele Jimmy Hempte asemele. Ramos võtab koha sisse keskkaitses ning saab paariliseks NAC Bredast tulnud Kees Luijckxi või Biemansi, kelle esitused olid mulluse tagasihoidliku hooaja üks väheseid positiivsemaid elemente. Paremal figureerib Martijn Monteyne, kes ise on avaldanud soovi Belgiasse naasta. Ülemineku toimudes koht jääb Sparta Rotterdamist saadud Henk Dijkhuizenile.

Poolkaitse südamikku tugevdati Utrechtist nopitud Anouar Kaliga. PEC Zwolles võrratu hooaja laenul mänginud Wiljam Pluim haaramas endale teist kohta keskvälja keskel. Mullu palju mängida saanud Roly Bonevacia on vajumas kolmandaks alternatiiviks. Tagavaravariandiks on lisaks Arnaud Sutchuin, kes vajadusel tulle astub. Vasakule äärele on esmaseks valikuks kevadiste üleminekumängude kangelane Mark-Jan Fledderus. Veidi teistsuguse võimaluse samale positsioonile pakub Mitchell Donald. Taustal ootab võimalust Davy de Beule, Kogenud Adil Ramzi ja Laurent Delorge leiduvad lahkujate hulgast.

Ründesse on nüüd vaja uut meest, kes pallid vastaste võrku lööks, sest viimaste hooaegade parim väravakütt Malki müüdi türklastele. Laenul olnud Frank Demouge seevastu suudeti püsilt endale soetada. Mehe suhtes on ootused kõrged, kuid teistsuguste omadustega mängijana palju väravaid temalt oodata pole. Malki lahkumine tähendab, et Guus Hupperts ja Kristian Nemeth saavad nüüd rohkem mänguaega. Lisaks liitus Marc Höcher, kelle trumbid on rohkem olukordade tekitamises. Mikolaj Lebedynski on teiseks lahkujaks, kuna ei saanud uut lepingut.


Eeldatav algkoosseis (4-4-2): Kunto – Monteyne, Biemans, Ramos, van Peppen – Donald, Pluim, Kali, Fledderus – Hupperts, Demouge
Jälgi teda: Anouar Kali – poolkaitsja teatas juba varakult talvel, et sihikul on kõvemad klubid. Sealhulgas Anderlecht oli mehest huvitatud, kuigi lepingut ei pakutud. Hiljem kadus ka ülejäänute huvi, misjärel mees nurus ennast tagasi Utrechti, kus vastati et rong on läinud juba. Viimase õlekõrre viskas Roda, kus mängimine on taseme poolest kaugel mehe esialgsetest ambitsioonidest.
Ennustus: 14. koht - uued täiendused on sedavõrd asjalikud, et vältida mullune kuristiku äärele nihkumine. Halvima stsenaariumi puhul hakkavad mustad pilved kogenema , kui ei leidu kedagi, kes värava ees pallid sisse koksaks.




FC Twente -Vaiksemad ajad


Twente pallis mullu konkurentidest tunduvalt pikema hooaja. Tänu saadud Fair Play -kohale hooaeg algas juba juuli alguses pallitud Euroopa liiga eelringidest. Kodune liiga algas seevastu suurepäraselt. Kuuest esimesest mängust koguti sama palju võite ning talvepuhkusele mindi eksisteeriti tabeli tipus koos PSV-ga. Midagi läks puhkult naastes siiski nihu ning kevadringi algus meenutas sööstlaskumist, mille käigus vallandati ka treener Steve McClaren. Asemele kergitatud Alfred Schreuder sai hooaja lõpu poole asjad enamvähem jälle kontrolli alla, kuid tabeli tipp oli selleks hetkeks juba oma teed läinud. Kevadel aset leidnud võitluses europiletite eest kaotati viimases vaatluses Utrechtile, mis tähendas seitse aastat kestnud euroseeria katkemist.

Kohalik jalgpalliliit on nõudnud klubilt selgitust, mismoodi treenerite valdkonnas edasi tegutsetakse. Tegelikuks juhendajaks on Alfred Schreuder, kellel aga pole siiski selleks vajalikku treenerikoolitust. Sellest tingitult klubi tehniline juht Michel Jansen on protokollidesse lootsiks nimetatud, ehkki taktikalised otsused langetab Schreuder.

Väravavahtide osakonnas oodatakse, et asjad paika loksuksid. Paljunisti sõltub sellest, kas mujale sooviv puurilukk Nikolay Mihailov leiab endale uue tööandja või mitte. Igaks juhuks Volendamist asemele toodud Sonny Stevensiga õlavigastusest tingitult hooaja alguses arvestada ei saa. 42-aastane Sander Boschker jätkab endiselt, kuid juba mullu oli märgata, et soovitatav oleks karjäärile joon alla tõmmata. Go Ahead Eaglesist laenult naasnud Nick Marsman on üheks arvestatavaks alternatiiviks hooaja esimestes mängudes.

Hollandi kodakondsuse hiljuti saanud kaitseliini pikaajaline tugitala Douglas suundus rublade järgi Venemaale ning uue liidri leidmine ei pruugi olla kerge. Andreas Bjelland, kes oli mullu pikalt vigastatud, on nüüd astumas keskkaitses suurtesse saabastesse. Paariliseks saab ta Rasmus Bengtssoni, kes on tagasihoidliku alguse järel esitusi märgatavalt parandanud. Tagavaraks on kogenud Peter Wisgerhof ja Venlos mullu mängupraktikat kogunud Nils Röseler. Paremkaitsesse on võimalikult oodata samuti uuendust, sest sealt viimasel ajal opereerinud Roberto Rosales tahab mujale, ehkki huvilisi on vähe. Tim Breukers on tagavaraks, kuid algkoosseisu asja pole Rosalesi tulevikust sõltumata. Teisel tiival on kindel koht broneeritud Rob Schilderile, sest Nicky Kuiper ja Thilo Leugers pole treeneri usaldust võitnud.

Leroy Feri lahkumisest hoolimata keskväljale on endiselt piisavalt alternatiive. Kogenud mängijate taustal on sirgumas palju noori, kes üritavad ennast läbi lüüa. Wout Brama opereerib lõhkuvas rollis ning tagavaraks on Shadrach Eghan. Willem Janssen pole suutnud sellist mängu näidata, mis talle automaatse algkoosseisu koha algaval hooajal tagaks. Head söödutehnikat juba mullu demonstreerinud Felipe Gutierrez pakub algaval hooajal arvestatavat konkurentsi. Lisaks on mänguminuteid noolimas Arsenali akadeemiast saabunud Kyle Ebecilio ning Go Ahead Eaglesis laenul olles ilma teinud Quincy Promes. Vajadusel võib ka Dusan Tadic laskuda keskvälja südamikku.

Ründeliinis on uued tuuled, sest kindlate jätkajate seast leidub üksnes Luc Castaignos. Esialgu tipuründaja positsioonile planeeritud Castaignos osutus seal siiski pettumuseks ning leidis hiljem koha vasakult äärelt. Ootustes on siiski, et Castaignos leiaks veel mängurütmi keskel, sest vasakule servale on esmaseks valikuks Dusan Tadic. Paremale äärele kavandatav Tim Hölscher on hea tulevikuga mängumees. Laenult tagasi saabusid Glynor Plet ja Joshua John, kuid mänguminuteid pole eriti oodata. Enda juunioritest on esindusmeeskonda kergitatud Felitciano Zschusschen ja Mirko Born. Lahkujate osakonnas tähtsaks lüliks olnud Nacer Chadli suundus Tottenhami ridadesse, Jerson Cabral laenutati ADO-sse, Dmitri Bulykin lasti tasuta minema ning Edwin Gyasile ollakse otsimas uut aadressi.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Mihailov – Rosales, Bengtsson, Bjelland, Schilder – Brama, Janssen, Gutierrez – Hölscher, Castaignos, Tadic
Jälgi teda: Luc Castaignos – suurte ootustega Itaaliast kodumaale tagasi toodud Castaignos saab enda esimesest hooajast üldpildis pettumuseks. Nüüd on aeg selg sirgu lüüa ja esile astuda, sest ka Twente on sedavõrd ambitsioonikas klubi, kus kolmandat võimalust enam ei pruugi tulla.
Ennustus: kahe järjestikkuse kuuenda koha järel liigas oleks oodanud klubi juhtkonnalt võimsamat reaktsiooni. Samasuguseid talente, nagu viimastel aastatel aastatel on nähtud, pole sirgumas ja ees on langus, kus võideldakse kohtade 5 ja 8 vahemaastikus. - 6. koht.

[Blue Rock]

FC Utrecht – Las jääda kõik mis hea


Tagasihoidlikute väljavaadetega mullust hooaega alustanud Utrecht osutus tõeliseks üllatajaks. Suvel tehtud muutuseid jäid minimaalseteks ning paljunisti just sellest tingitult meeskond oli juba varakult ühtlaseks löögirusikaks õlitatud. Treener Jan Wouters rebis mängijatest maksimaalse ning lõpptabelisse märgiti lõpptabelisse klubi jaoks rekordilised 63 punkti ja muljetavaldav viies koht. Sinna kui lisada veel playoffides saavutatud koht Euroopa liigasse, möödus hooaega üle igasuguste ootuste.

Juba teist suve järjest Utrecht on üleminekuturul hoidnud madalat profiili. Lahkujad on asendatud kas omade juunioritega või siis vastavalt on selleks juba varem ettenägelikud lükked tehtud. Europileti taotlus tähendas mullu paljudest konkurentidest pikemat hooaega ning sihtmärgi saavutamine omakorda järgmise varasemat algust. Suvepuhkus on seega lühem, kui teistel, kuid see on lõppkokkuvõttes väike sellest, et tee euroväljakuteni on taaskord avatud.

Robbin Ruiter oli mullu postide vahel härra kindlus ise lahendades samas Michel Vormi lahkumise järgne väravavahiprobleemi. Tagavaraks on suurte põskedega priske poiss Jeroen Verhoeven. Kahtlemata heal hooajal on ka omad miinused. Utrechti puhul see tähendas keskkaitsepaari kaotamist. Jan Wuytens suundus lepingu lõppedes AZ Alkmaari särki kandma ning Ajax shoppas Mike van der Hoorni endale. Kaitseliini liidriks saabus PSV-s ülearuseks osutunud Timothy Derijck, kelle kõrvale paigutatakse omadest poistest sirgunud Kai Heerings. Vasakul opereerib Davy Bulthuis ning paremal omakorda Mark van de Maarel. Vasakule servale on tagavaraks Michael Zullo, keskele Marcus Nilsson ning paremale Gevero Markiet.

Keskväljalt lahkus Nana Asare ja Anouar Kali näol kaks algkoosseisu mängijat. Asare lahkumist osati oodata juba mullu talvel, mil toodi Jens Toornstra klubisse ning juuniorite tasandil ilma teinud Yassin Ayoubit nähakse loomuliku asendajana Kalile. Kolmandaks, kes endale tõsiseltr poolkaitse südamikust kohta noolib, on rootslane Johan Mårtensson. Paremale äärele on võtta prantslane Eduard Duplan ning vasakule omakorda väledajalgne ja kohusetundlik austraallane Tommy Oar. Äärtele on varuks on Yoshiaki Takagi ja Elroy Pappot, keskele omakorda Jong Ajaxist üle toodud Darren Rosheuvel, Cambuurist napsatud Mark Diemers.

Jacob Mulenga tulevik ründeliinis on veel mõnevõrra lahtine. Juhul kui Sambia koondislane mujale suundub, on Utrecht sunnitud turult asendaja leidma. Hetkeseisuga jätkava Mulenga paariliseks on Cedric van der Gun. Leon de Kogel ja Bob Schepers on tagavaravariantideks.

Eeldatav algkoosseis (4-1-2-1-2): Ruiter – van der Maalen, Derijck, Heerings, Bulthuis – Ayoub – Duplan, Oar – Toornstra – van der Gun, Mulenga
Jälgi teda: Jens Toornstra – talvepausil saabunud mitmekülgne poolkaitsja, kes tõusis kiirelt keskväljal kuningaks. Järgmine samm karjääriredelil on üksnes aja küsimus.
Ennustus: 10. koht – kvaliteeti on endiselt piiratus koguses ning selles valguses mullune kordaminek nõuaks taaskordset võimete ületamist. Tõenäolisem on langus tabeli keskmikku või selle lähedusse.




Vitesse – Who`s the Bosz?


Vitesse liigub järjest tabeli absoluutsele tipule järjest lähedamale. Sel korral oldi tiitlikonkurentsis kevadeni välja, kuid päris viimastes voorudes jaks sai otsa. Paljunisti saatuslikuks sai üks hooaja sisse mahtunud nõrgem periood, kus seitsmest mängust suudeti ainult üks võit noppida. Osa sellest perioodist kattub ajaga, mil meeskonna ja ühtlasi kogu liiga parim väravkütt Wilfried Bony oli Aafrika karika eest mängimas ning see andis klubile valusalt tunda. Fred Rutteni võrdlemisi tagasihoidlik kontrarünnakutele põhinev taktika töötas eriti hästi põhikonkurentide vastu, samas jällegi endast esmapilgul nõrgematu vastu oldi hädas, kui poldud harjutud mänge domineerima. Viimati mainitu oli teiseks oluliseks põhjuseks, miks meistritiitel jäi lõpuks 12 punkti kaugusele. Väljaspool muru Vitessest on kujunenud Hollandi Bayern veidi tuntumale naaberriigis eksisteerivale nimekaimule vihjates. Seda paljunisti tänu klubi omanikule Merab Jordaniale, kes pole hollandliku juhtimiskultuuriga ikka veel kohanenud ning kõikvõimalikud kokkupõrked erinevatel sektoritel kuuluvad mehe argipäevaellu. Sellest väsinuna tegi ka Rutten hooaja lõppedes omad järeldused ning pakkis kimpsud-kompsud headest tulemustest hoolimata.

Justkui traditsioonikohaselt juba, on Vitesse suvise üleminekuakna esimestel kuudel maganud hilist talveund. Sel korral siiski nii kaua ei põõnatud, kui näiteks mullu ja uue treeneri Peter Boszi avalikustati ebavitesselikult suisa enne treeninghooaja algust. Kerged ajad pole Boszi kindlasti ootamas, teades et kolmel viimasel aastal on klubis treener vahetunud samadel põhjustel.

Piet Velthuizen jätkab endiselt postide vahel. Mees on nüüdseks ilmselt juba harjunud mõttega, et koondisekohast ei tasu enam unistada. Teise numbrina jätkab pingil istumisega kohanenud Eloy Room, kellele saabub konkurentsi pakkuma meie enda sinimustvalge Marko Meerits.

Chelseasse laenult tagasi naasnud Tomas Kalasi asemele saabus paremkaitsja kohustusi täitma Feyenoordist tasuta saadud Kelvin Leerdam. Hädaabiks on Frank van der Struijk. Teisel äärel jätkab samuti jutuks tulnud Londoni klubile kuuluv Patrick van Aanholt. Keskkaitses opereerivad meeskonna kapten Guram Kashia ja Jan-Arie van der Heijden, kellest viimati mainitu peab hooaja esimesed mängud vahele jätma. Seniks kasutatakse tagavaravariandi Dan Mori teeneid.

Keskväljal suurimaks tagasilöögiks on Marco van Ginkel üleminek Chelsea ridadesse. Parimal juhul kolme mehe eest tööd teinud noore sensatsiooni asendamisega on omajagu peadmurdmist. Sealhulgas efektiivse vasaku jala poolest tuntud Theo Janssen on ka algaval hooajal suures rollis, kuid vajab dünaamilist paarilist. Heraclesist saabunud Marko Vejinovic on hetkeseisuga teiseks põhimeheks poolkaitses. Olemas on veel Davy Pröpper, ka Cambuurist laenult naasnud Adnane Tighadouini, kuid kõvemaid täiendusi on oodata veel augusti jooksul. Simon Cziommer leidub lahkujate hulgast.

Mulluse väravakuninga Wilfried Bony teenetega ei saa enam arvestada, sest mees pallib algaval hooajal Inglismaal. Tipuründajalt Mike Havenaarilt oodatakse nüüd järgmist uut väravamasinat, kuid samasugust potensiaali mehes paraku pole. Paremalt äärelt leiduv Renato Ibarra oli mulluse hooaja üks suurimatest õnnestujatest ning mehelt oodatakse samas rütmis jätkamist. Vasakul jätkab teist hooaega järjest laenule saadud Gael Kakuta, kes mullu selle positsiooni püsivalt endale vallutas. Pingipoistest rääkides Jonathan Reis jäi hooaja käigus üsnagi tahaplaanile ning mehe teine tulemine on endiselt nägemata. Lisaks sellele peab ta tänavu iseseisvamalt hakkama saama, sest brasiillase isafiguuriks kujunenud Ruttenit pole enam läheduses elutarkusi jagamas. Gruusia päritolu Giorgi Chanturia oli aastakese Venemaal laenul ning on nüüd tagasi koos külakostiks toodud seitsmemängulise mängukeeluga. Pundist leiduvad veel Marcus Pedersen ja Valeri Qazaishvili, kes selles teatris mängivad väiksemaid kõrvalosasid.


Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Velthuizen – Leerdam, Kashia, van der Heijden, van Aanholt – Vejinovic, Janssen, Reis – Ibarra, Havenaar, Kakuta
Jälgi teda: Patrick van Aanholt – Chelseale kuuluv vasakkaitsja jätkab nüüd juba kolmanda laenudiili alusel. Tõstis mullu hoolega taset ning oli liiga üks parimatest enda positsioonile.
Ennustus: hetkeseisuga tipp on saavutatud, sest järgmise sammu astumine klubi arengus eeldab tunduvalt konkurentsivõimelisemaid investeeringuid. Rahaliselt piiranguid pole, kuid mulluste tähtede asendamine on senini endiselt tegemata. Viimase nelja nädala tehingutest sõltub palju, kuid arvatavasti koht Euroopasse mängitakse taaskord välja - 5.koht.


NB! Üleminekuakna jooksul veel toimuvatel vangerdustel võib hoida pilku peal siin.

Ajaloohuvilistele meeldetuletuseks tagasivaade varasematele eelvaadetele:

Eredivisie 2009/10 - ”Uue tähed süttivad Eredivisies”
Eredivisie 2010/11 - ”Eredivisie tipus domineerivad punased ja valged toonid”
Eredivisie 2011/12 - ”Frank, Fred & Co – erinevad stiilid, samad favoriidid”
Eredivisie 2012/13 - ”Legendide mängumaa ”

[midfielder]

Nagu ikka briljantne eelvaade Blue Rockilt. Juba mõtlesin, et oled Hollandi vuti ära unustanud. Sedavõrd kaua polnud siin sektsioonis aktiivsust märganud. Kuna ajapuudusel pole kindlasti samaväärset eelvaadet võimalik sepistada, siis ilmselt järgmisel nädalal teen omapoolse eelpilgu natuke konkreetsemana. Sellevõrra püüan kajastada Eredivisie jooksva hooaja infot regulaarsemalt.

[Kaarel]

Jep, tänud. Hea lugemine. Tundub, et tiiti peale tuleb tõepoolest Ajax-Feyenoord duell. Juba 3. voorus saadakse kokku ka.

[midfielder]

Jep, tänud. Hea lugemine. Tundub, et tiiti peale tuleb tõepoolest Ajax-Feyenoord duell. Juba 3. voorus saadakse kokku ka.

PSV on küll teinud läbi kardinaalse muudatuse algkoosseisu poiste suhtes kuid kindlasti on nad samaväärsed Feyenoordiga, kes pole ainsatki meest eelmisest hooajast müünud. Ja Ajaxi puhul on veel kahtlane Erikseni, Alderweireldi ja Siem de Jongi saatus. Hetkel pole nad ühtegi põhimeest müünud nagu Feyenoordki. PSV on hooajaeelsetes mängudes mänginud väga sollidselt ja totaalselt teise koosseisuga kui möödunud hooajal.

Kindlasti on nad tiitlipretendendid vähemasti üks võimalikest. Feyenoord seevastu pole pre season mängudes erilist muljet jätnud (kaotus Serie A ühele jumbole Hellas Veronale pluss viigid esiliiga satsidega). Aga ma teen ka oma eelvaate järgmisel nädalal (tõsi lühemalt kui Blue Rock) kus analüüsin meeskondade võimalusi uuel hooajal.

[midfielder]

1 voor

FT	Ajax	3 - 0	Roda
FT	ADO Den Haag	2 - 3	PSV Eindhoven
FT	NEC Nijmegen	1 - 4	Groningen
FT	Twente	0 - 0	Waalwijk
FT	Heerenveen	4 - 2	AZ Alkmaar
FT	Cambuur	0 - 0	NAC Breda
FT	Utrecht	1 - 1	Go Ahead Eagles
FT	Vitesse	3 - 1	Heracles
FT	PEC Zwolle	2 - 1	Feyenoord

Juba avavoor andis tõelise üllatustulemuse kui muuluse hooaja kolmas pidi võõrsil tunnistama PEC Zwolle paremust. Kummalisel kombel lõi otsustava värava Zwolle kasuks Guyon Fernandez, kes anti Feyenoordist laenule kuna ei nähtud tal piisavalt võimalusi mänguaja saamiseks.

Ajax ja Groningen võtsid avavooru kõike ülekaalukamad võidud kusjuures roheliste seas lõi Richairo Zivkovic, kellest sai läbi aegade noorim Groningeni eest Eredivisies värava löönud pallur,saades 5 septembril alles 17 aastaseks. Seni hoidsid seda rekordit Arjen Robben ja Piet Wildschut olles värav löömise ajal juba 17 aastased.

PSV sai raske võidu võõrsil ADO vastu 3:2 ehkki 32 minutiks juhiti juba 3:0. Danny Holla suutis mõlemasse väravasse palli lüüa.

Kaaluka võidu sai Heerenveen, kes kodumurul alistas AZ-i 4:2. Kusjuures viimased 20 minutit pallis friisi punt vähemuses. Huvitav statistiline näitaja oli see võit San Marcole, kes olles treeneripingil alistas esmakordselt Alkmaari pundi. Nii Ajaxi (2008-2009) kui eelmisel hooajal Heerenveeni puldis ta seda pole suutnud.

Pettumuseks oli oma poolehidjatele kindlasti Twente väravateta viik kodus RKC vastu. Ehkki mänguliselt olid Tukkersid paremad, siis probleem, mis kummitas neid juba eelmise hooaja teisel poolel sai loogilise jätku ka uue kampaania lävel. Mitme olulise põhimehe lahkumise järel pole suudetud toimivat kooslust seni leida ja seda oli juba hooajaeelsetes sõprusmängudes näha.

Võimalikest tiitlipretendentidest võttis kohustusliku võidu Vitesse, kes ei jätnud Heraclesele erilist võimalust. Eurosarjas juba välja kukkunud Utrecht jätkas sealt kus Luksemburgi klubi vastu pooleli jäädi ning kodus ei suudetud enamat viigist uustulnuk Go Ahead Eaglesi vastu.

[midfielder]

Oma eelvaates hooajale ei hakka üle kordama juba Blue Rocki poolt öeldut mis oli piisavalt põhjalik kuid peatun meeskondade võimalustel ja olulisematel üleminekutel ja lahkumistel. Lisaks vaagin iga klubi võimalikke võtmemängijaid, kes edu või ebaedu saavutamisel ehk võivad tähtsat rolli mängida.

Ehkki eelmisel reedel Ajax-Roda mänguga algas kokku 58-s Eredivisie hooaeg, siis Madalmaade tugevaimat vutiklubi oli selgitatud juba oluliselt kauem ehkki siis polnud tegemist professionaalse liigaga. Olenemata sellest asjaolust on käesolev hooaeg juubelit tähistav 125-s hooaeg, mil Hollandi meistrit hakatakse selgitama.

Esmakordselt selgitati meistrit hooajal 1888-1889, mil meistriks krooniti VV Concordia. Muuseas samal hooajal alustas ka Inglismaa liiga, mis küll on meistrite selgitamise osas Hollandist maas seoses kahe maailmasõja ajal ärajäetud hooaegadega. Ühtlasi on 124 juba peetud hooaega maailmas esikohal kui enim meistritiitleid jaganud riik jalgpalli ajaloos. Argentiinal on see number kahe võrra väiksem.

Mänguvälistest asjaoludest tasub kindlasti mainimist alates sellest hooajast kehtima hakanud uus rahajagamise mehhanism, mille võimaldas meediamagnaat Rubert Murdochi telekompanii Fox-i omandatud õigused 12 aastaks Eredivisie mängude näitamiseks aastani 2025, mis toovad tuntavalt rohkem sissetulekuid kõigi liigas osalevate klubide eelarvetesse. Kanaleid on kolm, millest kaks on levimas ka satelliidi kaudu ja kolmas levib vaid Hollandi kaablivõrkudes.

Nüüd siis meeskondade võimaluste juurde.

1. Ajax (treener Frank de Boer, eelarve 65 miljonit, staadion Amsterdam Arena 53 052)

Kolm järjestikust meistritiitlit on olnud Frank de Boeri jaoks oma treenerikarjääri jaoks unelmate algus, mida üldse peatreeneri toolil tahta. Kõik on toiminud niivõrd perfektselt, et küsimus on kaua selline seeria veel jätkub.

Võrreldes eelmise hooajaga pole kaotatud mitte ainsatki põhimeest ehkki kolme võtmemängija (Christian Eriksen, Siem de Jong, Toby Alderweireld) võimalike lahkumiste üle on spekuleeritud terve suve ja ilmselt kestavad need kuni transferiakna sulgumiseni. Juurde on hangitud mitmeid uusi pallureid, kellest põhimeeskonnale olulist täiendust näeksin ehk kolmes (ääreründaja Bojan Krkic laen Barcelonast), keskkaitsja Mike van der Hoorn (Uterchtist) ning laenult tagasi pöördunud keskvälja kaitsev tugi Eyong Enoh (Fulham). Lisaks on tagasi 8 laenul olnud mängijat, kellele seni A meeskonnas kohta ei leitud.

Kuigi mängitud on vaid voor ja ametlikest mängudest ka Johan Cruyff Schaal, siis selle baasil tundub senise raudvara säilitamisele saama uutest nägudest ehk kaalukamat rolli Krkic või samal positsioonil palliv noor vaid 18 aastane Lucas Andersen. Minu jaoks on puna-valgetel parim kooslus kogu liiga peale ja vähemalt praeguse selektsiooni säilides on nad suurim tiitlipretendent. Juhul kui üks-kaks eelpool mainitud kolmest põhimehestr peaks lahkuma, siis vähemasti Toby jaoks on back-up van der Hoorni näol juba hangitud ning Siem de Jong on deklareerinud, et tema sel hooajal Ajaxist ei lahku. Seega ainus tõsisem muudatus ja võimaliku asendaja leidmine võiks päevakorda tulla Erikseni lahkumisel, mis minu meelest oleks ka neist kolmest vaalast see kõige olulisem kaotus Godenzonen-i jaoks.

2. PSV (treener Philip Cocu, eelarve 62 miljonit, staadion Philips Stadion 36 500)

Suve jooksul on toimunud nii treeneripingil kui mängijate leeris peadpööritavad muudatused, mis on Hollandi tippklubi tasandil üsna pretsedenditud vähemalt viimaste hooaegade valguses. Sisuliselt on eelmise hooaja algelftalist alles vaid ründaja Tim Matavz, kes ka päris esimene valik Dick Advocaadi käe all polnud.

Oma hiilgava karjääri lõpetas klubi legend Mark van Bommel, lepingut ei pikendatud kiiper Boy Watermaniga ning sama saatust jagas keskaitsja Wilfried Bouma, kes opereeris rohkem vasakul äärel kus tema kippus isegi esimene valik olema noore Jetro Willemsi ja vigastatud Erik Pietersi ees. Tim Derijck liigub Utrechti ning paremal äärel pallinud Hutchinson on ka lahkumas.

Keskväljalt müüdi Strootman Roma-sse ning nr 10 kohal esimene valik olnud Ola Toivonen on saanud klubi pahameele osaliseks kuna ei soostu oma järgmisel suvel lõppevat lepingut pikendamast ja kuna mees ei soostunud pakkumise teinud Norwichi liikuma, siis ähvardav meest oht kas pingile või Jong PSV-sse jääda kui mees enne suve lahkuma ei soostu, sest tasuta tema äralaskmine oleks halb variant eelkõige klubi kassat silmas pidades.

Suurima hoobi sai eesliin, kust mõlemal äärel lahkusid kaks olulist natuuri. Dries Mertens Napolisse ja Jeremain Lens Dinamo Kiievisse. Sisuliselt jäigi möödunud hooajast alles Matavzm kes alg 11 piiril figureeris. Philip Cocu, kes eelmise hooaja veetis Jong PSV eesotsas võttis sealt saadud kogemuse ja nägemuse kaasa ning uuendas A koosseisu nii drastiliselt, et algkoosseisu keskmine vanus on alla 21 aasta.

Kas niivõrd noor kuid samas väga talendikas kooslus suudab kohe meistritiitli eest võidelda, seda on raske öelda, kuid juba toodud uute täienduste Karim Rekiki, Jeffrey Bruma, Santiago Ariase, Stijn Schaarsi, Adam Maheri, Florian Josefsooni kõrval liitub meeskonnaga endine klubi legend Ji Sung Park, kes 2003-2005 mängis PSV-s ja liikus sealt hiilgava CL hooaja järel ManU-sse. Eelmise hooaja QPR-s veetnud korealane tuli Eindhoveni satsi vabaagendina kuid kindlasti tuleb mehel tagasi võtta oma palgasoovides, kuna PSV-s on kehtestatud mängijatele palgalagi aasta arvestuses.

Parki ja Schaarsi kogemus on kindlasti vajalik, et liigselt uljas ja natuke kiirustav noor kooslus liiga rutakaid otsuseid ei teeks, mida oli mingil määral ka ADO vastu näha kui 3:0 edu mängiti peaaegu maha. Just kogemuse puudumine võib tiitliheitluses otsustavaks saada kuna puudub sissemängitud stiil ja nö automatism, et suudetaks omavahel mängijate käike ette näha.

3. Feyenoord (treener Ronald Koeman,eelarve 35 miljonit, staadion De Kuip 51 137)

Kaks hooaega, mil Koeman on Het Legioni lootsinud on sadamalinna suurklubi olnud kvalitatiivselt hoopis teisel tasandil kui sellele eelnenud perioodil, mil oli suuri raskusi isegi eurosarja pääsemisega. Stabiilsuse tagasitoomine ja Hollandi suurklubile kohase staatuse ennistamine on positiivselt mõjunud ka klubi kuvandile, mis peale 2002 UEFA Cupi võitu kippus tugevalt kõikuma lööma ning meeskonda arvati juba subtopi klubide hulka ja tiitlipretendendiks üldse ei peetudki.

Graziano Pelle ja John Guidetti olid need faktorid, kelle arvele tuleb möödunud kahe hooaja edu kanda. Sedavõrd suur sõltuvus ühest mängijast on ühtmoodi nii Feyenoordi tugevus kuid teisalt ka nõrkus. Varem AZ-s floppinud itaallane tegi uskumatu hooaja, mis võimaldas pikalt tiitliheitluse piirimail olla. Keskväli ja kaitseliin, kus mitmeid uusi Oranje pallureid on kindlasti Eredivisie tasandil tugev kuid nagu avavooru mäng ja kaotus PEC Zwollele näitas on selline ühekülgne sõltuvus Pelle vormist natuke ohtlik ja lausa hukutav. Kui puudub plaan B, et pika italjaano tuju või vorm pole piisavalt produktiivne, siis korralikke alternatiive pole. Nt. Eelmisel hooajal mitte piisavalt mänguaega saanud Gyon Fernandez ja Kamohelo Mokotjo laenutati just avavooru opponendi Zwolle ridadesse ning iroonilisel kombel olid just need kaks meest põhisüüdlased Feyenoordi alistamises.

Lahkusid peale nende kahe veel mitu meest laenule (neist Leerdam Vitesse-sse ehk tugevaim) kuid juurde pole soetatud kedagi. Vaid Pelle aastane laenudiil vormistati ostuna ära. Kvaliteeti meeskonnas on top 3 meeskonna jagu, kuid liigne sõltuvus Pelle mänguvormist on suurim oht, mis nt. Vigastuse korral või kahvatu mänguvormi puhul võib olla suurim puudus, mis tiitliheitlusse ei luba sekkuda. Ka Koeman ise on hooajaeelses intervjuus öelnud, et ei näe Feyenoordi tõsise tiitli ründajana ning keskendub top 3 koha saavutamisele.

4. AZ (treener Gertjan Verbeek, eelarve 28 miljonit, staadion AFAS Stadion 18 023)

Eelmise hooaja võib pidada äärmiselt ebaõnnestunuks Alkmaari pundi standardite järgi kuid kehva hooaja päästis KNVB Bekeri võit, mis andis koha eurosarjas.

Kahe põhimehe lahkumine (Maher PSV-sse ja Altidore Sunderlandi) valguses teeniti korralik summake, mis investeeriti uute mängijate ostmiseks. Kolm uut nime-Nemanja Gudelj NAC-ist, Jeffrey Gouweleeuw Heerenveenist ja Jan Wuytens Utrechtist on piisavad tugevdused, eriti just kaks viimast kaitsjat,mis eelmisel hooajal selgelt nõrgim liin Verbeeki tiimis oli. Senine põhimees Nick Viergever võib leida end isegi vasakkaitsja kohalt kui oma taset välja ei mängi keskel pallides.

Keskväljal on kaks koondise mängijat Viktor Elm ja Markus Henriksen, mis annavad piisava kvaliteedi, et mängu ehitada ning kolem ründava palluri leeris leiame koguni kaks islandlast (Johan Berg Gudmundsson ning Aron Johansson) lisaks veel paremääa Roy Beerens. Ilmselt on AZ-ga liitumas Werder Bremeni hingekirjas olev rootsi kodakondne Denni Avdic, kes möödundu hooajal PEC Zwolle ridades väravaid lõi.

Kuigi kaks põhimeest on lahkunud, siis sellega sai meeskond ehk isegi vaimselt tugevust juurde, sest egode hulk vähenes ja meeskonna üldine kliima paranes. Kindlasti võib Verbeeki pundilt oodata korralikku esitust ja miks mitte ei võiks nad leida end hooaja lõppedes tabeli neljandalt positsioonilt kuna meeskond on kõigi osakondade baasil hästi mehitatud, mis pikka hooaega silmas pidades on oluline.

[midfielder]

5. Vitesse (treener Peter Bosz, eelarve 30 miljonit, staadion Gelredome 25 000)

Grusiinist omaniku tujutsemine on viinud selleni, et tema kolme aastase klubi eesotsas olemise aja jooksul on ametis juba viies (!!!) treener. Eelmisel hooajal oli Fred Rutten ehk neist ka reaalselt kõige lähemal Merab Jordania soovi (tiitli) saavutamisele. Vaid hooaja viimane neljandik läks aia taha ja vahe liidriga rebenes suureks.

Nagu arvata võis lahkusid meeskonnast suurematele jahimaadele kaks olulist lüli (Wilfried Bony Swanseasse ja Marco van Ginkel Chelseasse). Lisaks lahkus laenult tagasi oma senise koduklubi juurde tsehhist keskkaitsja Tomas Kalas. Uute tulijate osas figureerivad eelkõige neli laenult tagasi tulnud pallurit (sh ka Marko Meerits).

Päris uute soetuste vallas on lisandunud kaks tegijat-Kelvin Leerdam paremkaitsja kohale Feyenoordist ning parem äärepoolik Marko Vejinovic, kes Hollandi kodakondsust omab ja Heracles Almelost hangiti. Kas just tema suudab van Ginkeli saapaid täita on iseasi. Kindlasti toetub keskväli klubi legendi Theo Jansseni panusele ning olulised lülid on ka Chelsest laenulepingut pikendanud Gael Kakuta ja Patrick van Aanholt, kes Eredivisie tasemel kindlasti väärt mängumehed on.

Vaadates ette võimalikule kohale uue kampaania raames, siis suurim puudujääk on ikkagi Bony tasemel ründaja ja all round poolkaitsja asenduse puudumine seoses Bony ja MVG lahkumisega. Ka Kalase koht keskkaitses on natuke konarlik kust eelmisel hooajal just kergelt läbi ei pääsetud. Päris meistritiitli vääriline endise Heraclese treeneri juhendatav kooslus just pole kuid miks mitte üritada otsepääset eurosarja (4 koht) kuid praeguse seisu järgi kipub AZ olema terakese ühtlasem ja paremini komplekteeritud, et Arnhemi punt viiendaks jätta.

6. Enschede FC Twente (treener Michel Jansen, eelarve 46 miljonit, staadion Grolsch Veste 30 205)

Joop Munstermani juhitud Overijjseli esiklubi juhtimisstiil on minu jaoks olnud tõeliselt lugupidamist väärt. Kui ta meeskonna juhtimise 2004 aastal enda kätte võttis oli Twente selline keskmik ja äärmisel juhul esikuuiku kohti nooliv punt, kelle eelarve oli alla 10 miljoni euro. Tänu mõistlikule majandamismudelile ja vältides nt. Vitesse tüüpi omaniku oma raha pumpamist klubisse või AZ päevilt ebaõnnestunud juhtimismudeli (Dirk Scheringa krahh) vältimise, on Munsterman klubi vaikselt ehitanud ja selle tulemuseks on staadioni mahutuvuse suurendamine 9 aastaga 13 tuhandelt 30 tuhandele ning eriti märkimisväärne on klubi eelarve kasv, mis on 9 aastaga sisuliselt viiekordistunud ja on nüüd juba aastaid Eredivisie suuruselt kolmas. Impressiivsed 46 miljonit eurot.

Kahjuks on viimaste aastate edu taustal võib olla Munsterman ise teinud vigu, mis Tukkersid oma mõne aasta taguselt tasemelt (2010 meister, 2011 EL veerandfinalist) langenud musta auku. Minu arust algas langus peale Co Adriaanse vallandamist 2012 jaanuaris, kuigi selget põhjust selleks polnud. Väidetav põhjus Munstermani halbadest suhetest endise AZ ja Ajaxi lootsiga oli vaid suitsukate, et ennistada ametisse Steve McClaren. Ehkki inglane oli kahe aasta eest fännide jumal, siis tema teine tulemine päädis samm sammult klubi kvalitatiivse langusse viimisega. Nii 2012 kui 2013 ei suudetud reaalselt tulemustega EL piletit välja võidelda ja vaid eelmisel hooajal saadud Fair Play koht andis selle võimaluse. Möödunud hooajal sai aga Joopi mõõt täis kui McClaren laskis hooaja esimese poole hea edu teisel poolel maha mängida ning pukki pandud tema asendaja Alfred Schreuder pole põrmugi paremini toime tulnud. Ehkki sisulist treeneritööd teeb just tema, siis seoses vajaliku A kategooria treenerilitsentsi puudumisega on ametlik treener hoopis Michel Jansen.

Kahe hooaja vahel lahkusid mitmed põhimehed (Nacer Chadli Spursi, Douglas Dinamo Moskvasse, Leroy Fer Norwichi ning lahkumas on ka pikaaegne esikiiper Nikolai Mihhailov. Laenule anti Jerson Cabral ADO-sse. Küsimärgi all on ka möödunud hooaja ühe säravaima tegelase Dusan Tadici lahkumine Dinamo Moskvasse.

Asenduseks on toodud Kyle Ebecilio Arsenalist keskvälja tugevdama, Cuco Martina RKC-st kaitset tugevdama ning laenult on tagasi toodud Nicky Kuiper kaitsesse (Panathinaikos), Glynor Plet (Genk) ja

Joshua John (Nordsjaelland) ääreründajateks ning Nils Röseler keskvälja kaitsvasse ossa (VVV).

Lahkunud kaadervärk on olulise kaaluga ja kui peaks lahkuma ka Tadic Venemaale miljoneid teenima, siis praeguse valiku valguses on keeruline ette näha, et see kampaania edukam saab olema kui kaks möödunut. Avavooru mannetu viik kodus RKC vastu oli selle selgeimaks kinnituseks. Järjekordne keeruline hooaeg saab Grolsch Vestel ees ootamas, kus pilet eurosarja oleks kindlasti nende jaoks kordaminek.

7. SC Heerenveen (treener Marco van Basten, eelarve 22 miljonit, Abe Lenstra Stadion 26 100)

Friisimaa esiklubi eesotsas jätkab teist hooaega San Marco, kelle avahooaeg Abe Lenstra Stadionil just kõige roosakamates värvides ei möödunud. Ehkki hooaja teine pool oli igati tasemel, siis hooaja esimene pool kippus korralikult mõõnama. Probleemid klubi administratsioonis vaid tugevdasid kriisi tundemärke kuid ajapikku suudeti paljuski klubi kahe juhtmängija Filip Djurisici ja islandlasest ründetähe Alfred Finnbogassoni toel korralik hooaja lõpp teha, mis siiski europääset ei taganud.

Kahe hooaja vahel oli suurimaks muudatuseks oodatult Djurisici lahkumine Benficasse, mis oli selge juba hooaja lõppfaasis. Lisaks lahkusid kolm laenul olnud mängijat Yassine El Ghanassy (Gent), Lucas Marecek (Anderlecht) ja Gianni Zuiverloon (Mallorca). Need olid tuntavad kaod, mida pole uute ostudega suudetud kompenseerida.

Mitchell Dijks vasakkaitsesse laenult Ajaxist, Magnus Wolff Eikrem Moldest keskväljale ja vasaku ääreründaja YanicWildschuti soetus VVV-st on olulised täiendused. Palju loodetakse oma kolmest kasvandikust Kenny Otigbast, Hakim Ziyechist ja Luciano Slagveerist. Lisaks on tuntavat panust oodata Finnbogasoni söötudega toetavalt paremäärelt Rajiv van La Parralt, kes ka avavoorus oli üks Heerenveeni parimaid.

Kui Finnbogasonni suudetakse hoida lahkumast siis võib isegi top 4 olla võimalik, kuid pigem tuleb arvestada islandlase lahkumisega ja tema kadumisega ilmselt kaob oma 20-30 % Heerenveeni võimekusest. Kui teda suudetakse asendada on ülejäänud koosluse baasil 7 koht isegi võimalik.

8. FC Groningen (treener Erwin van de Looi, eelarve 18 miljonit, Euroborg Stadion 22 550)

Kõige põhjapoolseima Eredivisie satsi viimased hooajad pole just poolehoidjatel meeldivaid esitusi pakkunud. Kuigi olemasoleva eelarve ja kasutada olevate mängijatega ülepea väga kõrgeid kohti just ei maksa hellitada kuid ometi stabiilne Euroopa Liiga play off mängud maikuus peaks küll jõukohane olema.

Uue treeneri Erwin van de Looi all on meeskond kõvasti oma koosseisu muutnud. Pea pool algkoosseisu meestest lahkus (Leandro Bacuna Aston Villasse, keskkaitse tugisammas Virgil van Dijk Celticusse, Tim Sparv 2 Bundesligasse Greuther Fürthi, Kees Kwakman NAC-i ning nigeerlane Oluwafemi Ajilore on hetkel klubita).

Virgil van Dijk oli mees keda jahtisid ka mitmed Hollandi tippklubid, kuid Celtic tegutses kõige kiiremini ja otsustavamalt.

Laenult erinevatest klubidest naases koguni 8 pallurit, kuid otsustavat rolli uue treeneri käe all põhimeeste osas ma neist eriti ei näe. Pigem on kandev roll paaril uuel täiendusel Giliano Wijnaldum kes saabus vasakule kaitseäärele AZ-st ning samuti endine AZ pallur kuid viimati NEC-is pallinud keskväljamees Nick van der Velden. Oluliseks figuuriks võib kujuneda ADO-st soetatud tehniline äärepoolik Tjaronn Chery.

Vanadest olijatest on kandev roll kindlasti Rasmus Lindgrenil, Filip Kosticil ja David Teixeiral. Omapärane kuju on nooruk Richairo Zivkovic, kes oli läbi aegade nooruselt neljas mängija kes Eredivisies platsile sai ja esimeses voorus sai temast läbi aegade noorim Groningeni eest kõrgliiga tasemel värava löönud mängija. Vaid kuu aja pärast saab nooruk 17 aastaseks.

Väga huvitav komplekt mehi, kus on kogemust ja nooruse värskust ja lennukust ning nagu avavooru selge võit võõrsil NEC-i üle ka kinnitas ei tasu neid võimalikest eurosarjade piletite jagamisest eemale hoida. EL play-off peaks lausa kohustuslik selle kooslusega olema kuid kas ka see play-off suudetakse lõplikult võita. See nõuab eneseületust.

[midfielder]

9. FC Utrecht (treener Jan Wouters, eelarve 17 miljonit, Stadion Galgenwaard 23 750)

Eelmise hooaja üks üllatajaid on uuel hooajal kaotanud mitmed põhimehed (keskkaitsepaar Jan Wuytens AZ-i ja Mike van der Hoorn Ajaxisse ning keskväljalt Nana Asare Genti ja Anour Kali Roda-sse). Ometi on asemele saadud üsnagi korralik asendus kaitsesse Tim Derijcki kujul ning ka Premeri Leaguest on toodud paar sealset reservide meest nagu Gyliano van Velzen ManU-st ja Steve de Ridder Southamptonist.

Olemasolevate meeste näol piisavalt kvaliteeti, et ikkagi hooaja lõpuks tabeli esimese poole otsas lõpetada. Kasvõi Jens Toornstra, Edouard Duplan, Jacob Mulenga, Tommy Oar ja Cedric van der Gun on pallurid, kelles piisavalt vähemalt niipalju kvaliteeti, et Hollandi suuruselt neljanda linna klubi ikkagi tabeli esimeses pooles hoida.

Esimese osalejana eurosarjas saadi üllatuskaotus Lukemburgi klubilt Differdange kuid usun selle võib kanda ka üleoleva suhtumise arvele, sest niivõrd kehvaks ei saa kuidagi Woutersi juhendatavat kooslust
pidada. Pika hooaja perspektiivis on olemas ka varumehed, kes peaks suutma teatud vormilanguste puhul suutma vältida päris relegatsiooni piirile langemast.

10. ADO Den Haag (treener Maurice Steijn, eelarve 13,6 miljonit, Kyocera Stadion 15 000)

Hollandi suuruselt kolmanda linna ja valitsuse resideerumise kohana on aastaid oodatud suure linna klubile kohaselt läbimurret tabeli esimesse poolde. 2010-2011 seda juba suudeti kuid mitme põhimehe lahkumise järel langeti tagasi oma vanadesse saabastesse.

See hooaeg tundub kolla-roheliste leeris üsna positiivselt tulema. Ehkki olulise lahkujana jättis Tjaronn Chery lahkumine Groningeni teatava jälje, siis tema asendusena Twentest laenutatud Jerson Cabral paistab vägagi kvaliteetne täiendus olevat. Avamängus PSV vastu oli endine Feyenoordi nooruk kindlasti kõige nähtavam kuju ADO särgis. Ninos Gouriye (Heracles) ja Mitchell Schet (Groningen) annavad samuti optsioone juurde ründavas faasis.

Danny Holla keskväljal hoiab niite erinevate liinide vahel ning Christian Supusepa ja Dion Malone peavad kaitseliinis korda. Ründes on veel pikakasvuline Mike van Duinen ja väravas kogenud Gino Coutinho.

Kui balansse erinevate liinide vahel suudetakse tasakaalus hoida ja suuremat mängulise taseme kõikumist vältida, siis esikümne koht peaks fanaatilise toetajaskonnaga klubi fännidele head meelt valmistama. 2011 hooaja imet vast korrata ei suudeta kuid päris relegatsiooni lahingut osatakse ka vältida. Seega turvaline finiś tabeli keskel peaks loogiline lahendus olema.

11. PEC Zwolle (treener Ron Jans, eelarve 8,5 miljonit, Ijsseldeltastadion 12 500)

Eelmise hooaja vaata et suurim üllataja üldse kui silmas pidada meeskonna eelarvet ja mängijatevalikut. 11 tabelikoht ja pääs KNVB Bekeri poolfinaali on kindlasti rahulolu pakkuv tulemus väikese klubi fännidele. Art Langeler, kes oli selle suurepärase hooaja arhitekt, lahkus PSV noori juhendama ning klubi juhtkond hankis tema asendajaks kogenud Groningeni legendi Ron Jansi, kes peale Standard Liege-s ebaõnnestunud treeneritööd oli töötute treenerite kirjas. Sellist meest ei saanud ometi raisku lasta ja potensiaalika meeskonna juhendajana on Jans ennegi näidanud oma trumpe, mis on kirglik ja põhjalik motiveerimine eelkõige.

Ilmselt on just need kogemused, mis Jansi tulek kaasa tõi põhjuseks ka mitmete uute ja kvaliteetsete täienduste taga. Kamohelo Mokotjo ja Guyon Fernandezi laenule võtmine Feyenoordist oli väga tugev täiendus,mis kompenseerib kindlasti eelmise hooaja tipuründaja Denny Avdici lahkumist. Stef Nijlandi liitumine PSV reservide hulgast on samuti märkimisväärne liigutus ehkki viimastel aastatel on kunagine Groningeni komeet selgelt mängukvaliteedis tagasi andnud.

Kui kaitseliinis ehk pole piisava taseme ja kogemusega kvaliteetseid mängumehi, siis keskväljal ja ründes peaks kvaliteeti kindlasti olema, et tugevamatele satsidele just koduplatsil tugevat peavalu valmistada (nagu esimese vooru võit Feyenoordi üle ka näitas).

Eelmise hooaja koha kordamine on igati saavutatav kui kõik meeskonna liinid toimivad ja Ron Jansi suur kogemus treeneripingil on vähemalt pool võimaliku eduka hooaja garantiist.

12. NAC Breda (treener Nebosja Gudelj, eelarve 14 miljonit, Rat Verlegh Stadion 19 000)

Eelmise hooaja eel üsna tumedat tulevikku ennustatud Breda klubil õnnestus see kampaania üllatavalt edukalt läbida ning stabiilselt suudeti vältida üleminekumängudele sattumist. Hooaja käigus võttis treeneriameti üle serblane Nebosja Gudelj, kelle poeg Nemanja Gudelj oli õnnestunud hooaja üks võtmeisikuid lahkus AZ-i oma mängija ambitsioone täitma.

Lahkujate hulgas olid ka Jens Janse, Kees Luijkx, Eric Bottegin ning kaks laenul olnud pallurit Thilo Leugers ja Sepp de Roover. Teisalt on täienduste nimekiri igati soliidne, et mitte kvaliteedis oluliselt kaotada. Madjarid Gabor Babos ja Boldizsar Bodor kui ka Henrico Drost ja Jeffrey Sarpong on väärt lisandused. Märkida tuleks ka ADO.s laenul olnud Rydell Poeponi ja kunagise AZ-i ja Feyenoordi paremkaitse Gill Swertsi liitumist klubiga, mis annab kogemuse näol vajalikku stabiilsust juurde. Vabaagendina naasis oma kunagise koduklubi rüppe Kees Kwakman, kes Groningenis oma mängijakarjääri edendas.

Finantsiline kasinus, mis tungivalt oli eelmise hooaja eel päevakorral on mõnevõrra leevenduist saanud ja kui suutlikkus mängijaid päriseks osta pole päris päevakorral, siis just vabaagendi staatuses mängijate ülesnoppimine on väga populaarne tegevus Hollandi kõige pikema ametliku nimega klubis igati aktsepteeritud tegevus.

Tasuks igati soliidne tosinkonna koht, mis mängijate võimekust ja rahalist võimekust silmas pidades on maksimaalne sooritus, milleks võimelised ollakse. Kõrgemale tiivad ei kanna ja ilmselt suudetakse vältida nagu eelmiselgi hooajal üleminekumängudele laskumist.

[midfielder]

1. 13. Kerkrade JC Roda (treener Ruud Brood, eelarve 12 miljonit, Parkstad Limburg Stadion 19 979)

Möödunud hooaeg päädis üleminekumängudega ning alles otsustavates mängudes suudeti oma kõrgliiga kohta kaitsta. Vaevalt sellist lahendust osati Limburgi klubi kabinettides ette näha. Juba varakult hakati uue hooaja eel meeskonda komplekteerima ja et vältida analoogset äpardumist juba põhihooajal tehti üleminekuturul mitu olulist tehingut, mis kindlasti kvalitatiivselt meeskonda parandab igas liinis.

Ehkki lahkujate esirinnas oli klubi vaieldamatult parim mees süürlasest väravakahur Sanharib Malki Kasimpasa-sse hangiti olulist täiendust kaitseliini ja keskväljale. Guy Ramos ja Ard van Peppen RKC-st on igati korralikud mängumehed kaitseliini ja kui lisada NAC-ist toodud Kees Luijckx siis saame igatri soliidse tagumise liini.

Anour Kali (Utrecht), Wiljan Pluim (PEC Zwolle) ja Marc Höcher (Willem II) on samuti lisandväärtust loovad mängijad. Ründefaasis pakub lahendusi kogenud Frank Demouge kuid ka Krisztian Nemethi ning suure eredivisie kogemusega Marc-Jan Fledderuse pagas on korralik, et vältida eelmise hooaja fopaa kordumist.

Kuigi mõne aasta eest räägiti meedias laialt mitme Limburgi klubi ühinemisest FC Limburgi nime alla kus just Roda see nö keskne juriidiline keha olnuks, siis nüüd on need jutud vaibunud ja tagasihoidlike rahaliste võimaluste kiuste hangitakse mängijaid analoogselt mitme teise oma konkurendiga kas vabaagentidena või laenulepingu baasil. Pikema ajaliste ostude jaoks puudub vajalik finantsiline võimekus. Samas tundub esmapilgul, et meeskond on see hooaeg rohkem balansis kus niivõrd ei domineeri üks suur ego ja liider nagu Malki näol enne oli. Nüüd on tasakaal rohkem paigas ja töökeskkond ehk sellevõrra rahulikum ja lubab ka paremat tulemust teha.

14. NEC Nijmegen (treener Alex Pastoor, eelarve 12,8 miljonit, Goffertstadion 12 500)

Eelmine hooaeg möödus suures osas päris edukalt ehkki viimases pooles tuli sisse tõsine mõõn, mis kukutas Nijmegeni pundi Euroopa Liiga play-off kohalt 15 kohale ehk viimaseks satsiks, kes suutis vältida üleminekumänge.

Kahe hooaja vahel on olnud kaod päris tõsised ning suurem osa seltskonnast, kes selle heaolu tulemuse ja kvaliteedi näol välja mängis, lahkus parematele väljadele.

Remy Amieux kaitseliinist, Gabor Babos väravavahtide leerist ning Nick van der Velden keskväljalt on olulise figuurid, kes tulemust aitasid teha. AZ-i naasesid laenulepingu lõppedes Ruud Boymans ja Erik Falkenburg. Meeskonna suurima väravaküti Melvin Platje karjäär jätkub üllatavalt Aserbaidzaanis Baku Neftsi ridades nagu liikus nafta dollarite järele ka Leroy George. Juba varasemalt oma südameprobleemide käes vaevelnud Evander Sno-ga ei sõlmitud enam lepingut, et mitte tarbetuid riske võtta.

Uute tulijate leeris on ehk märkimisväärsed nimed SPL eelmise aasta mängija Michael Higdon, kes tuli Motherwellist. Kogenud väravavahi Dennis Gentenaari liikumine väravasuule aitab ehk lappida Babosist jäänud auku ehkki esiväravavahi kohta nähakse ilmselt hoopis noore rootslase Karl-Johan Johnssoni näol.

Kuna analoogselt Roda, NAC-i ja teiste samasse kategooriasse kuuluvate klubidega puuduvad ka NEC-il piisavad vahendid, et mängijaid omale päriseks osta, kasutatakse samuti laenulepingute ja vabaagendi staatuses olevate pallurite teenuseid. Nõnda on koosseisu hangitud Anderlechti, Stuttgardi ja Bayer Leverkuseni reservide leeris pallivad Seydina Diarra, Christoph Hemlein ja Tobias Haitz. Omapärane täiendus on Iraani üks lootusandvamaid talente Alireza Jahanbakhsh.

Juba vanade olijate leerist tõusevad oluliste kujudena esile kaitsjad Daan Bovenberg, Pavel Cmovs ja Michel Breuer. Lisaks visad keskväljasõdurid Geert Arend Roorda, Victor Palsson ja Ryan Koolwijk.

Kuigi mitmetes erinevates ennustustes on NEC-ile ennustatud lausa relegatsiooni mängudele kukkumist, usun ma, et seda suudetakse siiski olemasoleva koosluse abil vältida ehkki avavooru kaotus kodus Groningenile kodumurul oli kindlasti paras üllatus.

15. Heracles Almelo (treener Jan de Jonge, eelarve 9 miljonit, Polman Stadion 8500)

Siit alates on neli meeskonda, kelle eelarve on alla 10 miljoni euro piiri, mis teatud mõttes on ka nö mõtteline piir, kust alates on juba keeruline panna kokku meeskonda, mis oleks suuteline vältima üleminekumänge. Ainsaks erandiks oli PEC Zwolle kuid seda väga targa juhtimise ja mitmete soodsate asjaolude kokkusattumise tulemusena.

Almelo punt, kes naasis kõrgliigasse 2005 ja keda ennustati juba samal hooajal kolinal madalamale tasandile tagasi laskuma, on suutnud juba üheksa hooaega vältida isegi üleminekumänge ja alati lõpetanud hooaja relegatsioonikastist ülevalpool. Ja erinevaks ei kujune ka käimasolev kampaania.

Kui möödunud hooaja eel loodeti kolivat juba uuele 15 000 pealtvaatajat mahutavale staadionile, siis praegu on valmimistööd nihkunud ja ilmselt selle aasta sees valmis ei saa. Kindlasti oleks see staadion kingitus Almelo linna fännidele, kes alati on oma lemmikutele tuliselt kunstmurustaadionil kaasa elamas. Kui praegune staadion mahutab vaid 8500 ja see on alati välja müüdud, siis usun ka pea kaks korda staadioni täituvusega probleeme pole. Meenub 2012 KNVB Bekeri finaal PSV vastu kus Heraclese fännide tuline kaasaelamine oli igati meeldejääv sündmus, mis võrdus nende jaoks juba karika võitmisega.

Hooaja vaheldudes on kaotatud kaks olulist mängijat, kes eelmisel hooajal võtme viiulit mängisid. Brasiillasest ründaja Everton siirdus naftadollarite järele Araabia maadesse ning keskvälja maestro Marko Vejinovic lahkus Vitesse ridadesse oma oskusi parandama. Ka Ninos Gouriye lahkumine kannab teatava kvalitatiivse miinuse templit kuid teisalt on ka korralikke täiendusi tehtud.

Eelkõige kogenud Eredivisie kogemusega ründaja Matthew Amoahi soetamine vabaagendina. Ka teine pallur saadi tasuta kui tsehhi satsist Viktoria Zizkov hangiti ründaja Jaroslav Navratil. Meeskonna vanadest tegijatest on siiani rivistuses rootsi kodakondne gaania päritolu keskväljamees Kwame Quansah ja kogu liiga üks nõutumaid ja ilmselt Heraclese võtmemängija peale Vejinovici lahkumist-Lerin Duarte. Nii Ajax kui PSV on mehe vastu huvi tundnud, kuid pelgalt juttudeks need ka jäänud. Kuid pole välistatud, et mõni nö subtopperist meh veel enne üleminekuakna sulgumist ära napsab.

Praeguse koosluse võimekus kõrgemale ei küündi kuid kui Duartet suudetakse hoida, siis peaks üleminekumängude rulett olema ehk välistatud. 15 koht.

16. RKC Waalwijk (treener Erwin Koeman, eelarve 4,7 miljonit, Mandemakers Stadion 7508)

Möödunud hooaja üks komeete tegi paljude üllatuseks hea hooaja. Mitmelt poolt kokku kogutud vabaagendi staatuses olevad pallurid ja laenulepingud suuremates klubides pingile vajunud meestega olid need lahendused, kuid Waalwijki klubi suutis endast parema mängukvaliteediga satsidele vastu astuda.

Tagantpoolt teise eelarvega on keeruline isegi pea kaks korda suurema büdzetiga satsidele nagu PEC Zwolle ja Heracles raske vastu saada kuna võimalused kedagi soetada on minimaalsed. Seega tuleb ka uuel hooajal arvestada mitmete uute mängijate saabumisega ja eelmisel hooajal säranud meeste lahkumisega.

Nõnda on pea kolmveerand mullusest põhikooslusest parematele jahimaadele siirdunud. Eriti tugevalt on saanud kahjustada kaitseliin kus pea kogu tagumine kaitsevägi on lahkunud. Kiiper Jeroen Zoet lahkus laenulepingu lõppedes oma kodusatsi PSV-sse ning kaitsemängijad Ard van Peppen ning Guy Ramos leidsid omale uue tööandja Roda juures. Lahkus ka Henrico Drost NAC-i ning kõige pikema kõrre kaitseliinist noppis Cuco Martina, kes juba napsati Twente ridadesse.

Ka keskväljalt ja ründeliinist on kadusid märgata. Florian Josefsoon lahkus PSV-sse, eelmise hooaja üks säravamaid mehi prantslane Teddy Chevalier lahkus Belgiasse ning kogenud Nouredin Boukhari lahkus peale lepingu lõppemist.

Uute mängijate hankimiseks nagu arvata vahendeid nappis ja jätkatakse juba sissetallatud joont kus paljude teiste tabeli lõpuosa satsidele kohaselt otsitakse tasuta mängijaid ja võimalusel proovitakse aastapikkusi laenulepinguid.

Nõnda on üles nopitud sellised üsnagi tuntud kuid juba vanaldased mängumehed nagu Romeo Castelen Volgast, Dennis Rommedahl Brondbyst ja Remy Amieux NEC-ist. Oluline täiendus on väravavaht Jan Seda Mlada Boleslav-ist, kes asub Zoetist jäänud tühja kohta täitma. Vanadest olijatest on siiski mõned lülid kohale pidama jäänud nagu Sander Duits, Robert Braber ja kaitsja Frank van Mosselweld. Omadest kasinatest võimalustest upitati põhikoosseisu kaitsja Ingo van Weert ja keskväljamees Kenny Anderson.

Keeruline saab mulluse 14 koha kordamine olema, kuid ometi on siiski lootust,et päris viimaseks ka ei jääda. Mitme kogemusega mehe lisandumine peaks siiski aitama vähemasti üleminekumängudele pääseda. Iseasi, kas play-off mängudes enam seda püssirohtu jagub, et oma kõrgliigakohta edukalt kaitsta. Võib tabada sarnane saatus nagu mulle juhtus VVV Venlo-ga. 16 koht.